Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja mobiilside turu konkurentsi suurendamise ja numbriliikuvuse kiirendamise kava" eelnõu (658 OE) esimene lugemine

Läheme tänase päevakorraga edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja mobiilside turu konkurentsi suurendamise ja numbriliikuvuse kiirendamise kava" eelnõu 658 esimene lugemine. Palun eelnõu siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu liikme Lauri Laatsi. Palun!

Läheme tänase päevakorraga edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja mobiilside turu konkurentsi suurendamise ja numbriliikuvuse kiirendamise kava" eelnõu 658 OE, see on selle esimene lugemine. Palun eelnõu siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu liikme Lauri Laatsi. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel kannan ette Riigikogu otsuse eelnõu, mis tegelikult peaks reguleerima mobiilteenuste turgu sellisel viisil, et hinnad peaksid tarbijale alla minema. See on väga lihtsustatult öeldud eelnõu eesmärk. Me teame väga paljud, et kui me soovime sideettevõtet vahetada, näiteks minna Teliast üle Tele2 või Tele2-st Teliasse, siis on teatud aeg selleks üleminekuperioodiks. Ja siis tihtipeale, vähemalt statistika järgi, mis on välja toodud, umbes 50%-l juhtumitest jääb teenuse pakkujate vahetus pooleli. Põhjus on ju väga lihtne. Näiteks – jällegi väga lihtsalt, et kõik saaks aru – te olete Telija klient, te vaatate korraks arvele sisse ja saate aru, et see arve on võib-olla liiga suur. Lähete teiste operaatorite juurde, teised operaatorid võib-olla teevad soodsama pakkumise ja teete otsuse ära, et tegelikult tahakski soodsamat operaatorit. Nüüd te teete avalduse ära ja siis on teatud aeg, päris pikk aeg, kui seda protsessi menetletakse. Ja siis – üllatus-üllatus! – tuleb teil olemasoleva teenuse pakkujalt uus pakkumine, mis on soodsam kui eelnev, mis te olete aastate jooksul maksnud. Ja te jätate selle protsessi pooleli. Mida see tegelikult tähendab? Tegelikult see tähendab ju seda, et sideteenuse ettevõtjad, kes pakuvad meile teenuseid, ja vaadates sisse nende aastaaruannete kasumitesse, siis nende kasumid on umbes 20% käibest, mis on tegelikult päris kõrge. Ja juhul, kui te kavatsete lepingu lõpetada ja teise teenusepakkuja juurde minna, siis tehakse teile lihtsalt soodsam hind. Mis on eesmärk? Eesmärk on tegelikult, et need hinnad läheksid rahulikult tasemele, kus nad võiksid olla, kus tegelikult sideteenuse ettevõtete kasumid võiksid olla mitte 20%, vaid näiteks, mis on normaalne, 12% või 10%. Siis sellist liikumist ei toimuks või kui ta toimuks, siis ta toimuks teistel alustel, aga hinnatase sideteenuste operaatorite vahel oleks enam-vähem ühtne. Minu arust see natukene meenutab ühte teist eesmärki, mis on ka meie poolt otsuse eelnõuna või seaduseelnõuna lausa sisse antud ja mis reguleerib pangandust ja kodulaenude intresse. Et tekitada suuremat konkurentsi, oleks tegelikult vaja seadust muuta sellisel viisil, et kodulaenu refinantseerimine oleks soodsam. Nüüd, põhimõte on siin sama, ehk siis me selle liigutusega – meil oli tegelikult majanduskomisjoniga arutelu, kus olid kohal ka ministeeriumi esindajad ja nemad näevad samamoodi – aitaks kindlasti korrastada turgu ja hinnad alla viia. Nii et ma arvan, et me oleme