Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (695 SE) esimene lugemine

Läheme tänase 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 695 esimene lugemine. Ettekandjaks palun justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.

Aitäh! Hea Riigikogu! Nüüd me oleme jälle tagasi karistusseadustiku juures, aga teiselaadiliste küsimustega, mistap on tõesti tegemist ka eraldi eelnõuga. Seda eelnõu valmistati ette eelmisest aastast ja Vabariigi Valitsus kiitis selle eelnõu heaks 17. juulil ning Riigikogule esitas 26. augustil. See eelnõu on oma olemuselt võrdlemisi tehnilist laadi, selle tõttu, et siin lahendatakse ära nelja erineva Euroopa Liidu õigusakti puhul küsimused, kus Eesti on küll need Euroopa Liidu õigusaktid Eesti õigusesse üle võtnud, ent hilisem Euroopa Komisjoni poolne kontroll ja läbirääkimised siis meie kui liikmesriigi ja Euroopa Komisjoni vahel on jõudnud punktideni, kus Eesti siiski peaks oma siseriiklikku õigust veidi täiendama. Need täiendused ei ole põhimõttelist laadi, kuna nad kõik on sellised, kus Eesti on algselt olnud seisukohal, et meie õigus vastab Euroopa Liidu õigusele. Meie juristide esimene ja ka meie Riigikogu esimene hinnang on olnud, et see vastavus on olemas ja me oleme seda oma seadustikus juba ära katnud. Aga hiljem on siiski jõutud selleni, et seda vastavust ei ole ja seadust tuleks muuta. Ma lühidalt tutvustan teile seda nelja muudatust, mis siis teie ees on. Esimene puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013. aastast, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid. Seal siis me täiendame seda, et arvutikuriteo ettevalmistamise puhul on siis arvutiandmete pealtkuulamise ettevalmistamine ka ikkagi karistatav tegu. Ja vastavalt siis täiendatakse karistusseadustikku § 137. Järgmisena on meil ees nõukogu raamotsus 2002. aastast, mis puudutab Euroopa vahistamismäärust ja liikmesriikidevahelist üleandmist. Selle raamotsuse raames heideti Eestile ette, et see ei vasta Euroopa Liidu Kohtu praktikale kolmanda riigi kodaniku loovutamise keeldumise aluste osas. Seetõttu oleks vaja meie menetlusosa täiendada. Lühidalt öeldes, lihtsustatult öeldes muudame me Euroopa Liidu kodanike ja kolmanda riigi kodanike puhul loovutamise alused ühesuguseks, juhul kui otsustatakse, et isik kannab vangistust Eestis. Kolmas küsimus puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013. aastast, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ning suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega. Ka seal on siis tekkinud küsimusi ja küsimused on tekkinud selle regulatsiooni osas, kus riik võiks keelduda isiku kinnipidamisest teavitamist. Me oleme ühel arusaamal selles osas, et keeldumine on lubatud sellisel juhul, kui see võiks märkimisväärselt kriminaalmenetlust takistada või kahjustada. Ja nüüd samasugune teavitamisõigus nähakse ette koos samasuguste nüanssidega ka juhtudel, kui isik on peetud kinni Euroopa vahistamismääruse täitmise tagamiseks. Neljas aspekt puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016. aastast, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi. Siin ka me oleme olnud seisukohal, et meil on lastele kõik need täiendavad õigused – alaealistest kahtlustatavatest me räägime, alaealistest süüdistatavatest –, et neil on õigus saada teavet kriminaalmenetluse üldise käigu etappide kohta ja kohus vaatab korrapäraselt ja mõistlike ajavahemike järel alaealiste kahtlustatavate või süüdistatavate vahi all pidamise otsuse üle. Aga me oleme selle regulatsiooni muutnud tegelikult pisut selgemaks, näinud ette sagedasema kontrolli kohustuse kohtutele juhtudel, mil isikut süüdistatakse alaealisena kuriteo toimepanemises. Nii et nagu te nägite, need on sellised täpsustavad aspektid, millega mingeid olulisi kulusid või muid muudatusi tegelikult ei kaasne.

Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olen komisjonis seda siit- ja sealtpoolt lugenud, aga ma ei ole ikkagi aru saanud, miks on nüüd vaja tulla sellega välja, kui on öeldud, et tegemist on väga tehniliste eelnõudega, kus esmapilgul võib olla raske hoomata, mida üldse täpselt muudetakse. See on nüüd tsitaat. Miks sellise n-ö juveliiritööna veel mitme juveeli puhul just nüüd praegu?

Euroopa Liit toimib niimoodi, et liikmesriigid üheskoos valmistavad ette õigusakte, mille mõte on tulenevalt Euroopa Liidu õigusest reguleerida ühetaoliselt ühte või teist üle terve Euroopa Liidu. Ja kuna eesmärk on – need õigusaktid on ju kõik ette võetud selleks, et seda ühetaolist regulatsiooni on peetud esiteks lubatavaks ja teiseks ka ilmtingimata vajalikuks –, et kui see vajalikkus on juba ära olnud ja see õigusakt on vastu võetud, siis tuleks neid tõepoolest ühetaoliselt üle terve Euroopa Liidu kohaldada. Ja kui on ilmnenud hiljem, et Eesti ei ole nendes neljas tõesti üsna tagasihoidlikus aspektis üleeuroopalist kohaldatavust ühetaoliselt senimaani teinud, siis mis saab meil selle vastu olla, et seda ühtlustamist teha? Ja siia on kokku korjatud neli erinevat lahendust, mida ühendab kõik see, et need on moel või teisel seotud kuritegevusega.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Ma jätkan sama teed. Tsitaat. Euroopa Komisjon on teinud rida-realt analüüse ja kontrolle, et võrrelda Euroopa Liidu instrumente ja Eesti õigust, ning leidnud, et Eesti õigus võiks mõningates asjades olla täpsem. Noh, jumala õige. Aga minu küsimus on, et kas see kehtib kõikide Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu nii-öelda selliste seaduste ja ka Eesti seaduste kohta, et rea-realt vaadatakse üle kõik. Järelikult tuleb neid tohututes kogustes varsti siia. Aga teine küsimus. Miks me oma mitmeid seadusi ja paljusid seadusi, pole piisavalt paragrahve sisustanud? Noh, toimingupiirangud näiteks tulevad mulle paugult meelde, mida on võimalik käsitleda, kuidas vaja on parajasti. Neid näiteid on väga palju. Positiivne ettepanek, aga ma küsin …

