Arupärimine kohalike omavalitsuste tulubaasi kohta (nr 802)

Ja oleme jõudnud viienda juurde. Riigikogu liikmete Anti Allase, Reili Ranna ja Jaak Aabi regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele esitatud arupärimine kohalike omavalitsuste tulubaasi kohta, arupärimine numbriga 802. Palun ettekandeks arupärijate nimel Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Anti Allase.

Aitäh, hea eesistuja! Austatud kolleegid! Lugupeetud minister ja kõik, kes meid kaugemalt jälgivad! Tutvustan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kolme liikme arupärimist kohalike omavalitsuste tulubaasi olukorra kohta. Kõigepealt põgusalt arupärimise taustast. Vastavalt seadusele on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne ja kohustus pakkuda oma elanikele väga paljusid avalikke teenuseid. Sellest sõltub nii inimeste heaolu, toimetulek kui ka piirkonna areng. On oluline, et esmatähtsad avalikud teenused oleksid võrdsed kõikides Eestimaa piirkondades ja nad oleksid ka kättesaadavad. Ka Riigikohus on oma erinevates kohtulahendites rõhutanud, et riik ei tohi lasta tekkida olukorral, kus esmatähtsate avalike teenuste osutamine sõltub omavalitsuse otsusest või suutlikkusest. Niisiis peavad need teenused olema ühtemoodi kättesaadavad kogu riigis. Sellest lähtuvalt on Sotsiaaldemokraatlik Erakond viimastel aastatel valitsuses olles astunud reaalseid samme kaugemate piirkondade omavalitsuste rahastusolukorra leevendamiseks. Üks viimaste aastate selgemaid samme vaesemate omavalitsuste tulubaasi parandamiseks on olnud niinimetatud Robin Hoodi meede, mis on muutnud omavalitsuste tulubaasi laekumise aluseid ehk see on viinud paremini vastavusse selle erinevate omavalitsuste elanike vanuselise struktuuriga. Pisut on vähendatud töötavatelt inimestelt laekuvat tulubaasi osa ja toodud sisse võrreldes varasemaga pensionitelt laekuv tulumaksu osa. Kuna kaugemate piirkondade eakamate inimeste osakaal on suurem, siis sellest lähtuvalt suureneb ka tulumaksust laekuv tulu. Omavalitsuste rahastamise olukorra kui ka niinimetatud Robin Hoodi meetme puhul on liikvel palju erinevaid väiteid ja arvamusi. Sellest lähtuvalt palumegi valdkonna eest vastutaval ministril nende küsimuste osas selgust tuua. Seda ikka selleks, et kuna on käimas järgmise aasta riigieelarve menetlus, siis saame koos siin astuda järgmisi vajalikke samme omavalitsuste tulubaasi probleemide lahendamiseks. Ja kuna varasematel kordadel on härra minister Terras väga hästi ja korrektselt küsimustele vastanud, siis ei hakka ma siin eraldi aega raiskama küsimuste ettelugemise peale. Palun seda teha ministril ja ühtlasi ka vastata ja loodame saada kõikidele küsimustele väga sisulised vastused. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja nüüd ongi mul suur au paluda Riigikogu kõnetooli auväärt regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrase.

Lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head arupärijad, Jaak Aab, Reilit küll siin ei ole, aga Reili Rand ja Anti Allas, aitäh teile selle arupärimise eest, mis puudutab kohalike omavalitsuste tulubaasi! See on teema, mis läheb otseselt korda igale inimesele, olgu ta elanik Tartus, Põlvas, Kohtla-Järvel või Hiiumaal. Kohalike omavalitsuste rahaline võimekus määrab ära, millisel tasemel suudame pakkuda igapäevaseid avalikke teenuseid – kas koolimajad on korras, lasteaiakohti on piisavalt, teed on hooldatud, transport toimib ning sotsiaalteenused on inimestele kättesaadavad. Minu ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eesmärk on tagada, et kõik omavalitsused, olenemata nende suurusest või asukohast, saaksid pakkuda oma elanikele kvaliteetseid ja jätkusuutlikke teenuseid. Selle eelduseks on aga õiglaselt kujundatud stabiilne ja ettenähtav tulubaas, mis toetab iseseisvat otsustamist ja vastutust. Asun nüüd teie küsimuste juurde. Sain siin härra Allaselt teksti, loen ka need küsimused ette. Esimene küsimus: kas Tartu abilinnapea Meelis Leidti väide, et Robin Hood ja hooldereformi koosmõju võtab Tartult kolme aasta jooksul 14 miljonit eurot, vastab tõele? Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi analüüsi kohaselt on see hinnang liialdatud. Nii-öelda Robin Hoodi tulubaasi ümberjagamise reformi mõju Tartu linnale on umbes 2 miljonit eurot 2026. aastal ning 2,7 miljonit eurot 2028. aastal. Sealt edasi see mõju enam ei kasva. Hooldereformi täiendavad kulud on Tartu linna enda arvestuse järgi umbes 1,6 miljonit eurot aastas. Samal ajal prognoosib Tartu linn maamaksu laekumise kasvu, mis ulatub 2028. aastaks ligikaudu 9 miljoni euroni. Seega ületab maamaksu tõusust saadav lisatulu reformidest tingitud kulu enam kui kahekordselt, vastavalt umbes 4,3 miljonit eurot kahjumit ja 9 miljonit eurot lisatulu. Sellest järeldub, et maamaksu tõstmist ei saa põhjendada üksnes reformide mõjuga. Tegemist on laiemate arengueesmärkide ja kohaliku eelarvepoliitika küsimusega. Küsimus nr 2: millised omavalitsused on Robin Hoodi meetme võitjad ja kaotajad ning mis ulatuses? Reformi eesmärk on vähendada erinevusi omavalitsuste rahalises võimekuses, suunates ressursse suurema maksulaekumisega omavalitsustelt väiksema tulubaasiga omavalitsustesse. Teisisõnu tähendab see jõukamatelt omavalitsustelt solidaarsusmaksu vähem kindlustatutele. Negatiivne mõju puudutab ligikaudu viiendikku omavalitsusi, peamiselt Harjumaal ja osaliselt Tartumaal. Samas, ligi 80% omavalitsustest saab reformist kasu, eriti need, mis on seni saanud tasandusfondist toetust, sealhulgas piirkondlikud keskused ja hõredamalt asustatud vallad. Oluline on rõhutada, et muudatus ei ole järsk ega karistuslik. Oleme loonud üleminekumehhanismi, mis piirab ühegi omavalitsuse tulubaasi vähendamist. 2025. aastal ei tohi vähenemine olla suurem kui 1,5%, järgmine aasta 2%, 2027. aastal 2,5% ning 2028. aastal 3%. Kui mõne omavalitsuse kaotus osutub suuremaks, kompenseeritakse see riigieelarvest. Küsimus nr 3. Kas Robin Hoodi meede on rakendunud vastavalt eeldustele ja prognoosidele? Millised on suurimad erinevused? Kuna reformi esimene rakendusaasta on käesolev aasta, on lõplike järelduste tegemiseks vara. Esialgne pilt näitab siiski, et see süsteem töötab ootuspäraselt ja olulisi kõrvalekaldreid prognoosidest ei ole näha. Aasta lõpus koostame koos Rahandusministeeriumiga kokkuvõtliku hinnangu ja esitame Riigikogule ülevaate reformi esimesest mõjuaastast. Küsimus nr 4. Milline on olnud viimase viie aasta jooksul kohalike omavalitsuste tulubaasi muutus võrreldes keskvalitsuse tulubaasiga? Statistikaameti andmetel on kohalike omavalitsuste tulubaas, kogutulu kasvanud aastatel 2019–2024 ligikaudu 44%. Samal ajal on keskvalitsuse tulud suurenenud umbes 55%. Kohalike omavalitsuste tulubaas, mis koosneb peamiselt tulumaksust, maamaksust ja tasandusfondi osast, on kasvanud ligikaudu 49%. Kui vaadata omavalitsusi eraldi, siis tasandusfondi saajatel on kasv olnud 