isegi ministeeriumiga samal lainel. Küsimus on selles, et see tuleb kiiresti ära teha ja läbi selle tegelikult kõikide meie inimeste mobiilteenuse arved, sidearved peavad üleüldiselt langema. See ongi eesmärk. Ja kui ma toon näiteks teisi riike, loomulikult meie naabreid, mis on kõige adekvaatsem – kaugele ei ole vaja minna, need on Läti või Leedu –, siis tegelikult mobiilteenused maksavad Eestis keskmiselt 30–35% rohkem kui Lätis või Leedus. Ja tegelikult ma arvangi, et see ongi see protsenditase, mille võrra võiks ka Eestis hinnad langeda. Tarbija kindlasti sellest võidab. Ja kui tulla nüüd selle otsuse juurde, siis on meil kõik need ettepanekud ka ilusti välja toodud. Punkt 1: teeme ettepaneku töötada välja ja esitada hiljemalt 1. novembriks 2025 Vabariigi Valitsusele ettepanekud seaduse või määruse muutmiseks, mille eesmärk on a) lühendada mobiiltelefoninumbrite teisaldamise aeg ühest Eestis tegutsevast sideettevõttest teise maksimaalselt ühe tööpäevani. Ehk siis tegelik numbri liikuvus oleks üks tööpäev. Ja b) luua tehniline õiguslik raamistik, mis võimaldab tulevikus reaalajas numbri liikuvust. Ja c) tagada läbipaistvam hinnakujundus ja aus konkurents sideteenuste turul, mis kaitseb püsiklientide huve ega soosi üksnes neid, kes on valmis teenuse pakkujat vahetama. Punkt 2: esitada Riigikogule hiljemalt 1. veebruariks 2026 aruanne tehtud sammudest ja kavandatavatest meetmetest, sh hinnang võimalikule mõjule sideteenuste üldisele hinnatasemele ning konkurentsiolukorrale Eestis. Ma loodan, et ma andsin väga lihtsustatud viisil ülevaate sellest, mida me sellise otsuse eelnõuga tahame saavutada. Ja ma väga loodan, et te olete Eesti rahvaga ja toetate meie mõtteid. Aitäh!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel kannan ette Riigikogu otsuse eelnõu, mis peaks reguleerima mobiilteenuste turgu sellisel viisil, et hinnad läheksid tarbija jaoks alla. See on väga lihtsustatult öeldes eelnõu eesmärk. Meist väga paljud teavad, et kui me soovime sideettevõtet vahetada, näiteks minna Teliast üle Tele2 või Tele2-st Teliasse, siis on selleks teatud aeg, üleminekuperiood. Siis aga jääb tihtipeale, vähemalt statistika järgi, umbes 50% juhtumitest teenusepakkuja vahetus pooleli. Põhjus on ju väga lihtne. Näiteks – jällegi, väga lihtsalt [kirjeldan], et kõik saaksid aru – te olete Telia klient, te vaatate korraks oma arvet ja saate aru, et see on liiga suur. Siis lähete teiste operaatorite juurde, sest võib-olla keegi teeb soodsama pakkumise. Teetegi otsuse ära, sest tegelikult tahaksitegi soodsamat operaatorit. Nüüd te teete avalduse ära ja seejärel on teatud aeg, päris pikk aeg, kui seda protsessi menetletakse. Ja siis – üllatus-üllatus! – tuleb teile seniselt teenusepakkujalt uus pakkumine, mis on soodsam kui eelnev – soodsam kui see, mis te olete aastate jooksul maksnud. Ja te jätate kogu selle protsessi pooleli. Mida see tähendab? See tähendab tegelikult ju seda, et sideteenuse ettevõtjad, kes pakuvad meile teenuseid, saavad päris suuri kasumeid – nende aastaaruanded näitavad, et kasum on umbes 20% käibest, see on päris suur. Aga juhul, kui te kavatsete lepingu lõpetada ja minna teise teenusepakkuja juurde, tehakse teile soodsam hind. Mis on eesmärk? Eesmärk on tegelikult see, et [sideoperaatorite] hinnad