Ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (717 SE) esimene lugemine

Läheme edasi. Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 717 esimene lugemine. Palun siia Riigikogu kõnetooli sotsiaalminister Karmen Jolleri. Palun!

Tere, hea istungi juhataja! Tere, head kolleegid! Tutvustan ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ma väga pikalt ei räägi. Ma arvan, et see on selline eelnõu, mis on tegelikult väga positiivne. Aga ma toon esile neli peamist muudatust. Kui eelmisest aastast on võimalik inimestel pikaajalise haiguse ajal, kui on vaja võtta töövõimetusleht, töötada 61. päevast alates osakoormusega, kui neil töö seda võimaldab ja tööandjale sobib, siis on selle lühikese ajaga juba selgus, et see on tegelikult väga kuluefektiivne, sobib hästi nii inimestele kui ka tööandjatele. Ja nüüd otsustati siis, et seda aega lühendame. Inimesel on võimalus tööle minna, kui ta soovib ja tahab, ja kui tööandjale sobib, siis juba 31. päevast alates. See aitab säilitada inimese töövõimet, vähendada ka tööjõupuudust ja on positiivne nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele, kui vaadata inimese seisukohalt. Vabatahtliku ravikindlustuse laiendamine ja lihtsustamine on teine punkt, mida see teeb. See tähendab seda, et kui inimene soovib endale ise osta ravikindlustuse, näiteks ta töötab hooajaliselt, on palju räägitud ka loomeinimestest, siis praegusel juhul on hästi paindumatud need tingimused, et inimene peab kõik korraga maksma ja nii edasi. Nüüd siis selline süsteem luuakse, kus inimene saab hakata osade kaupa maksma. Näiteks ta teeb aastase lepingu, aga siis saab ise valida, kas ta maksab kuu kaupa, kvartali kaupa või poolaasta kaupa, nii nagu on sobiv. Kolmas muudatus on see, et kui inimene on töötu ja ta saab töötuskindlustushüvitist ja jääb haigeks, siis samal ajal enam haigushüvitist ei saa, sest tegemist on topeltsissetulekuga ehk nii töötuskindlustushüvitis kui haigushüvitis on mõeldud asendussissetulekutena. Inimene on õigustatud saama korraga ühte sellist hüvitist, siis selle võimaluse me lõpetame nüüd ära. Neljas oluline muudatus on rasedatele. Kui varem pidi tööandja käsitsi saatma, põhimõtteliselt see hästi palju käsitööd tähendas nii Tervisekassale kui tööandjale, kui rasedal naisel oli haigusleht, siis selle haiguslehe hüvitis arvutati käsitsi tööandja poolt edastatud dokumentide põhjal. Nüüdsest hakkab see olema siis nii nagu kõikide teiste töötavate inimeste puhul, et see arvutatakse eelmise aasta sissetulekute põhjal, mis on siis riiklikest registritest kättesaadavad. See vähendab halduskoormust, ja ütleme, ei olnud alati selge see, kui palju see naine siis tegelikult palka sai. Seal tekkis vajadus kontrollida töölepinguid ja nii edasi. Nüüd on nad võrdsustatud kõikide teiste tööl käivate inimestega. See ongi hästi kokkuvõtlikult. Põhimõtteliselt eesmärgiks on, et süsteemid muutuksid õiglasemaks, paindlikumaks ja tõhusamaks just nimelt ravikindlustuse seisukohalt. Oluline on see, et inimene saaks kiiremini tööellu naasta, hoida paremini tervist. Eesmärk on ka see, et riigi ja maksumaksjate poolt kogutud raha, riigi poolt kogutud raha oleks kasutatud sihipäraselt. Need on sellised kokkuvõtlikud muudatused. Ja kui on küsimusi, siis hea meelega vastan küsimustele.