43% ja tasandusfondi mittesaajatel 55%. Arvestades elanike arvu muutust, on tulude kasv elanikkonna kohta olnud vastavalt 46% ja 48%. Seega tulenevad erinevused peamiselt rahvastiku muutusest, mitte süsteemi disainist. Pikemas perspektiivis on siiski näha, et omavalitsuste tulude osakaal sisemajanduse koguproduktist on langustrendis. Kui 2004. aastal oli see 8,6%, siis 2024. aastal 8,1% ning aastaks 2029 prognoositakse 7,8%. See tähendab, et kohalikul tasandil kasvab surve pakkuda kvaliteetseid teenuseid üha väiksema osakaalu juures Riigikogu tuludest. Küsimus nr 5. Kuidas hindate omavalitsuste tulubaasi taset esmavajalike teenuste osutamiseks? Mis on suurimad probleemid? Üldine olukord on küll paranenud, kuid vajab järjekindlat tähelepanu. Minuomavalitsus.ee finantsolukorra indeks näitab, et viimastel aastatel on omavalitsuste keskmine finantsseis olnud üle Eesti pigem hea ja tänavu on trend paranemas. Kõige olulisem struktuurne probleem on aga endiselt vähenev finantsautonoomia. Vaid ligikaudu 2,3% kohalike omavalitsuste tuludest pärineb kohalikest maksudest. See tähendab, et suurem osa omavalitsuste rahast sõltub riigi jaotustest ning üleriigilistest poliitilistest otsustest. Rahvusvaheline kogemus näitab, et tugevamad ja iseseisvamad omavalitsused tekivad seal, kus elanikel on selge arusaam, kuidas nende maksuraha kohalikku teenusesse jõuab. Kui inimesed rahastavad vähemalt osaliselt oma teenuseid kohalike maksude ja tasude kaudu, paraneb teenuse kvaliteet, suureneb vastutus ning tekib motivatsioon teha asju targalt ja läbipaistvalt. Küsimus nr 6. Milliseid meetmeid plaanitakse rakendada omavalitsuste tulubaasi erinevuste vähendamiseks? Meie eesmärk on liikuda kolmes suunas: suurendada püsivust omavalitsuste tulubaasis, anda rohkem otsustusruumi kohalikule tasandile ning tagada parem regionaalne tasakaal üle Eesti. Esiteks on koalitsioonileppes kokku lepitud, et osa riiklikest toetustest viiakse üle omavalitsuste tulubaasi. See tähendab, et näiteks põhikoolide, huvitegevuse ja kohalike teede toetused muutuvad järk-järgult püsivaks osaks omavalitsuste rahast. Samuti on kavas anda tulubaasi kaudu juurde vahendeid suure hooldus- ja abivajadustega lastele osutatava abi teenuseks. Selline muudatus suurendab omavalitsuste kulude planeerimise iseseisvust ja stabiilsust. Teiseks valmistame ette seadusemuudatust, mis loob õigusliku raamistiku päikeseparkide kohaliku kasu tasule ja sotsiaalse taristu arendustasule. See tähendab, et omavalitsustel on võimalik õiguspäraselt ja läbipaistvalt kehtestada lisatasu, mille abil tagada, et uued arendused toovad kasu ka kohalikule kogukonnale. Kolmandaks rakendub Robin Hoodi tulubaasi korrigeerimise mehhanism järk-järgult kuni aastani 2036. Selline pikaajaline lähenemine aitab vähendada erinevusi omavalitsuste rahalises võimekuses, kuid samas väldib järske muudatusi ja annab kõigile osapooltele aega kohanemiseks. Lisaks hoiame regionaalpoliitilist fookust väljaspool Tallinna ja Tartu piirkondi. Vähemalt 40% Euroopa Liidu 2021–2027 perioodi ettevõtlustoetusest suuname ülejäänud Eestisse. See on oluline samm, mis aitab tugevdada ka kohalike omavalitsuste tulubaasi, sest iga ettevõtlusinvesteering loob tööhõivet ja maksutulu kohapeal. Kokkuvõtteks. Meie eesmärk on õiglane, tugev ja jätkusuutlik kohalike omavalitsuste tulubaas, mis võimaldab igas Eesti nurgas pakkuda häid avalikke teenuseid ja planeerida arengut enesekindlalt. See tähendab stabiilseid ja etteaimatavaid tulusid, suuremat iseseisvust kohalike otsuste tegemisel ning õiglaselt kujundatud ümberjagamist, mis ei karista, vaid aitab järele nõrgemaid. Tänan teid nende sisukate küsimuste eest. Olen valmis koos arupärijatega ja omavalitsuste esindusorganisatsioonidega otsima edasi samme, olgu need seotud tulubaasi tugevdamise, kohalike maksude arendamise või regionaalsete investeeringute parema suunamisega. Meie eesmärk on, et kogu Eesti liiguks ühtlasemalt ja kindlamalt edasi, linnad ja vallad koos, mitte üksteisest lahku. Aitäh!