läheksid sellele tasemele, kus nad võiksid olla. Tegelikult võiks sideteenuse ettevõtete kasum olla mitte 20%, vaid näiteks 12% või 10%. See oleks normaalne. Sel juhul niisugust [klientide] liikumist sideteenuste operaatorite vahel ei toimuks, või kui toimuks, siis teistel alustel, aga [teenusepakkujate] hinnatase oleks enam-vähem ühtne. See ongi eesmärk. Minu arust see natukene meenutab ka ühte teist eesmärki – me oleme sisse andnud seaduseelnõu, mis reguleerib pangandust ja kodulaenude intresse. Selleks, et tekitada suuremat konkurentsi, oleks vaja seadust muuta sellisel viisil, et kodulaenu refinantseerimine oleks soodsam. Põhimõte on siin sama. Meil oli tegelikult majanduskomisjoniga arutelu. Kohal olid ka ministeeriumi esindajad. Nemad [leiavad] samamoodi, et see liigutus aitaks kindlasti korrastada turgu ja viia hinnad alla. Nii et ma arvan, et me oleme isegi ministeeriumiga samal lainel. See tuleb kiiresti ära teha. Sellega peaksid meie kõikide mobiilteenuse arved ja sidearved üldiselt langema. See ongi eesmärk. Ma toon näiteid teiste riikide kohta. Loomulikult on meie naabrite hindadega võrdlemine kõige adekvaatsem, kaugemale ei ole vaja minna, võtame näiteks Läti ja Leedu. Tegelikult maksavad mobiilteenused Eestis keskmiselt 30–35% rohkem kui Lätis või Leedus. Ma arvan, et see ongi see protsenditase, mille võrra võiks ka Eestis hinnad langeda. Tarbija kindlasti sellest võidab. Tulen nüüd selle otsuse juurde. Meil on kõik ettepanekud ilusti välja toodud. Punkt 1: teeme ettepaneku töötada välja ja esitada hiljemalt 1. novembriks 2025 Vabariigi Valitsusele ettepanekud seaduse või määruse muutmiseks. Eesmärk on a) lühendada mobiiltelefoninumbri teisaldamise aega ühest Eestis tegutsevast sideettevõttest teise maksimaalselt ühe tööpäevani, seega tegelik numbri liikuvus oleks üks tööpäev; b) luua tehniline õiguslik raamistik, mis võimaldab tulevikus numbri liikuvust reaalajas; ning c) tagada läbipaistvam hinnakujundus ja aus konkurents sideteenuste turul, mis kaitseb püsiklientide huve ega soosi üksnes neid, kes on valmis teenusepakkujat vahetama. Punkt 2: esitada Riigikogule hiljemalt 1. veebruariks 2026 aruanne tehtud sammudest ja kavandatavatest meetmetest, sealhulgas anda hinnang sellele, milline on võimalik mõju sideteenuste üldisele hinnatasemele ja konkurentsiolukorrale Eestis. Andsin väga lihtsustatud viisil ülevaate sellest, mida me sellise otsuse eelnõuga tahame saavutada, ja ma väga loodan, et te olete Eesti rahvaga ja toetate meie mõtteid. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Sideturu temaatikaga on siin saalis ja ka eri komisjonides tegeldud ikka ja jälle. On ka õigusruumis teatud muudatusi ellu kutsutud, kui me räägime näiteks lairibaprojektist või sageduste liitmisest. Kõik need asjad on omavahel seotud – [need puudutavad] andmesideteenust ja selle kvaliteeti. Paraku on olukord ikkagi selline, et tiheasustuses on inimesel tõesti on võimalik [teenusepakkujat] valida, kuid hajaasustuses klient sageli midagi valida ei saagi, sellepärast et levi seal ei ole. See vähenegi levi, mis on olemas, on nii napp, et tuleb [ronida kuhugi] männi otsa rääkima. Kas te selle peale ka olete mõelnud, et äkki on probleem ikkagi märksa laiem ja ainult operaatori vahetusega [seda ei lahenda]?