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Me oleme seda sotsiaalkomisjonis arutanud, ma ei pannud seda seal tähele, aga nüüd te ka just tõite selle rasedate küsimuse meie lauale ja ütlesite, et me võrdsustame nad teistega. Ja noh, me oleme ka rääkinud, et me peame neid justkui kontrollima, et nad ei väärkasutaks seda palganumbrit, mis aastase sissetuleku pealt arvutati. Tegelikult on see silmakirjalik, sest kõik, kes me oleme lapsi kandnud, me teame, et sellel perioodil võib ka väga palju raskusi esineda. Aga nüüd on niimoodi, et osal inimestel võib see kaasneda negatiivse mõjuga, sest hüvitist saavad nad vähem, sest enne te arvutasite aastapalga pealt ja nüüd on kuue kuu keskmise palga pealt, mis tähendab, et nende tulu väheneb ja kaotavad need naised, kes olid eelmisel kalendriaastal eelmise lapsega lapsehoolduspuhkusel ja üldse tulu ei saanud. Kas te olete nõus veel seda punkti läbi vaatama ja mitte rasedaid võrdsustama teistega, sest nad kannavad uut elu ja neil on selle tõttu ka keerulisem? Me ju teame, et me neid lapsi väga tahame Eesti riiki, et sünniks.

Tähendab, praeguse süsteemi järgi on niimoodi, et rase naine saab hüvitist, kui ta soovib, vastavalt sellele töötasule, mida ta on saanud just vahetult enne rasedaks jäämist nende kuude jooksul. See tähendab seda, et need naised võivad saada nii kasu kui ka kahju. See sõltub väga palju sellest, kuidas palk on liikunud. Kui tal näiteks käesoleva aasta palk on kõrgem, siis ta ei saa, ütleme niimoodi, teistega võrreldes kahju. Aga hetkel on rase naine tõesti eelisseisus. Kui tal on selle aasta palk suurem, siis tema hüvitis on suurem kui samasugusel tööl käival inimesel, kes ei ole rase. Kui tal eelmise aasta palk oli suurem, siis talle tegelikult on kasulik see muudatus. See sõltub sellest, kuidas on olnud selle konkreetse inimese palga liikumine. Ja nagu ma välja tõin, oluline on ka see, kui palju kulub Tervisekassal aega ja kõike seda, käsitööd selleks, et sedasama praegust süsteemi täita. Nad on öelnud, et see on väga koormav. See käib sisuliselt meilivahetuse teel. Selleks ei ole olemas digisüsteeme, nagu meil on riigis üldiselt, ja neid ei ole ka väga otstarbekas luua, sest see on selline hästi kitsas teenus. See on põhiline põhjus, miks see süsteem muudetakse. Ja ütleme nii, et võrreldes kõikide teiste tööl käivate inimestega ei ole rase naine kindlasti halvemas olukorras.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Jätkame samal teemal. Te ütlesite, et see punkt, millest arvestama hakatakse, on rasedaks jäämine. Ma arvan, et te eksisite. Te mõtlesite ikkagi raseduspuhkusele jäämise aega, eks ole. Sellele eelnev kalendriaasta või just sellele eelnev periood. Aga kui ma aru saan, siis nüüd läheb kalendriaasta järgi. Piltlikult öeldes, kui keegi jääb raseduspuhkusele oktoobris 2025, siis vaadatakse 2024. aastat, uue seaduse interpretatsiooni järgi, aga varasemalt vaadati just raseduspuhkusele jäämise perioodi. Rääkige korraks veel lahti, kuidas praegu on ja kuidas see asi siis nüüd muutub.

