Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (663 SE) esimene lugemine

Järgnevalt tänane viies päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 663 esimene lugemine. Ja palun siia Riigikogu kõnetooli taristuminister Kuldar Leisi. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile seaduseelnõu, millega Eesti ühineb Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni ehk IALA konventsiooniga. IALA eesmärk on tagada laevaliikluse ohutus, ladusus ja kulutõhusus, kaitstes sealjuures keskkonda. Selleks ühtlustatakse rahvusvahelise koostöö kaudu merenduse navigatsioonimärkide süsteeme, olgu need siis poid ja tuletornid või kaasaegsed lahendused, nagu automaatne identifitseerimise süsteem ehk AIS. IALA tegutses varem valitsusvälise ühendusena, nime all Rahvusvahelise Tuletornide ja Meremärkide Administratsioonide Assotsiatsioon. Selleks, et tugevdada riikidevahelist koostööd ja anda liikmesriikidele suurem roll otsuste tegemisel, muudeti organisatsioon valitsustevaheliseks. Konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 22. augustil 2024. aastal. Senise valitsusvälise ühenduse tegevustes on Transpordiamet osalenud riikliku liikme esindajana alates 1994. aastast. Konventsiooni jõustumisel saime piiratud õigustega liikmeks, mis annab võimaluse osaleda töögruppides ja konverentsidel, kuid mitte otsustes. Kui me konventsiooniga ei ühine, jääme samasse staatusesse, maksame liikmemaksu, aga hääleõigus puudub. Ühinemine seevastu annab Eestile koha otsustajate laua taga. See võimaldab meil kaasa rääkida valdkonna standardite ja juhiste väljatöötamisel. Samuti kinnitab see meie laevaliiklusteeninduse ja meresõiduohutuse usaldusväärsust rahvusvahelisel tasandil ning aitab täita ÜRO mereõiguse konventsioonist tulenevat koostöökohustust mereohutuse ja meretehnoloogia arendamisel. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile lisakulusid, sest liikmemaks on juba riigieelarvesse planeeritud. Head Riigikogu liikmed! Ühinemine IALA konventsiooniga on vajalik ja praktiline samm, mis aitab Eesti navigatsioonimärkide süsteemide vastavuse rahvusvahelistele standarditele ja aitab hoida meie mereliikluse ohutuna. Palun teie toetust sellele eelnõule. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Rain Epler, palun!

Aitäh! Härra minister! Ma näen teatavat vastuolu teie tegevuses. Te praegu olete, eks ole, puldis eelnõuga, mis kaudselt aitab kaasa sellele, et navigeerimine oleks täpsem ja lihtsam merel. Aga minu hinnangul nagu selles, mis puudutab navigeerimist maismaal, te jälle töötate vastupidises suunas. Te hiljaaegu saite ministriks, astusite ka Reformierakonda. Kohaliku omavalitsuse valimised on tulemas. Vaatan, kes kus Põlvas kandideerib. Te ei lähe valimistele vastu Reformierakonna lipu all, vaid olete peitnud ennast valimisliitu. Miks te nagu selles vallas navigeerimist inimeste jaoks keerulisemaks muudate ja neid eksitada püüate?

Vabandust, härra minister, enne kui te vastate, Rain Epler, ma küll ei tuvastanud selles küsimuses seost Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõuga. Nii et ma ei saa mitte kuidagi seda lugeda eesmärgipäraseks küsimuseks. Juhul kui härra minister soovib vastata, siis ta võib seda teha, ta ei pea seda tegema, sellepärast et te olete oma küsimusega läinud täiesti teemast välja. Nii et, härra minister, kui te soovite midagi kommenteerida, siis palun, aga teil ei ole kohustust seda teha.

Ma niipalju ütlen, et kuna me vist samas vallas ei kandideeri, siis ma ei looda küsija häälele.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Seda Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu me oleme juba kaua oodanud. Suur tänu, et te sellega tulite meie ette, aga ma vabandan kohe Riigikogu esimehe ees, et ma nüüd täpselt selle eelnõu kohta ei küsi. Ma küsin merenduse kohta ja üleüldse Eesti lipu alla laevade toomise kohta. Kas siin on ka mingisuguseid edenemise märke? Vahepeal oli väga palju muret, et ei tahetud üldse Eesti lipu all sõita, meil ei olnud soodustingimusi. Ma mere ääres elan, aga olen sellest teemast natuke kaugel. Aga ikkagi huvitab, et seal ka kõik hästi oleks.