Aitäh! Sideturu temaatikatega on siin saalis ja ka erinevates komisjonides tegutsetud ikka ja jälle ja on ka teatud õigusruumi muudatusi ellu kutsutud. Räägime lairiba projektist või räägime sageduste liitmisest – kõik need on omavahel seotud andmesideteenuseks ja selle kvaliteediks. Paraku on ikkagi olukord selline, et jah, tiheasustuses võib-olla tõesti on inimestel võimalik valida klienti, hajaasustuses paraku sageli on see probleem, et ega see klient oma teenusepakkujat väga valida ei saagi, sellepärast et levi ei ole. Ja see vähenegi, mis on, on selline napp, et tuleb joosta kodus männi otsa rääkima. Kas te selle peale ka mõtlesite, et äkki ikkagi see probleem on märksa laiem kui ainult operaatori vahetus?

Aitäh, hea kolleeg! Need probleemid, mis sa oled välja toonud, on ju õiged. Need on probleemsed kohad. Nüüd on see küsimus, kui palju see mõjutab Eestis hinda ja kas tõesti tänu sellele on meie tarbijatele osutatav teenus 30–35% kallim. Ja kui me räägime näiteks interneti püsiühendusest, siis see on äriklientidele kuni 9 korda kallim ja eraklientidele kuni 3,5 korda kallim. Ma päris nagu ei usu, et see asjaolu on just see, mis teeb 9 või 3,5 korda kallimaks interneti püsiühenduse. Aga sellega tuleb tegeleda ja ma arvan, et ka seal tuleb tegeleda ikkagi mõistusega. Ma päris metsa ei viiks seda optilist kaablit. Ma olen näinud, kuidas. Hiljuti ma külastasin näiteks … ja üllatuseks-üllatuseks, iga krundi ette, kuigi seal maju ei olegi, oli viidud see optiline kaabel. Aga mu küsimus on selles, et millal siis seal üldse asustatakse kogu seda ala. Võib-olla praegusel hetkel me peaksime panustama natukene teistmoodi, lahendamaks neid küsimusi. See on valikute küsimus. Kas meil on igale poole seda raha kulutada, et ka sellistesse piirkondadesse viia, kus tegelikult asustust ei ole, aga vastavalt detailplaneeringule on krundid tehtud? Aga mis puudutab meie ettepanekut, see on eelkõige mobiilside teenuse lõikes. Kuna see aeg, kui ühelt operaatorilt teisele operaatorile, see numbri ülemineku aeg lühendatakse, siis tegelikult kõik saavad aru, et see kauplemisruum läheb päris kitsaks ja juba eoses, kui klient läheb ükskõik mis teenuseosutaja juurde, ta saabki juba soodsama hinna. Praegu on täpselt niimoodi nagu turul: kui ise kauplema ei lähe, kui ise küsima ei lähe, siis soodsamalt ei saa. Nüüd on see küsimus, aga kui palju sul ikkagi aega on selleks, et, noh, ma ei tea, korra poole aasta jooksul üle kontrollida, kas see hind, mis sa maksad, on turuhind või sa maksad üle turuhinna. Ja see ongi see küsimus, mida me tahame lahendada. Sa ei peagi kontrollima. Sa pead olema kindel, et kui sa juba mingi hetk said operaatori kliendiks, siis sa juba baasosana said mõistliku hinnaga. Loomulikult on olemas kampaaniad ja kõik muud asjad, et meelitada uusi kliente juurde. Aga praegu on vastavalt statistikale täpselt nii, et sa oled turul, sa lähed operaatori juurde, olemasoleva operaatori juurde, kellega on leping, küsid, kas sa saad hinna alla. Reeglina vastatakse, et ei saa. Siis lähed turu peale vaatama, mis veel pakutakse, küsid ka sealt, teistelt operaatoritelt pakkumisi. Saad soodsama pakkumise ja siis tegelikult selle soodsama pakkumisega lähed oma operaatori juurde tagasi ja, üllatus-üllatus, saadki hinna alla. Aga kujutage ette kogu seda protsessi. Kui kõik turuosalised klientide näol seda pidevalt teeks, siis võib-olla olekski hinnad juba all. Aga teine pool: kes ja kui palju ja mis mahus seda tehakse. Tavaliselt ikkagi ei tehta, oleme ausad.