Praegu on erinevus selles, et vaadatakse neid viimaseid kuid, aga see on käsitöö. (Rain Epler räägib kohalt.) See on mõeldud sellisele rasedale naisele, kes on vaja viia üle kergemale tööle või kellel on mingi haigusega või tervisega seotud mure. Vaadatakse vahetult enne töövõimetuslehe alustamist neid kuid. Aga see praegune on käsitöö ja ta ei kasuta riiklikke registreid. Või kui neid kasutatakse, siis ka see nõuab eraldi päringuid ja eraldi lepingute ülevaatamist. Selleks, et kontrollida, et need andmed on õiged, on vaja saata edasi-tagasi töölepinguid ja nii edasi. See on tegelikult koormav, see on ka sellelesamale rasedale naisele koormav. Nüüd tehakse see lihtsalt täisautomaatseks. (Rain Epler räägib kohalt.) Nii, nagu kõikidel tööl käivatel inimestel, täpselt samamoodi.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Ma natuke veel vaidleksin teiega just selle üle, et ühed võidavad ja ühed kaotavad. Aga mind huvitab just see kaotajate pool siin, et äkki saaks seda ikkagi nagu kaaluda. Näiteks on 2024. aasta keskmine palk 1981 eurot, aga tänavu on see juba 2126 eurot teises kvartalis. Seega palgad pidevalt tõusevad ja lõpuks võib selle uue süsteemi puhul kaotus olla isegi üle 100 euro kuus, mis on sellele rasedale tegelikult suur raha. Suur probleem on see just neile, kes on just tööle läinud, aga olnud näiteks lapsega kodune, isegi kui neil on seal keskmine korralik summa, aga eelmise aasta keskmine oli nüüd selle uue järgi, kuue kuu järgi korralik summa, aga eelmisel aastal oli keskmine null eurot, siis nad ju kaotavad päris korralikult. Kas me ei saa seda kuidagi ikkagi veel läbi vaadata?

No samamoodi kaotavad kõik teised inimesed, kes käivad tööl. Kui nad ei ole mingil põhjusel saanud tööl käia, ükskõik mis põhjus see on olnud, siis nende palk on väiksem ja nende sissetulek on ka väiksem. See on praegune süsteem, praegu ei ole meil plaanis seda üle vaadata. Nagu ma ütlesin, rasedate puhul sõltub see individuaalselt inimese sissetulekutest. Praeguse süsteemiga võrreldes võivad need naised tegelikult võita. Meil on ka seda olukorda, kus palk väheneb või töökoormus väheneb, inimese sissetulek langeb. Selles osas ei saa täpselt öelda, et see olukord tingimata halveneb. See võib ka paraneda, see sõltub väga palju konkreetsest juhtumist.

Jaa, Rain Epler, palun!

Kõigepealt sissejuhatuseks. See jutt käsitööst muidugi kas ei vasta tõele või siis näitab, et meie digiriik on väga kehvas seisus, sest tegelikult ettevõtjad ju isikute kaupa deklareerivad, kui palju oli töötasu ja kui palju makse maksti iga kuu, ütleme, järgnev kuu, mis tähendab, et augustis on teada, kui palju juulini on saadud, sendi pealt. Aga see ei olnud see küsimus. Küsimus on nüüd see vabatahtliku kindlustuse osa. Nii et siin ei ole mõeldud erakindlustust, vaid siin on mõeldud seda, et sa ostad ise endale haigekassa kindlustuse, eks ole, või Tervisekassa kindlustuse. Ma olen ise kindlustuses pikalt olnud ja sellest tulenevalt see küsimus. Kas seal on mingisugune ooteperiood ka või piltlikult öeldes, et kui täna tekkis tüsistus ja sa saad aru, et homme on vaja haiglaravi, siis sa kasutad digiteenust, ostad lepingu ära ja homme on kõik hästi? Kuidas see pool seal reguleeritud on?

Väga hea küsimus. Sellele esimesele kommentaarile ma ütlen, et see käsitööprobleem ongi. Kuna riiklikke registreid tõepoolest kasutatakse, siis nüüd tahab Tervisekassa neid kasutada, aga võrdselt teiste tööl käivate inimestega. See on see üks pool. Aga rääkides kindlustusest, Tervisekassa kindlustus, nii palju kui mina tean, tekib vähemalt teistel inimestel 60 päeva jooksul pärast tööleasumist. Ja minu teada on tingimused täpselt samad. Kui vaja, siis ma võin selle üle täpsustada, aga minu teada on seal täpselt samad tingimused kui ükskõik millise ravikindlustuse tekkel. Ja põhiline on ka see, ütleme, et ma jään haigeks, eks ju, nüüd saan haiglaravi ja siis kuu aja pärast ei maksa midagi, seda ka ei saa. Selle lepingu saab teha üheks aastaks. (Saalist räägitakse.) Jah. Lihtsalt need maksed on paindlikud. Ooteperiood, praegu minu teada Tervisekassal see on, ja kui see on, siis see kindlasti rakendub. Võrdsed tingimused on. Ja ka abi, mida inimene saab, on võrdne. Ehk ta saab kõiki … Jah.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Vabandust, meil on veel ka komisjoni ettekanne kuulamata! Enne, kui ma avan läbirääkimised, palun siia Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Irja Lutsari tutvustama sotsiaalkomisjonis toimunud arutelu. Irja, palun!