Aitäh! See tõesti otseselt seotud ei ole, aga kaudselt on. Kui me ühineme selle konventsiooniga, siis me oleme ikkagi lugupeetud mereriikide hulgas, kes saavad seadusandlusele kaasa rääkida, mis puudutab navigeerimist või navigatsioonisüsteeme vee peal. Eesti lipu alla laevade toomine ei ole niimoodi, et teeme ühe tegevuse ära ja siis on korras, vaid see on pikk tegevus. Me praegu tõesti vaatame kogu seda paketti üle, et see oleks selline komplekt, et mitte minna potentsiaalselt meelitama laevaomanikke mingi ühe teemaga, vaid see oleks ikkagi komplekt nendest lahendust vajavatest punktidest, et Eesti lipu alla laevu tuua. See teema on tõesti viimastel aastatel seisnud ja on sama või isegi kergelt vähenenud Eesti lipu all olevate laevade arv. Aga hea uudis on see, et meil on värske merenduse asekantsler Kristjan Truul, kes on ka Transpordiametis senimaani selle teemaga tegelenud. Nii et ta väga värske jõuna võtab muude tegevuste hulgas selle laevade Eesti lipu alla toomise teema lähiajal enda vedada. Kindlasti, kui on vaja, siis me tuleme ka Riigikokku neid muudatusi kinnitama või tutvustama – sõltub, mida vaja on.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Meri ja navigeerimine on kahtlemata olulised teemad, aga üks võib-olla kõige rohkem tähelepanu äratanud teema kogu selle märgistuse poole pealt on hiljuti juhtunud Peipsil, kus meie naabrid varastasid ära meie toodrid, nagu ma aru saan, või piirimärgid. Kas nüüd selline konventsioon või sellega ühinemine, ühise laua taga istumine võiks anda ka mingisuguse lahenduse sellistele küsimustele või see seda poolt tegelikult kuidagi ei puuduta? Julgeolek, riigipiir ja merenavigatsioon selles kontekstis – kas nad siis kuidagi puutuvad kokku või ei?

Aitäh! Selles mõttes puutuvad kokku, et need poid, mis ära varastati, on ka navigatsioonimärgid ja need on seotud. Aga see, miks nad ära sealt viidi, on seotud selgelt Venemaa tegevusega ja ega me seda konventsiooniga liitumisega kuidagi takistada ei saa. Ühtepidi on need jah seotud, kuna need on navigatsioonimärgid. Aga mis puudutab konkreetselt seda Venemaa tegevust, siis ega see oli selline, nagu ta oli, siin midagi takistada ei saanud. Lisades: isegi kui nad praegu tagasi panna, siis ilmselt on see tegevus järgmine samasugune. Nii et nii on. Nii et see on rohkem … Mitte rohkem, vaid see ongi piirivalve teema.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Rain Epler, tundub, et te navigeerite ikka veel siin täiesti tundmatutes vetes. Teil on nüüd käsi püsti ja tahate kuidagi oma navigeerimist, ma saan aru, kas siis põhjendada või vabandada. (Rain Epler selgitab kohalt.) Te saite selle peale protseduurilise küsimuse võimaluse.

Jaa, mul ongi täiesti protseduuriline küsimus ja võib-olla ma mõtlesingi, et te lasite äkki ministri liiga vara ära. Mu küsimus oli, et kuna te minu küsimuse tühistasite, kas siis see tähendab, et ma ei ole küsimust küsinud ja ma võiksin küsida ministri käest konventsiooni puudutava küsimuse, sest tegelikult oli mul kaks küsimust ja ma pidin nende vahel tegema valiku. Tegin sellise valiku, nagu ma tegin. Ei ole teie käsitlusega päris lõpuni nõus. Tõepoolest, konventsiooniga ei olnud seotud, oli konventsiooniga sama vähe seotud kui näiteks kolleeg Metsoja küsimus, mis rääkis Peipsil poide varastamisest. Temale te ei teinud märkust. Aga navigeerimisega oli minu küsimus igati seotud. Aga kuna te selle tühistasite, siis kas ma nüüd siis konventsiooniga seotud küsimuse saan ministrilt küsida või küsimus on tühistatud ehk teda justkui ei ole protseduuriliselt küsitud, aga küsida nüüd ikkagi ka ei saa?