Aitäh, hea kolleeg! No need probleemid, mis sa välja tõid, on ju õiged. Need on probleemsed kohad. Nüüd on küsimus, kui palju see mõjutab Eestis hinda ja kas tõesti tänu sellele[, et kellegi teenus toimib paremini,] peab tarbijatele osutatav teenus olema 30–35% kallim. Näiteks interneti püsiühendus on äriklientidele kuni 9 korda kallim ja eraklientidele kuni 3,5 korda kallim. Ma eriti ei usu, et just see asjaolu teeb interneti püsiühenduse 9 või 3,5 korda kallimaks. Aga sellega tuleb tegeleda ja ma arvan, et ka seal tuleb [käituda] ikkagi mõistlikult. Ma päris metsa ei viiks optilist kaablit. Ma olen näinud, kuidas [seda on tehtud]. Hiljuti külastasin näiteks … ja üllatus-üllatus, iga krundi ette, kuigi seal maju ei olegi, oli viidud optiline kaabel. Aga mul on küsimus, millal seal üldse kogu ala asustatakse. Võib-olla me peaksime praegu panustama natukene teistmoodi, et neid küsimusi lahendada. See on valikute küsimus. Kas meil on igale poole raha kulutada, et viia [optiline kaabel] ka sellistesse piirkondadesse, kus tegelikult asustust ei ole, aga detailplaneeringu järgi on krundid tehtud? Aga mis puudutab meie ettepanekut, siis see käib eelkõige mobiilsideteenuse kohta. Kuna numbri ühelt operaatorilt teisele operaatorile ülemineku aega lühendatakse, siis läheb kauplemisruum juba eos päris kitsaks, nagu kõik aru saavad. Kui klient läheb ükskõik mis teenuseosutaja juurde, siis ta saabki juba soodsa hinna. Praegu on täpselt niimoodi nagu turul: kui ise kauplema ei lähe, kui ise küsima ei lähe, siis soodsamat hinda ei saa. Nüüd on küsimus, kui palju ikkagi on aega selleks, et korra poole aasta jooksul üle kontrollida, kas see hind, mis sa maksad, on turuhind, või sa maksad üle turuhinna. See ongi küsimus, mida me tahame lahendada. Sa ei peaks [kogu aeg hindu] kontrollima. Sa peaksid olema kindel, et kui sa said mingi operaatori kliendiks, siis sa saidki juba [teenuse] mõistliku hinnaga. Loomulikult on olemas kampaaniad ja kõik muud asjad, mida tehakse selle nimel, et meelitada uusi kliente. Aga praegu on statistika järgi täpselt nii: sa oled turul, lähed oma olemasoleva operaatori juurde, kellega sul on leping, küsid, kas sa saad hinda alla, aga enamasti vastatakse, et ei saa; siis sa lähed vaatama, mida turul veel pakutakse, ja küsid ka teistelt operaatoritelt pakkumisi, ning saadki soodsama pakkumise; ja siis, kui sa lähed soodsama pakkumisega oma operaatori juurde tagasi, üllatus-üllatus, saadki hinna alla. Aga kujutage ette, kuidas kogu see protsess käib. Kui kõik turuosalised kliendid pidevalt [niimoodi kaupleks], siis võib-olla olekski hinnad juba [odavad]. Aga teine pool: kes ja kui palju seda teeb ning mis mahus seda tehakse? Tavaliselt ikkagi ei tehta, oleme ausad.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Hea kolleeg, sinu argumendid olid ammendavad. Aga kas sul on mingit infot, kuidas on see protsess korraldatud naaberriikides ja kuidas suhtuvad sellesse meie, Eesti mobiilioperaatorid?