Austatud juhataja! Jaa, meil on veel läbirääkimised. Lugupeetud kuulajad! See seaduseelnõu 717 oli sotsiaalkomisjonis arutlusel 30. septembril k.a. Arutelul osalesid lisaks sotsiaalminister Karmen Joller ja Sotsiaalministeeriumi eksperdid Lii Pärg ja Mari Kalbin. Minister juba kandis kõik need punktid ette, mida see seadusemuudatus puudutab. Ma neid kordama ei hakka ja lähen kohe toimunud arutelu juurde. Ja kõigepealt komisjoni esimees Signe Riisalo palus selgitada ka eelnõu seost riigieelarvega ja selgitada teist muudatusettepanekut, mis puudutab praegust olukorda, ja hinnata, missugust muudatust on oodata. Temale vastas Lii Pärg nii. Riigieelarve osas on tegemist Rahandusministeeriumi nullbaasilise eelarve projekti raames esitatud meetmetega. Algselt oli plaanis lõpetada haigushüvitise maksmine mittetöötavale inimesele peale seda, kui tal lõpeb kindlustusgarantii. Lahenduse disainimisel leiti, et mõistlikum on töövõimetushüvitist mitte maksta töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saajale. Ka kasutegur on suurem, positiivne mõju 2026. aasta riigieelarvele on 1,2 miljonit eurot. Mis puudutab teist muudatust, siis selgitas Lii Pärg, et kehtiva seaduse alusel, kui rase viiakse üle kergemale tööle, on tal võimalik valida, kas ta asub kergemat tööd tegema või mitte. Kui rase keeldub kergemast tööst, siis makstakse talle haigushüvitist, võttes aluseks tööandja esitatud töötasu andmed. Kõikidele teistele töötajatele makstakse haigushüvitist 70% eelmise kalendriaasta tulust. Praktikas – see on seesama punkt, mille üle diskussioon on – see erisus on kaasa toonud rohkelt kombineerimist ja süsteemi ärakasutamist. Töötasusid kirjutatakse palju suuremaks. On risk, et Tervisekassa eelarvet kuritarvitatakse. Muudatustega võrdsustatakse olukord ja vähendatakse kombineerimise riski. Järgmisena tegi Kalle Grünthal ettepaneku, et Eestis võiks Poola parlamendi eeskujul mitte maksta toetusi Eestis ajutise elamisloa alusel viibivatele mittetöötavatele isikutele, kellel ei ole teisi soodustavaid asjaolusid. Nende puhul ei peaks kasutama kindlustatud isikuga võrdsustatud haigushüvitist ja lisaks nendel kolmandate riikide isikutel, kes ei ole siin elatud pika perioodi jooksul tööle läinud ehk elavad Eesti maksumaksja rahast, tuleks sotsiaalsed soodustused ära võtta. Ja temale minister vastas nii. Sõja- ja poliitilisi põgenikke peab aitama. Sotsiaalsed garantiid antakse koos põgeniku staatusega ja kõik põgenikud ei olegi võimelised töötama. See ei ole vaid sotsiaalvaldkonna küsimus, see on õigusriigi ja demokraatia küsimus. Väga raske oleks Ukraina põgenikele öelda, et neil kaovad ära kõik sotsiaalsed garantiid. Kolmandatest riikidest tulnud inimestel, kellel ei ole põgeniku staatust, on kohustus töötada. Kalle Grünthal veel täpsustas, et tema ei soovigi sõjapõgenikelt hüvitisi ära võtta, vaid ta pidas silmas neid kolmandate riikide inimesi, kes on võimelised töötama, aga ei tööta. Ta leidis, et Eesti vähihaiged peaksid saama ravi. Edasine diskussioon puudutaski vähiravi ega ole otseselt selle seaduseelnõuga seotud. Signe Riisalo kinnitas veel kord, et vähiravimite üle on sotsiaalkomisjonil ees mitmeid arutelusid, ja täpsustas valitsuses kokku lepitud toetusmehhanismi Ukraina põgenikele. Aga see ei ole selle seaduseelnõuga seoses. Järgmisena palus Riina Solman täpsustada, kes need 800 topelthüvitist saavat isikut on ja kas nende toimetulek selle muudatusega halveneb. Riina Solmanile selgitas Lii Pärg, et riik ei saa võimaldada kahe asendussissetuleku maksmist. Kui inimene haiguse tõttu töötada ei saa, siis võib ta olla haiguslehel kuni 182 päeva ja seejärel saab ta töötukassast taotleda töötuskindlustushüvitist täies määras. Siis palus Riina Solman veel kord täpsustada, kas seda summat on ka vähendatud. Minister selgitas, et nii töötuskindlustushüvitis kui ka haigushüvitis on asendussissetulekud, nii nagu minister tänagi ütles. Nad on mõlemad selleks puhuks, kui inimene kaotab töö või ta ei saa haiguse tõttu töötada. See ei ole õiglane, et inimene saab korraga kahte asendussissetulekut. Inimene saab valida, kas ta soovib võtta haiguslehe või saab töötuskindlustushüvitist. Haiguslehe puhul alguses makstakse vähem, aga edasi 70% palgast. Toomas Järveoja küsis, kas kuu kaupa maksmine