Suur tänu! Riigikogu liikmed ongi tahtmist täis panustada jätkuvalt küsimustega. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Te märkisite õigesti, et finantsautonoomia tõstmine on väga oluline. See on kahtepidi, jah, omatulude suurendamine, aga ka olemasolevate üksikisiku tulumaksu protsendi või näiteks toetusfondi summade kandmine tulubaasi ehk see, mis praegu seal sildiga need rahad on. Seda on pikalt üritatud, üht-teist on õnnestunud, aga kõige suuremad pakid on endiselt toetusfondis. Minu küsimus on pigem selle läbirääkimiste protokolli kohta, kus linnade ja valdade liit on öelnud, nii nagu te isegi ütlesite, et kui võrrelda SKT-ga, siis see protsent omavalitsuste tulubaasist on järjest vähenenud. Ja on ka mõned küsimused, kriisikindlus ja elanikkonnakaitse, mis on toodud välja, linnad ja vallad on taotlenud. Tegelikult jah, teatud toetusi antakse ka riigi poolt investeeringuteks, aga siiski see on praeguses julgeolekupoliitilises olukorras ja arvestades ka viimaseid kriise, mis on olnud, suhteliselt selline ikkagi täiendav ülesanne, milleks raha ei piisa.

Siin oli teemasid mitmeid. Aga sellega ma pean nõustuma, et eks see on nii-öelda riigi ja kohaliku omavalitsuse ehk siis lõpuks mõlemad, keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse ehk siis riigi ülesannete ja kulude ja tulude jaotus ongi minu hinnangul osa suuremast poliitilisest debatist, kuidas seda jagada. Rahastus ja vastutus peaksid minu hinnangul käima ka koos, et seda teenust, kes seda parasjagu pakub. Kriisikindluse osas on kindlasti kohalikul omavalitsusel suur roll. Me oleme seda ka nendega regulaarselt arutanud, kus on nende suuremad puudujäägid. Ühe näitena on näiteks kriisiside loomine kohalikele omavalitsustele, et oleks võimalik sidet pidada, juhul kui peaks mastid maha minema. Selliseid näiteid on veel mitmeid, kuidas seda kriisikindlust kindlasti saab arendada.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud regionaal- ja põllumajandusminister! Te olete umbes seitse kuud olnud minister, ma nii enam-vähem ütlen. Kuna teie tiitel on regionaal- ja põllumajandus, siis mul on tegelikult tulenevalt sellest üks küsimus teile. Te rääkisite väga sümpaatselt ka eelmisel korral, kui vastasite arupärimisele, mis puudutas ühistranspordi täiendava toetuse suurendamist, mis kindlasti on ka regionaalpoliitiliselt väga oluline samm. Aga samas, põllumajandusministrina näidetakse teile ette, eriti ka Ekseko poolt, et liialt hilja, liialt vähe, ja täna on seal koondatud suur hulk inimesi. Need mõjutavad omavahel, tegevus põllumajanduses ja tegevus regionaalpoolel. Kas te jõuate kõike seda siis hallata või on seal probleeme?

Aitäh selle küsimuse eest! Eks kriisidel on omad tagajärjed kindlasti ja see on väga halb uudis, et Ekseko on pidanud enda töötajaid koondama. See oli ka riigile ja kogu sellele ettevõtlussektorile õppetund, ka seda, kuidas siit edasi liikuda. See arusaam on tekkinud meil korduvatel aruteludel, mis meil on viimase kuu jooksul toimunud. Kui meil on väga suur osa algtootmisest ehk poegimissigalad ühes kohas koos, siis selle kriisi tabamise puhul ongi see auk, mis alles jääb, tohutu ja seda kannavad praegu inimesed, kes seal on töötanud. See on väga kehv uudis. Sellest tulenevalt on edasine tegevus, milles me sektoriga kokku lepime, et kuidas tootmispotentsiaali taastada, et neid poegimissigalaid uuesti asutada, aga teha seda teistmoodi, sellele õppetunnile tuginedes, et teha rohkem, aga väiksemaid poegimissigalaid. Selle kõige eeldus muidugi on see, et me saaksime metsast selle metssigade arvukuse madalamaks, et taudifoon oleks metsas null või nullilähedane, mis see arvutuslikult … Professor Viltrop on selle arvu ka välja öelnud, kui palju metssigu peaks olema. See on selle kõige aluseks ja siis praegu koostöös sektoriga me seda plaani välja töötame. Aga seda aktsepteerivad ka nemad, et ei riigi poolt ega ka ettevõtete poolt ei ole mõistlik investeerida, kui metsas on katkufoon jätkuvalt kõrge. Ehk siis ma ajaraamide mõttes selle kriitikaga ei saa täies mahus nõustuda. Koostöö on senimaani kõikide osapooltega olnud hea ja selle tauditõrjega metsas me peamegi tegelema ja siis hakkame investeerima. Kindlasti see ajalõtk on keeruline, nendele inimestele eriti, ja ma mõistan seda, aga seda taastamisaega, mis me vaatame, me räägime siin ikkagi aastatest, tuleb tervele sektorile tervikuna otsa vaadata, kuidas seda edasi edendada.

Tiit Maran, palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea minister! Pean tunnistama, et teie tegevusvaldkond on ääretult keeruline ja selle eest kindlasti peab tunnustama, et te proovite selles suurepärast tulemust saavutada. Mulle endale regionaalvaldkond ei ole kõige tuttavam, aga samal ajal on siin jutust korduvalt läbi käinud finantsautonoomia. Ma paratamatult jäin selle juures mõtlema, kuidas see ikkagi võiks olla. Kas te saate konkreetsemalt rääkida, kui me võtame kaks sellist omavalitsust nagu Tallinn ja Valga, ja arvestades kõike keerukust sinna juurde, ka seda, mis on seotud kriisidega, mis tulevad, siis kuidas ikkagi mõlema puhul, kui te võrdlete neid kahte, sellist finantsautonoomiat saavutada? Aitäh!