Ma nüüd juhatan teid natuke rahulikumatesse vetesse. Teil on võimalik eelnõu esimesel lugemisel esitada kuni kaks küsimust. Ehk siis teil oli võimalik esitada ka see teine küsimus, aga kuna härra minister on lahkunud, siis ei ole seda võimalik enam teha. Nii et kahju, oleksite võinud ka teist korda küsida, oleksite saanud. Aga siis loomulikult pärast seda te enam majanduskomisjoni liikmelt Urve Tiiduselt küsimusi esitada ei saa. Sellepärast et mõlemale ettekandjale saab esitada kokku kuni kaks küsimust. Aga mul on nüüd väga hea meel kutsuda majanduskomisjonis toimunud arutelu tutvustama siia Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Urve Tiiduse. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! See Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu oli esimesel lugemisel majanduskomisjonis 15. septembril. Minister andis meile ülevaate asjast. Olid ka mõned küsimused, neid oli vähe. Küsiti, kas Eestil ei olnud enne organisatsiooniga ühinemist hääleõigust. Minister selgitas, et hetkel ei ole Eestil veel hääleõigust. Varasemalt oli tegemist valitsustevälise organisatsiooniga, mis on nüüd ümber muudetud valitsustevaheliseks organisatsiooniks. Riigid on organisatsiooniga ühinenud ja neil, kes ühinevad, on hääleõigus. Seesama eelnõu tegeleb just selle aspektiga Eesti suhtes. Küsiti ka mõneti asjasse puutumatu teema kohta, et Läänemeres liigub regulaarselt kindlustamata laevu, millega on seotud suured keskkonnariskid, jne. Vastuseks oli, et Eesti on olnud osaline selles valitsustevälises organisatsioonis ja kõigi ümberkaudsete riikidega käitutakse ühtmoodi, kui räägitakse navigatsioonimärkidest, aga hetkel ei ole võimalik öelda, kuidas see mõjutab varilaevastikku. Selge on see, et navigatsioonimärgid on vajalikud kõikidele meresõitjatele. Ja kui siin varasemalt – see on nüüd minu lisalause – räägiti siin Peipsi järvel toimunust, siis see puudutab marine- ehk meresõitusid, need navigatsioonimärgid. Komisjon tegi otsused. Juhtivkomisjoni esindajaks määrati Urve Tiidus, konsensuslik otsus. Ja päevakorda võtmise kuupäeva kohta tehti hiljem parandus, alguses 15. september, pärast 16. september – ühesõnaga, kuupäev läks siis tänaseks 16. septembri otsusega – ja tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada. Ka siin oli konsensus. Aitäh!

Suur tänu! Ja teile on vähemalt üks küsimus. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma vabandan ette, kui teile ei sobi mu küsimus, aga ma küsin ta ikkagi ära Urve Tiiduselt. Mina sain ministri käsitlusest niimoodi aru, et kui me nüüd ei liitu selle konventsiooniga – minu arvates minister ütles niimoodi –, siis me maksame liikmemaksu ikka edasi, aga otsustajate laua taga ei ole. Kuidas see asi siis on? Kas siiamaani me oleme kuidagi nagu tühja maksnud selle organisatsiooni vormis seda maksu ja lihtsalt on mingi klubi koos käinud, mille otsustel ei olegi mingit mõju olnud? Ja kui me nüüd ei ratifitseeri – võib-olla te oskate sellele ka vastata –, miks me siis edasi maksame, aga otsustajate laua taga ei ole. Ma ise arvan, et see on nüüd selle eelnõuga seotud, aga, härra Hussar, kui see teie arvates ei ole, eks ma pean leppima teie selle diktaadiga.

Aitäh! Enne, Urve, kui sa vastad: Rain, see küsimus sobis suurepäraselt. Ma tänan! Urve, palun!

Lugupeetud kolleeg! Enne oli see organisatsioon valitsusteväline organisatsioon ja see on nüüd ümber muudetud valitsustevaheliseks organisatsiooniks. Ja riigid, kes tahavad merel seilata, peavad loomulikult olema kursis rahvusvaheliste navigatsioonimärkidega, kõigi nende reeglitega. (Rain Epler räägib saalist.) Sõbrad, mina soovitan liituda mereäärse inimesena.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 663 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 22. oktoober kell 17.15.