Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (733 SE) esimene lugemine

Järgnevalt tänane teine päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 733 esimene lugemine. Palun eelnõu tutvustama siia Riigikogu kõnetooli taas kord rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! See on juba teine tänavune lisaeelarve, ajad on erilised. Ja kui eelmise lisaeelarve peamine eesmärk oli mittesõjalise riigikaitse tugevdamine, siis siin on asjad mitmekesisemad. Kõigepealt vähendatakse selle lisaeelarvega kulusid 19,9 miljoni võrra, investeeringuid 12 miljoni võrra ja suurendatakse finantseerimistehinguid, mis on teatavasti eelarveneutraalsed, 72,3 miljoni võrra. See on seotud riigi eelarvestrateegia otsustega ja seal on ka täpsustatud mitmete projektide ajagraafikut. Samuti sisaldab riigieelarve muudatusettepanekuid nii valitsemisalade sees kui ka vahel, millega seaduse kogumahtu ei muudeta. Paraku on riigikaitse endiselt rahanduse dominant. Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvet suurendatakse 39 miljoni võrra ja seal sees on nii kaitseotstarbelised hanked kui ka Ukraina abistamine. Laia riigikaitse investeeringute kohta on riigi kaitsetegevuse kava koostamise käigus ilmnenud, et energiataristu on Eestis hübriidohtude suhtes kõige haavatavamas seisus. Seetõttu suurendatakse Kliimaministeeriumi valitsemisalas Eleringi aktsiakapitali 45 miljonit, millest 35 miljonit suunatakse trafode kaitsmiseks. See otsus tugevdab meie elektrivarustuse töökindlust ja aitab tagada, et kriitiline taristu oleks kaitstud ka muutuvas muu julgeolekuolukorras. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tõstetakse teadus‑ ja arendustegevuse ning innovatsiooni kuludest finantseerimistehingutesse 27,3 miljonit innovatsioonilaenu andmiseks ettevõtetele. Mitmed ministeeriumid täpsustavad oma projektide elluviimise ajakavasid, mistõttu vähenevad kulud ja investeeringud. Näiteks eestikeelsele haridusele ülemineku tegevusi vähendatakse 60,5 miljoni euro võrra. See ei tähenda, et need kulud jäävad tegemata, vaid neid lihtsalt ei suudeta sel aastal ära teha. Küberturbeprojektidel on see summa 4,35 miljonit, regionaalsete investeeringute toetusmeetme puhul 4,2 miljonit ja Film Estonia toetusmeetme puhul 4 miljonit. Need planeeritakse järgmistesse aastatesse. Sellega ongi kõik. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kõigepealt tänud tutvustuse eest! Aga ma vaatan siin [seletuskirja] lehekülge 18, et sul oleks ka lihtsam vaadata. Siin all on kirjas, et antakse 17,8 miljonit aktsiaseltsile SmartCap ja sealt proovitakse investeerimisfondi Venture Fundi kaudu seda jagama hakata. Oleks väga huvitav teada, kuhu tegelikult seda jagatakse. Minu arvates – see on küll minu isiklik arvamus – valitsuses ükski minister ei tea sellest mitte midagi, ei täna ega eelnevatel aegadel, vaid mingi seltskond jagab kümneid ja kümneid miljoneid. Võib-olla sa oled nüüd targem rahandusministrina. Kas sa oskad öelda, mille jaoks ja kuhu see 17,8 miljonit tegelikult läheb? Millised on need ettevõtjad, kellele antakse see raha?

Aitäh! Aruandlus on lihtsalt leitav. Aga jutt on ilmselt innovatsioonilaenust, millest te räägite. Need ongi projektipõhised otsused, mida ei pea valitsuse tasandile tooma. Need fondid tegelevad sealt alates suhteliselt autonoomselt, kui raha on eraldatud, poliitikasuunad on antud, ja neid kontrollitakse tavalises korras, et kõik oleks sihipäraselt. Aga aruandluse me kindlasti saame, alati, selles ei ole probleem.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra minister! Minu küsimus on Eleringi aktsiakapitali suurendamise kohta. Põhjusena siin öeldakse, et on kriitilise taristu hukukindluse tõstmine ja teiseks on vesinikutransiidi taristu investeerimise otsuse ettevalmistamiseks vajalike tegevuste läbiviimine 50% ulatuses. See hukukindluse küsimus võiks loogiliselt võttes olla üleüldine taristu arendamise, säilitamise ja hoidmise teema. Miks seda peab selliselt lahendama, miks Elering seda võrgutasude kaudu ja millega muuga ei lahenda? Teine küsimus on, et sellesama vesinikutaristu puhul me loodame saada ka Euroopast pool rahast. Mis juhtub siis, kui ikkagi Euroopast tuleb negatiivne otsus selle teise poole raha saamise kohta, mis siis sellest aktsiakapitali suurendamise otsusest saab? Või pannakse praegu raha sisse ära ja siis tulgu, mis tuleb?