Aitäh! Eks see omavalitsuste või keskvalitsuste rahastatud riigieelarvelisi tegevusi, et suunata seda finantsautonoomia … või finantsautonoomia suurendamist, eeldaks seda, et seal on suurem kohalik tulubaas. On keskvalitsuse raha, mis on suunatud täpsemalt tulubaasi, või siis on võimekus või viis, kuidas kehtestada kohalikke makse, mis aitaks seda tulubaasi tõsta. Suuremas pildis on need kaks põhilist jaotust. OECD on hinnanud, et Eestis on kohalike omavalitsuste osakaal riigi kogutulust väike ja see on asi, mis kindlasti vajab ka laiemat poliitilist debatti, mida minu hinnangul ei ole väga palju peetud, kuidas see peaks olema. Seda on keeruline nii-öelda käigult ühe konkreetse sammuna muuta, vaid see on pigem sihuke põhimõtteline riigi teenuse osutamise voo lahtimõtestamine. Riigikaitset ei ole mõtet igal omavalitsusel teha, see on arusaadav. Teistes küsimustes, võib-olla sotsiaalküsimustes, on seal kohalikel omavalitsustel rohkem rolli, kuidas nad seda korraldavad ja kuidas iseenda raha kasutada. Need on need suuremad hoovad ja ma arvan, et see debatt on Eestile äärmiselt vajalik.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Õnneks kuulasite ka riigieelarve seaduse arutelu, kus Anti Allas Jürgen Ligi käest küsis, kuidas see puudutab kohalike omavalitsuste tulubaasi, millised põhilised muutused on. Ega Jürgen seda lihtsas keeles ei suutnud seletada. Kuna te olete kooskõlastuse sellele eelnõule andnud, siis kas teie oskate öelda, nii nagu me arupärimises küsisime omavalitsuste tulubaasi kohta, kas kõik need muudatused, et toetusfondist võetakse juhtumipõhised toetused välja, täpsustatakse KOV-ide, LVL-i ja valitsuse eelarveläbirääkimiste aega, lisatakse erinevaid volitusnorme, kuidas tegevuskuludeks juhtumipõhiseid toetusi antakse, kas need on administratiivsed, bürokraatlikud, tehnilised muudatused või on neil mõju ka kohalike omavalitsuste tulubaasile?

Aitäh! Ma ütleksin, et kohalike omavalitsuste tulubaasile suurim mõju ongi läbirääkimine teenuste tasandil. Kui riik annab teenuseid üle, siis see läheks otseselt KOV-ide tulubaasi, et oleks kindlust, et see raha on seal, et neid teenuseid saaks rakendada. Selles mõttes fondist, mis härra Aab ka rääkis, et fondist selle asja rahastamine ei anna kindlust. Noh, saab tõenäoliselt, aga sa ei saa seda väga hästi planeerida. Teiseks ongi see kohalike maksude kehtestamise õigus. Maamaksuga on tegelikult seda autonoomiat tõstetud. Sama on siin Madis Kallase poolt eest veetud Robin Hoodi muudatus, mis küll hakkab suuremat mõju omama alates järgmisest ja ülejärgmisest aastast. Praegu kooskõlas muude faktoritega on see mõju jäänud väiksemaks, aga kindlasti see mõju sealt tuleb, me näeme seda järgnevatel aastatel. See kindlasti annab sealt leevendust. Kohalike maksude küsimus, nagu ma enne rääkisin, et kohalikku tasu sinna sõlmida, ja lõpuks ongi see teenuste läbirääkimine riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Ja siin tulebki see LVL mängu ja kõik, mis kõlavad nagu administratiivsed muudatused, aga tegelikult on see oluline roll, et saaks seda dialoogi pidada ja arutada, mis teenuseid on mõistlikum pakkuda kohaliku omavalitsuse tasandil, mis teenuseid mitte ja kuidas seda lõpuks ka rahastada, et see oleks võrdne.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Ma soovin esimese küsimuse kohta täpsustada. Mulle tundub, et midagi oli nüüd küll segamini läinud. Me küsisime selle kohta, et konkreetselt on siin arupärimises selline lause, et Tartu abilinnapea Meelis Leidt on Isamaa Erakonna poolt esitanud järgmise väite: "Nõndanimetatud Robin Hoodi või kohaliku omavalitsuse rahastusmudeli muutmine võtab meil nüüd selle ja järgmise kolme aastaga linnaeelarvest ära 14 miljonit." Te rääkisite seal veel hoolekandereformist, see oli teine osa sellest reformist ja seda me ei küsinud. Aga rääkige konkreetselt, kui suur on nelja aasta peale kokku Robin Hoodi mõju. Me tahaksime siin istungisaalis teada saada, kas see on 14 miljonit või mitu miljonit see tegelikult on. Me ei rääkinud hooldereformi rahast, mida kanti eraldi, muudeti tulubaasi omavalitsustele. Seda me ei taha teada. Me tahame just Robin Hoodi mõju kohta teada saada.

Vabandust, kas te saate täpsustada seda ajaperioodi, mida ta ütles, kas nelja aasta jooksul või?

Palun mikrofon hetkeks tagasi Anti Allasele!

Küsimus oli siin, et selle ja järgneva kolme aasta linnaeelarvest.

Neli aastat.

Neli aastat siis mõtleb. Ühesõnaga, 2025 ja siis edasi kolm aastat.