Aitäh! Hea kolleeg, sinu argumendid olid ammendavad. Aga kas sul on mingit infot, kuidas see protsess on korraldatud naaberriikides ja kuidas suhtuvad Eestis sellesse meie mobiilioperaatorid?

Ma arvan, et mis puudutab meie naabreid, siis kindlasti peab möönma, et seal on ka rohkem kliente, maht on suurem. Mahu poolest on kindlasti ka hind soodsam. Aga mis puudutab meie ettepanekut, siis tegelikult turuosalised ise teenusepakkujate näol on öelnud, et see peaks korrastama turgu, jääb ära see edasi-tagasi jooksutamine. Ja nii nagu ka statistikast on välja tulnud, jooksutamise tagajärg on, et 50% ikkagi jääb nii-öelda esialgse lepingu kliendiks, aga soodsamatel tingimustel. Vähemalt väiksemad turuosalised – ma ei hakka neid firmasid nimetama – näevad selles kindlasti väljapääsu. Nii palju, kui seda sai majanduskomisjonis arutatud, pooldas ministeeriumi esindaja samuti edasist käiku, mis võiks korrastada seda turgu, ja on meiega põhimõtteliselt samal joonel. Minu arust on küsimus selles, kui kiiresti me saaksime selle asja ära teha. Siin ei ole nagu venitamisruumi. Ma arvan, et seesama otsuse eelnõu, mis siin teie ees on, võiks kiirendada seda protsessi.

Ma arvan, et mis puudutab meie naabreid, siis kindlasti peab möönma, et seal on ka rohkem kliente, maht on suurem. Mahu poolest on seal ka kindlasti hind soodsam. Aga mis puudutab meie ettepanekut, siis tegelikult on turuosalised, teenusepakkujad ise öelnud, et see peaks turgu korrastama. Sel juhul jääks ära [klientide] edasi-tagasi jooksutamine. Statistikast on välja tulnud, et jooksutamise peale jääb 50% ikkagi oma esialgse lepingu juurde, [enda teenusepakkuja] kliendiks, aga soodsamatel tingimustel. Vähemalt väiksemad turuosalised – ma ei hakka firmasid nimetama – näevad selles kindlasti väljapääsu. Nii palju, kui seda sai majanduskomisjonis arutatud, pooldas ministeeriumi esindaja samuti edasist käiku, mis võiks turgu korrastada, ja ta on põhimõtteliselt meiega samal joonel. Minu arust on küsimus selles, kui kiiresti me saaksime selle asja ära teha. Siin ei ole venitamisruumi. Ma arvan, et seesama otsuse eelnõu, mis siin teie ees on, võiks seda protsessi kiirendada.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! No tahes-tahtmata tekib selline tunne, et jälle on operaatorite vahel mingisugune kokkulepe, et igaüks saaks rahulikult raha teenida. Aga Eesti inimesed peavad selle kõik kinni maksma. Ma tuletan meelde, et meil on siin juba mitu korda olnud juttu sellest, et Eestis on üks kõige aeglasemaid internetiteenuseid Euroopas, samas on see üks kallimaid. On olnud juttu sellest, et valitsus võiks kuidagi sekkuda. Ka vastava valdkonna minister käis meile siin rääkimas ja tema ütles, et küll me selle teemaga tegeleme. Ta lubas, et midagi [võetakse ette] juba selle aasta sees. Aga aasta 2025 on juba lõppemas. Kas te olete kuulnud, et riik oleks selle teema üldse ette võtnud? Mina küll ei ole kuulnud. Äkki teie olete?