Aitäh! Ei, vesinikutaristu otsus on olemas. Meil lihtsalt läks sellega kiireks. Need projektid võtavad rohkem aega. Aga see otsus on Euroopa poolt tehtud. Taristu kindlus – mulle väga meeldib, et te seda ütlesite. Ma jätan selle meelde, et te eelistaksite võrgutasude kaudu seda teha. Ma olen ka rääkinud, et tegelikult peaks seda tarbija tegema, mis puudutab tarbitavat hüvet. Aga siin on natuke teistmoodi kuludega tegemist. Riikliku poliitika valik, mis ei ole otseselt kasumi või tulu teenimise eesmärgil, vaid pigem kindluse loomise eesmärgil, võib olla ka aktsiakapitali tugevdamise kaudu. Kõige suurem tükk läheb siin ju trafode betoneerimise – vabandust, seda sõna keegi võttis ruttu tagasi, kui ütles –, betoonkaitse jaoks, trafosid päris ei betoneerita.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! Selle üheksasajaleheküljelise, ütleme, pahna kõrval mulle meeldivad ühe euro täpsusega kõik sellised korrektsioonid. Aga nüüd see 6,5 miljonit – eestikeelsele õppele üleminek on ülioluline asi – ja nüüd on 6,5 miljoniga pandud puusse või mööda. Nüüd on vaja edasi lükata. Kust selline suur korrektsioon? Jutt ei ole enam ühe või kahe euro täpsusest, vaid 6,5 miljonist.

Aitäh! Teie pahnast ma ei tea, aga see siin on lisaeelarve ja see peabki teile meeldima, see on nii hea lisaeelarve. Mis puutub sellesse 6,5 miljonisse, siis ma pean ütlema, et see on see krooniline häda, et ministrid võtavad suuremalt ette teinekord, kui suudavad ära kulutada, ja siis sellised pinged tekivad või ülejäägid tekivad. Me võitleme sellega üsna iga päev, et planeerimine oleks täpsem, aga loomulikult on nemad oma eelarve suhtes pädevamad. Me oleme üldise rahanduse teemal, aga nad teavad täpsemalt oma võimekust hinnata. Tihti kipuvad eksima pigem ühes suunas, see tähendab, et ülehindama oma võimekust raha ära kulutada või tegelikult projekte ellu viia – see on õige sõna.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Mul on kahju, austatud minister, et ei suuda küsimustele vastata. Ma küsin järgmise küsimuse kohta, sellele te ikka oskate. 50 miljoni eest märgitakse siin kaitsetööstuse fondi osakuid. Mis see kogumaht seal on? Mitu protsenti nende 50 miljoni eest siis Eesti saab ja millega see fond tegelikult tegeleb? 50 miljonit on selle eelarve kõige suurem rida. Seda ikka te ministrina teate, kuhu see läheb ja miks see läheb. Aitäh!

Kahju, et te alustate oma kommentaari ja lõpetate nüüd ka selliste hinnangutega minu teadmiste koha pealt. Tõepoolest, ega ma kõiki asju Kaitseministeeriumi eelarves ei tea. Eelmisele küsimusele ma siiski vastasin teile. Siis täpsustage oma küsimust, juhul kui see küsimus jäi segaseks. Aga ma arvan, et selle aruande, mida täpselt tehakse, te saate, kui te soovite. Minul seda aruannet käepärast ei ole. Ma teen suurte numbritega ja oleme väga palju neid asju valitsuses arutanud. Meile on neid presenteeritud. Kui soovite, siis presenteerime teile ka, aga praegu mul nende paberite hulgas neid presentatsioone kaasas ei ole. Kaitseminister võiks neid sujuvalt tõenäoliselt kommenteerida, mina pigem ei hakka enam pingutama.