Jah. Kui see 2025. ja 2026. aastal on umbkaudselt 2 miljonit, ehk siis kokku 4, ja alates 2027. aastal on ka umbkaudselt 2, siis on 6, ja 2028. aastal tõuseb see 2,7 peale, siis on 8,7. Ehk siis 14 alla ei lähe.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister, kõigepealt tänan heade vastuste eest! Aga räägiks nüüd kohalike omavalitsuste eelarvest. Ameerika Ühendriigis, mis on meie eeskujuks, on raha omavalitsuse käes, isegi maksuameti raha on omavalitsuse käes. Kas Eesti võiks ka ühel hetkel otsustada? Me näeme, et valitsus ei suuda ju eelarvega kuidagi ringi käia. Kohalikes valitsustes on, ma arvan, kolmandik, kellel on raskusi, aga kaks kolmandikku saaksid hakkama ja äkki aitavad need kolmandikud ka välja. Kas ei peaks üldse rahastusmudeleid Eestis muutma? See, et kuskil antakse 50 000 omavalitsusele raha juurde tänu sellele, et kedagi juukseid pidi välja tõmmatakse. Ja Tartu kurdab, et kaks miljonit ära võetud on. See tegelikult ei päästa mitte midagi, oleme ausad. 50 000 tänasel hetkel valla eelarves on väga tühine asi, väga tühine, ükskõik, millisest reast võtta. Äkki peaks ikka põhimõtteid muutma? Praegusel hetkel see protsent on lihtsalt väike. Kui meie valitsuses olime, siis meil oli ettepanek, et see protsent oli üle 12%.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Mul on hea meel pidada seda laiemat debatti, mis on meil Eesti riigis väga pikalt pidamata, et kuidas neid tulusid ja teenuseid jagada. Te võib-olla teate seda paremini, kui mitu korda teie erakond on ka valitsuses olnud. Ma ütleksin, et kui me vaatame tulude osakaalu nihkumist, siis Madis Kallase algatatud Robin Hoodi meede on tegelikult üks suurimaid samme edasi, mis selles valdkonnas on olnud, et kuidas seda tulubaasi suurendada just nendel valdadel, kellel on keerulisem toime tulla. See, kuidas me neid teenuseid jagame ja ka raha jagame, ongi see küsimus, et kas meil on, ütleme, Ameerika näite te tõite, kuidas sul on kohalikul tasandil või osariigi tasandil suurem autonoomia, suurem võimekus ja seetõttu on ka osariigid täiesti erinevad. Eestile seda üle kanda on võib-olla keerulisem, sest me oleme nii palju väiksemad, et seal võib-olla ei ole see administratiivselt mõistlik. Aga see arutelu, kuidas seda suurendada ja suurendada ka teenuste ja rahastuse osakaalu, on minu hinnangul oluline, aga mul on tunne, et see on tegelikult diskussioon, mida väga tihti tegelikult ei taheta pidada.

Suur tänu! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja esmalt ühtlasi tõenäoliselt ka arupärijate nimel Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Hea minister! Mõned mõtted seoses selle arupärimisega. Kõigepealt soovin öelda seda, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmetele on väga oluline, et omavalitsustel üle Eesti oleks võimalik pakkuda võrdseid teenuseid ehk et teenuste kvaliteet ja kättesaadavus kõikjal Eestis oleks sama. Olen ikkagi tihti seda võrrelnud perekonnaga, kus üldiselt normaalses perekonnas koheldakse kõiki pereliikmeid võrdselt. Ehk kui on pereisa või pereema, kes toovad sissetuleku, siis kõik ülejäänud pereliikmed saavad samasuguseid nii-öelda hüvesid, mitte ainult emale ja isale ei jaotu need hüved. Sellega seoses tekib tihtipeale diskussioonis siin saalis või ka kuskil mujal, ajakirjandust lugedes jääb mulje, nagu Eesti riik ei oleks tervik. Ta on tervik. Ehk siis Eesti valitsusel ja Riigikogul on vastutus kõigi Eesti piirkondade ees. Kui tõesti kusagil on asustus hõredamaks jäänud, mitte nende inimestest või sellest piirkonnast tingitud põhjustel, suured globaalsed mõjud, siis sellest hoolimata peaks riik olema nii palju võimekas, et ta ikkagi suudab teenuste kvaliteedi tagada. Ma olen ise üheksa ja pool aastat juhtinud Võru linna ja tean väga hästi, millises seisus ja kui keeruline meil vahenditega olukord oli. Olles ka Arenduskeskuse nõukogu esimees, olen väga hästi kursis ka teiste Võrumaa omavalitsuste ja kuuludes ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatusse mingi perioodi, tean väga hästi, kuidas elatakse mujalpool. Ja see, et Robin Hoodi meede tõi neljale viiendikule väikese leevenduse, tegelikult väga suur samm edasi. Ja loomulikult see samm võiks olla pikem, aga tollel hetkel me täpselt selles seisus olime. Siin saalis on ka seda öeldud, et võib-olla ei peaks võtma kelleltki ära, selleks et nendel, kellel on väga halvasti, nendele andma. Mina isiklikult ei ole ka selle vastu, et tegelikult ka sotsiaaldemokraatide esimene nõue viimastes valitsustes olnud eelarveläbirääkimistel oli see, et kui vähegi võimalik, lisame tasandusfondi, sest tegelikult häda karjub taevani. Pisut läbi selle leevendada kõige kehvemas seisus olevate omavalitsuste rahalist olukorda. Aga kuna seda lisaraha ei olnud ja nagu me siin Riigikogus kuuleme, ka Eesti inimesed on selge seisukoha ütelnud, et ega nad maksu tõsta ei soovi, see on kõigile ebameeldiv ja seetõttu peab ju leidma mingi lahenduse. Ehk siis, nagu öeldud, normaalne pere püüab jaotada nii, et ka vanainimene kui laps saavad samamoodi söödud ja oldud soojas. See olgu selline lähenemine. Ministri vastustest oli hea kuulda, et neli viiendikku Eestimaa omavalitsustel kas veidi või veidi rohkem rahaline olukord tänu Robin Hoodile paraneb. Kuulsime ka seda, et Eesti riigi vahendid on viimastel aastatel kiiremini kasvanud kui on omavalitsuste vahendid. Eriti on see kasv olnud väiksem nendes vaesemates omavalitsustes võrreldes riigiga. Tihti räägitakse ikkagi finantsautonoomiast, et mida võiks kuidagi rakendada. See on üks poliitikute sõna või võetakse sellel teemal sõna, aga kunagi seda finantsautonoomiat mitte keegi selle kahe ja poole aasta jooksul, kui ma olen siin Riigikogu saalis olnud, ei ole ära sisustanud. Mis on selle finantsautonoomia sisu? Palun kolm minutit.