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! No tahes-tahtmata tekib selline tunne, et jälle on operaatorite vahel mingisugune kokkulepe, et igaüks saaks rahulikult raha teenida ja siis Eesti inimesed peavad seda kõike kinni maksma. Ma tuletan meelde, et meil oli siin juba mitu korda teemaks, et Eestis on üks kõige aeglasematest internetiteenustest Euroopas ja samas üks kõige kallimatest. Oli juttu sellest, et valitsus võiks ikkagi kuidagi sekkuda. Ka vastava valdkonna minister käis siin rääkimas, et küll me selle teemaga tegeleme. Aasta 2025 on juba lõppemas, ehk siis kui ta lubas, et midagi sellega tehakse selle aasta sees. Kas te olete kuulnud, et riik oleks seda teemat üldse kuidagi ette võtnud? Mina küll ei ole kuulnud, äkki teie olete.

Aitäh! Kas sa saaks korrata selle teema, mis küsimus see täpselt oli? Et minister käis ja mis teemat ta käsitles (Hääl saalist.) Jaa-jaa. Selles mõttes me oleme ju seda teemat käsitlenud ka komisjonides. See fakt, et meil on aeglane internet ja kõrged hinnad – jah, see on meile teada ja seda küsimust me oleme siin mitmel korral arutanud, kaasa arvatud ministriga. Ja on antud erinevaid lubadusi, et sellega tõesti on vaja tegeleda, aga siiamaani ei ole see meid kuskile viinud. Arutelu juurde see on jäänudki. Ja see ongi meie eelnõu, eks ta ongi ka selle arutelu tulemusel. Kui me oleme ikkagi jälginud ja vaadanud, et valitsuselt signaali ei ole tulnud, siis meie peame ise seda initsieerima ja seda me ka tegime. Ja kui sa küsid, kas turuosalised on sellest huvitatud, siis väiksemad turuosalised on kindlasti huvitatud. Ma ei tea, kas selle suure kohta või vähemalt nii palju, kui ma olen sellest meediast lugenud, pigem pooldavad väiksemad turuosalised ja arusaadavatel põhjustel ka. Kas on mingi kokkulepe? Ma ei usu. Kas ta korrastab turgu ja toob üleüldise hinnataseme alla? Sellesse ma küll usun, seda ta teeb. Ma arvan, et see on meie kõigi huvi praeguses olukorras, kus inimestel on niigi raske toimetulekuga. Teha kõik endast ja hea tempoga, et need otsused sünniksid nii siin kui ka valitsuse tasemel.

Aitäh! Kas sa saaksid korrata, mis küsimus see täpselt oli? Minister käis. Ja mis teemat ta käsitles? (Hääl saalist.) Jah. Jaa-jaa. Me oleme seda teemat käsitlenud ju ka komisjonides. See fakt, et meil on aeglane internet ja kõrged hinnad, on meile teada. Ja seda küsimust me oleme siin mitmel korral arutanud, kaasa arvatud ministriga. On antud ka lubadusi ja [kinnitatud], et sellega on tõesti vaja tegeleda. Aga siiamaani ei ole see meid kuskile viinud, ainult aruteluks see ongi jäänud. Eks meie eelnõu ongi selle arutelu tulemus. Me oleme ikkagi jälginud ja vaadanud, et valitsuselt ei ole mingeid signaale tulnud, seega meie peame ise seda initsieerima. Ja seda me ka tegime. Sa küsid, kas turuosalised on sellest huvitatud. Väiksemad turuosalised on kindlasti huvitatud. Ma selle suure kohta ei tea. Vähemalt nii palju, kui ma olen sellest meediast lugenud, pigem pooldavad väiksemad turuosalised, ja arusaadavatel põhjustel. Kas on mingi kokkulepe? Ma ei usu. Kas see korrastab turgu ja toob üldise hinnataseme alla? Sellesse ma küll usun, seda ta teeb. Ma arvan, et praeguses olukorras, kus inimestel on niigi raske toime tulla, on meie kõigi huvides teha kõik endast [olenev] ja hea tempoga, nii et otsused sünniksid nii siin kui ka valitsuse tasemel.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Austatud ettekandja, aitäh selle eelnõu eest! Kas teil on teadmist selle kohta, miks valitsus ei ole siiani tegelikult selle teemaga tegelenud? On ju see juba pikka aega. Ma loen seda komisjoni protokolli, et seal on toodud välja, justkui Justiits‑ ja Digiministeerium midagi koostab, midagi kooskõlastusringil. Aga kas teie olete sellest ka midagi lähemalt kuulnud? Ja kas üldse võib selle taga olla ka mingisugused, ma ei tea, kokkulepped ettevõtjatega, miks seda ei ole ära lahendatud?