võimaldab ravikindlustust ka paari kuu järel katkestada, ja kuidas toimitakse juhul, kui inimene mõne kuu järel lihtsalt ei saa enam maksta. Temale vastas Mari Kalbin, et leping tuleb sõlmida vähemalt üheks aastaks ja seda ei saa katkestada peale ühte kuud. Vabatahtlik ravikindlustus katkeb automaatselt surma puhul või kui mõnest muust hüvest tulenevalt tekib teine kindlustus või kui inimene lahkub välismaale. Miinimumperiood on üks aasta ja lihtsalt tasuda saab nüüd ka kuude kaupa. Kui inimene enam ei maksa, siis algab täitemenetlus. Diana Ingerainen küsis, kui sageli töötervishoiuarsti peaks kasutama e-konsultatsiooni kaudu. Samuti tundis ta huvi, mis selle muudatuse rahaline mõju on. Mari Kalbin vastas, et töötervishoiuarsti kaasatakse vaid vajadusel, kui raviarst ei oska kohandada tingimusi või nende kohandamist kirjeldada. Ta lisas, et seda ei ole palju siiani kasutatud ja pole põhjust arvata selle suuremat mõju ka tulevikus. Siiski tahetakse süsteemi tulevikus täiendada nii, et raviarstil oleks lihtsam kohandusi kirjeldada. Tanel Kiik soovis teada, milles seisnes rasedate poolt süsteemi kuritarvitamine ja kui paljusid rasedaid see puudutab. Temale vastas Mari Kalbin, et kuritarvitamine seisnes põhiliselt selles, et kui rase jäi haiguslehele, siis tal oli võimalus märkida ajutise töövõimetuse lehele oma eelnev keskmine töötasu. Tööandja aga märkis suurema summa, näiteks 4000 eurot, kuigi reaalne tasu oli 1500 eurot. Muudatustega võetakse andmeid edaspidi Maksu‑ ja Tolliametist ja mitte enam tööandjalt. Tanel Kiik kinnitas, et tema ka mõistab kuritarvitamise riski. Samas, kui rase on tööalaselt edukas ja on vahetult enne saanud kõrgemat palka, siis tema selle muudatusega rahaliselt kaotab ja kaotavad seega ka need inimesed, kes ei peaks kaotama. Kas on tõesti niimoodi, et tööandjad kirjutasid massiliselt valeinfot või tegid ühekordse kõrgema palga väljamakse? Ja Signe Riisalo nentis, et nii probleem kui Tanel Kiige mainitud dilemma on täiesti mõistetav. Nüüd vastas Lii Pärg, et see puudutas umbes 1300 isikut. Tervisekassal on praegu kontrollimehhanismid ja lävendid, mis automaatselt näitavad väga suurt töötasu. Seda peab käsitsi üle kontrollima ja see on suur töö. Selleks tuleb kontrollida Maksu- ja Tolliameti süsteemist eelmise kuu deklareeritud töötasu suurust ja pidada kirjavahetust tööandjatega. Sotsiaalministeeriumis otsustati, et kindlam on juhtumid ühtlustada, siis ei saa süsteemi väärkasutada ja hüvitisi suurendada. Eestis on väga palju väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, kus paljud on ka iseenda tööandjad. Ta lisas, et võttes arvesse eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu andmed, kajastab seal terve aasta jooksul teenitud tulu. Näiteks, kui on töötatud FIE-na ja mitmes asutuses, siis summeeritakse kõik kokku. Mõne jaoks võib see kasulikumgi olla. Edasi märkis Riina Solman, et mõni aeg tagasi võeti Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ära kodus oleva paljulapselise ema ravikindlustus. Kas on kaalutud ka võimalust see taastada ehk muudatus tagasi pöörata? Riik võiks anda kodus olevatele emadele signaali, et nende panust hinnatakse, sest see oli tühine summa eelarve kontekstis ja puudutas circa 1500 inimest. Lii Pärg kinnitas, et perehüvitiste seaduse muudatustega lõpetati riigi poolt sotsiaalmaksu maksmine kindlustatud isikule mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatas ühte või kahte 3- kuni 8-aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski laps polnud alla 8-aastane. Signe Riisalo kommenteeris siinjuures, et kõikidel fraktsioonidel ja Riigikogu liikmetel on võimalus teha muudatusettepanekuid. Eero Merilind küsis 31. tööpäevast antava täiendava hüvitise kohta. Kui perearst näeb, et seda on vaja, kas siis on tarvis konsulteerida töötervishoiuarstiga või piisab perearsti pädevusest. Ja ta küsis ka vabatahtliku kindlustuskaitse kohta. Neile küsimustele vastas Mari Kalbin juba eelnevalt doktor Diana Ingerainelile ja Toomas Järveojale. Ja konsensuslikult tehti kõik kolm ettepanekut: määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 8. oktoobriks ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Mina tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Riina Solmani. Palun!