Jah, kolm minutit.

Mis on selle finantsautonoomia sisu? Hea kolleeg Tiit Maran küsis, kuidas ikkagi teha selline ühtne lähenemine, kuidas nii Tallinna, Viimsi kui ka Valga ja Võru vahendid kasvaksid ühtemoodi. See ei ole lihtsalt võimalik. Füüsiliselt ei võimalik, me ei leia neid meetmeid. Ehk siis tegelikult Eesti omavalitsusi ei ole võimalik ühe lauaga lüües ära rahastada. See lihtsalt ei ole võimalik ja selle tõttu peab leidma erinevaid lähenemisi. Eesti on ühtepidi väike, aga väga erinev. Erinevates piirkondades on erinevad vajadused ja selle tõttu ma arvan, et see suund, kuhu me peaksime liikuma, on kindlasti spetsiaalsete lahenduste leidmine erinevate piirkondade jaoks. Siis teine lähenemine, kui jällegi populistlikult siin saalis kõlavat, et miks te ei tõsta riigieelarvega omavalitsuste tulubaasi. Aga, head inimesed, te teate küll, et kui tõsta kas või 0,1% omavalitsuste tulubaasi, siis kui palju sellest saab Tallinn ja kui vähe sellest saab kõige väiksem Eesti omavalitsus. Ühele ei ole sellest kasu praktiliselt mitte midagi. Küsimus ei ole ju kahju Tallinnale raha anda, vaid see on meie ühine maksumaksjate raha, mis jaotatakse ümber. See on maksumaksjate ühine raha, aga kuidas sa seda niimoodi siis ... Ja sellepärast ongi need neli viiendikku Eestimaa omavalitsused on alati ütelnud, et kui vähegi võimalik, pange see raha tasandusfondi, ärge pange seda nii-öelda tõstke omavalitsuste tulumaksu protsenti. Kui on väga head ajad ja jätkub kõigile, ei ole ju kahju, paneme juurde, aga tegelikkuses reaalses olukorras on lahendus ikkagi see teine pool. Lõpetuseks tahan öelda ka seda, et kui me näeme siin, kuidas on hääletatud erinevate omavalitsuste tulubaasi parandavate otsuste osas, siis on ju selgelt näha, et mitmed erakonnad teevad siin väga suuri sõnu, tihtipeale räägitakse finantsautonoomiast, aga sisulist soovi omavalitsuste seisu parandada kahjuks ei ole. Siit ma lihtsalt kutsungi üles sihukesele ühtsusele, et tulevikus vähem sõnu ja rohkem tegusid. Aitäh!