Teie aeg!

Aitäh! Siin oli nüüd kaks küsimust. Esimene küsimus oli selle kohta, kuidas see menetlus Euroopa Liidus käib. Lihtsustatult öeldes käib see niimoodi, et kui Riigikogu on Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise lõpetanud, siis edastatakse Euroopa Komisjonile – ma räägin lihtsustatult – ülevaade sellest, kuidas me seda Euroopa Liidu õigust konkreetselt üle võtsime. Sealjuures on tõepoolest Euroopa Liidu õiguse artiklid loetletud nii-öelda tabeli vasakus veerus ja informatsioon või täpne näide selle kohta, kuidas me selle konkreetse artikli oleme Eesti õigusesse üle võtnud, on loetletud paremas veerus. Toon ühe näite juurde, millega kõigil on kohe võimalik tutvuda. Riigikokku on jõudnud küberturvalisuse direktiivi ülevõtmine. Kuna selle direktiivi puhul me ajasime muu hulgas näpuga järge selle üle, et ega me ei lähe selle direktiivi ülevõtmisega kuskil liiale, et see direktiiv oleks üle võetud miinimummahus, siis on seal ilusti näha see tabel ja tabeli juures on ka värvilised märgistused. Roheline on see, et Euroopa Liidu õiguse sõnastus ja Eestis ülevõetav sõnastus on sisu osas kattuvad. Minu arust oli sinine värv see, kus me oleme vähem üle võtnud, kui Euroopa Liidu õigus ette näeb. Sellega me võtame teatud riski, aga me seda riski siis põhjendame. Ja punasega, kus võib öelda, et see ülevõtmine võiks olla ülemäärane ehk ülekuldav. Seda praktikat on erasektori poolt peetud väga heaks ja ma ise ka väga loodan, et kõik Euroopa Liidu õigust üle võtvad eelnõud võiksid Riigikogu liikmete ette just sellisel kujul jõuda. Siis on Riigikogu liikmel ka lihtsam vaadata, ega ei ole midagi liiga vähe tehtud või, jumala eest, ega ei ole midagi liiga palju tehtud. Aga selline võrdlusartikkel ja see, kuidas see täpselt on Eesti õigusesse üle võetud või mõne teise riigi õigusesse üle võetud – kõik need õigusaktid niimoodi läbi vaadatakse, seda on kogu aeg tehtud. See eeldus, et nüüd hakkaks meil järjest tulema selliseid eelnõusid, kus me neid mitteülevõtmisi menetleme, eeldusena ei ole tõene, sest neid aeg-ajalt, jah, tuleb ette, aga see protsess on kogu aeg käinud, kogu meie Euroopa Liidu liikmesuse ajal ja ka enne seda. Nii et siin ei ole midagi erakordset või midagi erinevat või teistsugust. Ja teine küsimus puudutas seda, et kui me siin täpsustame sõnastusi, miks me ei ole siis mõnda teist küsimust täpsustanud. Toimingupiirangu täpsustamine tegelikult on Riigikogu menetluses. See näide, mille te tõite, on Riigikogu menetluses juba üsna mõnda aega, ehk korruptsioonivastase seaduse muutmine. Ja kui on mingisugune säte, mille kohta Riigikogu liikmed leiavad, et võiks täiendada, täpsustada, täpsemaks muuta, siis kindlasti asjaomase ministeeriumiga saab nõu pidada selles asjas, Riigikogu liige saab esitada seadusemuudatuse ettepaneku. Kõik need võimalused on olemas.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmisena annab ülevaate juhtivkomisjonis toimunud arutelust õiguskomisjoni liige Anti Haugas. Palun!

Head kolleegid! Komisjon arutas antud eelnõu 22. septembril. Justiits- ja digiminister tegi ülevaate eelnõust, nagu ka täna siin saalis, ning lisaks täiendas teda pisut ka Markko Künnapu. Kuna tegemist oli suhteliselt pisidetaile muutva eelnõuga, siiski Peeter Ernits küsis, kas Eestit on juba trahvitud. Justiitsministeeriumi esindajad andsid teada, et rikkumismenetlusi on küll alustatud, ent kui puudused kõrvaldatakse, siis rikkumismenetlused lõpetatakse. Ja komisjon tegi ka menetluslikud otsused võtta eelnõu päevakorda 8. oktoobril, tehti otsus esimene lugemine lõpetada ning määrata ettekandjaks Anti Haugas. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Läheme edasi. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Nagu kuulda, on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 695 SE esimene lugemine lõpetada. Sellega on esimene lugemine on lõpetatud ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 22. oktoober kell 17.15. Läbinud oleme 11. päevakorrapunkti.