Aitäh teile, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud saalisviibijad ja inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Austatud minister, kes veel saalis istub! Hea kolleeg Irja! See tõesti oli nüüd väga täpselt ette kantud protokoll ja selliseid sõnu ütlesin nii mina ja ka minu kolleegid, ma mäletan seda hästi. Mida ma tulin praegu siia puldist veel kord üle rääkima, oli nüüd nende rasedatega seonduv muudatus. Nimelt, arst võib anda soovituse viia rase üle kergemale tööle, aga sellest tulenevalt võib rase palgas kaotada, mistõttu makstakse Tervisekassa poolt talle hüvitist. Ja kui praegu võetakse sel juhul rasedale hüvitise arvutamise aluseks töölt vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud kuue kuu keskmine töötasu, siis muudetakse eelnõuga seda selliselt, et hüvitis määratakse eelmise kalendriaasta keskmise palga alusel vastavalt MTA andmetele. Ja nagu me kuulsime, kardetakse pettuseriski rasedate poolt. No ma jätaks selle kommenteerimata. Ma küsisin ka ametnike käest nendel teemadel küsimusi. See on väga halb toon, et me oma inimesi niimoodi kahtlustame, et nad petavad ja skeemitavad. Ma ütleksin selle kohta, et inimesed on olnud leidlikud võib-olla ka olude sunnil. Ega need tasud ja töötasud meil nüüd Euroopa keskmist arvestades väga kõrged ei ole. Ja kui me teame, et keegi hakkab uut elu kandma, siis tal tulevad ka kohustused, kohe kaasnevad, kas ravimid või muudatused elus, mis on ka kulukad. Nii et ma jään selle juurde, et osadel inimestel võib kaasneda selle muudatusega negatiivne mõju. Hüvitist võivad vähem saada need, kellel töötamisele eelnenud kuue kuu keskmine töötasu oli suurem kui eelmise aasta keskmine tulu. Näiteks kaotavad need naised, kes olid eelmisel kalendriaastal eelmise lapsega lapsehoolduspuhkusel ja tulu üldse ei saanud. Ja selliseid naisi meil on. Nagu me kuulsime, seda põhjendatakse väärkasutamise kontrolli raskustega. Minu hinnangul on see etteheide aga silmakirjalik. Näiteks vanemahüvitise puhul on teada väga sage olukord, kus lapsega on kodus ema, aga vanemahüvitis on määratud isale, kuid sellega me ei tegele üldse, vaid hoopis soodustame seda, kaotades vanemahüvitise saamisel töötamise nõude täielikult. Sellise olukorra lahendamise korral saaks riik palju rohkem raha kokku hoida ja samas tagada ka, et naised ei jääks koju sotsiaalsete garantiideta, mis muudab nad lisaks haavatavaks majandusliku vägivalla osas. Miks üldse tegeleda raseda naise kahtlustamisega, kui hoopis olulisem probleem on meil lahendamata? Pigem tuleks luua IT-lahendus, et tööandja väidetud kuue kuu keskmise palga õigsust saaks hõlpsamalt kontrollida, kasutades MTA andmeid, et leevendada halduskoormust. Ja IT-lahendus, mida me praeguse süsteemiga kasutusele võtame, maksab meile 50 000 eurot. Lisaks oli kummaline, et kui tööandjal on üldse pakkuda kergemat tööd ja rase soovib selle vastu võtta, siis jääb vana kord kehtima ehk raseda kergendatud tingimusel töölevõtmise korral võetakse jätkuvalt aluseks kuue kuu keskmine töötasu ning rasedal on õigus 50% suurusele palgavahehüvitisele Tervisekassa poolt. Ma olen siin välja võtnud ka väljavõtteid sellest seletuskirjast, aga ma ei hakka neid ette lugema. Siin on juba öeldud, et see puudutab 1325 lapseootel naist. Olgu veel korra öeldud, et ka seletuskirjas on räägitud, et tegemist on ebavõrdse kohtlemisega võrreldes teiste hüvitiste saajatega, kes haiguslehe ajal ei tööta, kuna neil võetakse aluseks MTA andmed isiku eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kohta. Öeldakse veel kord siin seletuskirjas, et kuna hüvitamise aluseks on tööandja poolt haiguslehele märgitav töötasu, on ilmnenud suur hüvitiste pettuse risk. Näiteks märgib tööandja töövõimetuslehele tegelikkuses suurema töötasu. Palun lisaaega.