Suur tänu! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Selle omavalitsuste raha juures me unustame ühe väga olulise komponendi – kes juhivad omavalitsusi? Kuidas on juhtunud niimoodi, kui vaatame viimast nelja aastat? Ma vaatan mitte kedagi solvates Jõgeva maakonda. Põltsamaa vald suutis tuua projekti raha 10 miljonit, oma valla eelarvest finantseerida juurde 5 miljonit. Ja kui keegi satub nüüd Põltsamaale, kes ei ole seal käinud viimased neli aastat, siis ei tunne see inimene seda Põltsamaad ära. Lossikompleks, mis on aastakümneid varemates olnud, on korda tehtud, jõeäär on korda tehtud. Omavalitsus on ehitanud endale hooldekodu, sõltumata sellest, et seal kõrval oli väga korralik erahooldekodu, on ehitanud uue lasteaia, on teinud investeeringuid erinevatesse piirkondadesse ja on kõike seda suutnud. Ja laenukoormus ei ületa veel 50%. Kõrval on omavalitsused, kes ei ole suutnud pooltki seda teha ja laenukoormus on palju suurem. See, et mingisugune 17 miljonit püütakse ümber jagada, võttes, ma ei tea, 15, 16 või 17 omavalitsuselt midagi ära ja siis jagada omavalitsustele 50 000 kaupa. Teate, sõbrad, vaadake, riigieelarve on 18,6 miljardit järgmisel aastal. Kui keegi ütleb, et eelarvest ei leita 15 või 17 miljonit – no olgu, võib-olla järgmisel aastal on see 30, aga siis, kui see tehti, oli 17 miljonit esimene aasta –, siis ta valetab. Lihtne on öelda, et 1,7 miljardit on ülekantavat raha. Kui me täna, võtke korra lahti lisaeelarve 2025 ja vaadake ridasid, mis ümber tõstetakse, kus mitte keegi ei tea, kuhu need miljonid lähevad, kelle või mille jaoks, vaid lihtsalt usaldatakse ministeeriumi, et sihuke otsus on vaja teha. Oluline on täna vaadata, mida on vaja omavalitsustel ja milliseid teenuseid nad peaksid kindlasti pakkuma. See on täna küsimus. See vaidlus on vaidlemata, alustades Tervisekassast ja lõpetades omavalitsustega. Vaat see võiks olla järgmise aasta debatt enne Riigikogu valimisi siin saalis: milliseid teenuseid riik pakub oma kodanikele 100% maksumaksja raha eest, millise teenuse eest tuleb mingi protsent maksta ka kodanikul. Siis me saame edasi minna. See jutt, et tõstame aga makse ja püüame seda raha mõistlikult ümber jagada – no me vaidleme siin iga ümberjagamise peal. Kellele meeldib üks variant, kellele meeldib teine variant. Inimene ei taha minna kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda raha küsima. Ma tahan näha seda inimest, kes tahab sinna minna. Tegelikult tahab kodanik saada iseendaga hakkama. On tehtud läbi aastate päris häid otsuseid. Me teadsime ka eelmise Riigikogu ajal, et riigi rahadega ei suudeta kinni maksta kõiki hooldekodus olemise tunde ja asju, aga see oli samm õiges suunas. See oli samm õiges suunas ja ma pean Helmen Kütti selle eest tänama, tema on selle eest ka väga selgelt seisnud. Siin saalis, ma arvan, oli 30–40% kogu aeg südames sama asjaga, aga lõpuks see otsus ühes koalitsioonis suudeti ära teha. Alati on jutt, et raha ei ole. Ma küll ministrile soovitan ja loodan, et tegelikkuses ministeeriumis on teil väga hea ametkond. Võtke need teemad üles ja arutlege, mis tingimused, mis kohustused peaksid olema. Praegu hakatakse siin igasugust juttu ajama, küll nelja maakonna ja maavanema tagasitoomised, kuulen-loen siin. Need inimesed, kes pole maavanemad olnud, ei tea võib-olla, aga siin saalis on hästi palju maavanemaid, endiseid. Maavanema roll oli maavanema enda teha. Kolm minutit, palun!

Jah!

Mitte kellegi teise teha. Täpselt, kõik me olime erinevad, iga piirkond areneski erinevalt. Täpselt sama asi on ka kohalikel omavalitsustel. Tulubaas tuleb väga selgelt paika panna, see tõus tuleb paika panna, aga seal tuleb ka üks teine koht panna. Kuskil peab olema kontroll, et need omavalitsused ei teeks rumalusi. Suur mure oli see, kui kaheksa aastat tagasi olid ühinemised ja ühinemislepingutesse kirjutati kõik soovid ja ideed, mis sel hetkel pähe tulid, ja järgnevatel aastatel püüti need ideed kõik ka realiseerida, läbi mõtlemata, kas tegelikkuses neid investeeringuid kõiki oli vaja või mitte. Ja sellega tänasel hetkel, kui vaadata omavalitsuste laenukoormust, siis oleme ausad, kolmandiku omavalitsuste laenukoormus on nii laes, et ma tahaks näha, kuidas nad samm-sammult sealt laenukoormuse tipust tagasi tulevad. Keegi on midagi ära teinud ja järgmised, kes nüüd valitud saavad, peavad hakkama neid muresid lahendama. See ei ole lihtne. Sama lihtne ei ole siin Riigikogus, kes järgmine koosseis siin istuvad ja koalitsioonis on. See jama, mis viimase kolme-nelja aasta jooksul siin toimunud on, on viinud ikkagi sellise krahhi piiri peale, et kas järgmise nelja aasta jooksul nina vee peale saadakse, on päris tõsine küsimus. Ja need lubadused, mis igast erakonna fraktsioonist tulevad, et me tõstame seda, teeme seda ja teeme seda – uskuge mind, enamik asju jääb tegemata, sest seda võimekust ei ole. Aga veel kord, ministrile ja ministeeriumile jõudu-jaksu ja ma loodan siiralt, et noore mehe juhtimisel juletatakse julgeid otsuseid teha, sest see on kõige olulisem. Aitäh!

Suur tänu teile! Koos sellega sulgen läbirääkimised. Oleme, head kolleegid, viienda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Väikseks vahepalaks – palun seda mitte liiga tõsiselt võtta –, Aivar, mina kuulsin, et esimesed avaldused maavanema kohale kandideerimiseks on juba esitatud. (Saalist räägitakse.) Nii et me peame ka kiirustama. Me peame kiirustama!