Tarmo Tamm, palun!

Mul ei ole.

Selge pilt. Siis läheme kohe edasi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! Eelmisele küsimusele vastates sa ütlesid, et meie ministrid reeglina hindavad ennast üle. Noh, jutt oli sellest 6,5 miljonist, aga siin on veel teisigi. Kas see on siis üldine Eesti valitsuse, praeguse, nii-öelda sündroom, et ministrid hindavad ennast üle, oma võimeid ja neid lubadusi? Sain ma õigesti aru?

Aitäh! Te hindate üle minu võimet unustada enda sõnu. Ma ei öelnud, et see on üldine reegel, vaid et tihti seda juhtub, kui tihti, seda ei hakanud täpsustama. Ja sellistel juhtudel, et eksitakse planeerimisega, kiputakse enda võimet programme ellu viia pigem üle hindama, sest konkurents käib ju tegelikult eelarve peale ja see on ka loomulik huvi. Jah, see on nüüd tõdemus, aga see on nii olnud kõikides valitsustes, ka teie omades.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Mul on kaks küsimust. Esimene on see, kui te saate arutleda ka teemal, kuidas trafode või elektriliinide vastupidamine ilmastikuoludele erineb väga üldises mõttes sellest, et vastupidamine näiteks võimalikele rünnakutele. Eks ettevõte ju peab teadma, millises keskkonnas ta tegutseb, ja siis seal oma tegevust korraldama. See haakub ka minu esimese küsimusega. Teine küsimus on Eleringi raha kohta. Ma võtsin nende viimase saadaoleva aasta aruande lahti ja vaatasin, et raha ja ekvivalendid. Kui 2023. aasta lõpus oli neil 65 miljonit arvel, siis eelmise aasta lõpuks oli 95. Ja see on laialt levinud arvamus, et Eleringil on raha küll. Miks sinna valitsuse poolt seda tuge on vaja anda?

Aitäh! Ma selliste insenertehnilistesse üksikasjadesse kindlasti lisaeelarvet esitledes ei hakka pugema. Eleringil on raha küll, aga Eleringil on ka kapitalistruktuur selline, et see peab võimaldama võõrkapitali kaasata oma projektideks. Kui kapital jääb nõrgaks, siis nad seda piisavalt ladusalt või piisavalt odavalt ei saa teha.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon tõepoolest arutas eelnõu 733, 2025. aasta lisaeelarve seaduseelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks. Me arutasime seda 1. oktoobril. Eelnõu tutvustas rahandusminister Jürgen Ligi. Need numbrid, mille võrra kehtivat 2025. aasta eelarvet muudetakse, minister luges siin äsja ette, seetõttu ma neid kordama ei hakka. Komisjonis tekkisid täpselt samamoodi küsimused Eleringile eraldatava 45 miljoni euro kohta aktsiakapitali suurendamiseks. Sellele minister siin juba vastas. Aivar Sõerd küsis selle kohta, kas Siseministeeriumi otsus tõsta 1,8 miljonit eurot sõidukite soetamise raha järgmiseks aastaks on seotud eelarverevisjoni käigus leitud kulukärpega, mille kohaselt minnakse üle sõidukite rentimiselt nende väljaostmisele, ning kuidas ümbertõstmine aitab eelarve kokkuhoidu realiseerida. Sven Kirsipuu vastas, et konkreetne ümbertõstmine sellel aastal on pigem aastatevaheline soetuse nihutamine ega ole seotud konkreetse kärpeettepanekuga. Rohkem sisulisi küsimusi komisjonis ei esitatud. Komisjon tegi ettepanekud menetluse kohta. Need on järgmised: võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks ja esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Kusjuures menetluse aeg täiskogus ehk täna ja juhtivkomisjoni esindaja määramine otsustati konsensuslikult. Aga esimese lugemise lõpetamise kohta toimus hääletus, selle poolt oli 8 komisjoni liiget, vastu 1 ja erapooletuid ei olnud. Juhtisin komisjoni tähelepanu, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva. See on minu poolt kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nagu me kuulsime, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 733 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. oktoober kell 17.15.