Palun, lisaaega kolm minutit.

Seda kolleeg Tanel Kiik juba ka meil sotsiaalkomisjonis osundas, et sellega ei saa nõus olla. Vaatasin ma selle seletuskirja üle ja tõesti ei saa nõus olla. Tahaks öelda, et lõpetame ära oma rasedate naiste alahindamise ja nendele raskuste valmistamise. See ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste hüvitiste saajaga kõlab väga õõnsalt. Me teame, et meil on madal sündimus, sündimus kukub kivina veel edaspidigi, sest sünnitama tulevad väiksemad põlvkonnad, see kumuleerub. Ja see inimene, kes last ootab, tegelikult kannab oma ihus uut elu, tal on suured muudatused organismis. Võimalik, et on mingisugused uued ravimid või toetavad preparaadid vajalik hankida, tal tegelikult kulud kasvavad seoses elumuudatusega. Siin ebavõrdne kohtlemine tekib, kui me nüüd võrdsustame lapseootel naise, hakkame teda võrdlema teiste hüvitiste saajatega, kes haiguslehe ajal ei tööta. See võrdlemine, inimeste võrdlemine ei ole üldse tegelikult teema, see toimib nagu inimeste vastandamine pigem. Ma sellesse vakku üldse ei astuks. Igal juhul on minu ettepanek, et, hea minister, kes on täna tublit tööd teinud siin Riigikogus, võtaks selle momendi ja vaataks koos ametnikega veel üle ja ei teeks meie lapseootel naistele rohkem liiga. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas proua minister soovib sõna? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 717 esimene lugemine lõpetada. Eelnõu 717 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 22. oktoober kell 17.15.