Aitäh! Austatud ettekandja, aitäh selle eelnõu eest! Kas teil on teadmist selle kohta, miks valitsus ei ole siiani selle teemaga tegelenud? On ju sellest [räägitud] juba pikka aega. Ma loen komisjoni protokolli, seal öeldi, et Justiits‑ ja Digiministeerium midagi koostab, midagi on kooskõlastusringil. Kas teie olete sellest midagi lähemalt kuulnud? Kas selle taga võivad olla ka mingisugused, ma ei tea, kokkulepped ettevõtjatega, ja sellepärast ei ole seda ära lahendatud?

Jaa, aitäh! Ei, ma ei tahaks spekuleerida. Kui keegi seda turgu suuresti võib juhtida, siis on see meie üks suuremaid ettevõtteid, kelle nime ma ei tahaks nimetada. Aga ma ei lasku mingisugusesse diskussiooni selle üle, kas üks, teine või kolmas turuosaline võib kuidagi mõjutada. Ma arvan, et eks me oleme ju ise kogenud ka teistes valdkondades, et need asjad lihtsalt ei liigu siin. See ongi probleem. Alles me ju lugesime siin eelarvet, riigieelarve läbis esimese lugemise. Eks me siis nägime jälle üleüldist suhtumist nii Eesti rahvasse kui ka meisse siin Riigikogus. Need seletused kindlasti ei olnud sellised, mis oleks andnud meile kindluse, et see eelarve on vähemalt asjaosalistele, kes on selle eelarve kokku pannud, arusaadav. Eks see lonkab igalt poolt. Ja kõik valdkonnad lonkavad. Loomulikult saaks väga palju asju teha palju efektiivsemalt ja palju kiiremini. Kas või täna infotunnis käsitletud kergliikurite, minimopeedide ja tõukerataste teema on tegelikult väga oluline. Lätis, Riias on juba kaks alaealist tüdrukut, 13-aastast, liikluses surma saanud, [mopeediõnnetuses]. Meil on tulnud neid liikureid muudkui juurde ja juurde, massiliselt. Ja nüüd infotunnis me kuulsime jällegi, kuidas kõlasid sellised väljendid nagu "jah, me peame", "mõtleme", "koguneme", "võtame arvesse" – kõik sellised kontrollsõnad ja -tegevused. Aga see meid edasi ei vii. Kahjuks lonkab kogu valitsus ning lonkab ka see teenuste ja tegevuste valdkond.

Jaa, aitäh! Ei, ma ei tahaks spekuleerida. Kui keegi seda turgu suuresti võib juhtida, siis on see üks suuremaid ettevõtteid, kelle nime ei tahaks nimetada. Aga ma ei lasku sinna, sellisesse mingisugusesse sellisesse diskussiooni, kus üks või teine või kolmas turuosaline võib kuidagi mõjutada. Ma arvan, et eks me oleme ju ise kogenud ka teistes valdkondades, et need asjad lihtsalt ei liigu siin. See ongi probleem. Me alles ju pidasime siin, lugesime esimest eelarvet, eelarve läbis esimese lugemise, ja tegelikult eks me jällegi nägime üleüldist sellist suhtumist nii Eesti rahvasse kui ka meisse siinsamas Riigikogus. Need seletused kindlasti ei olnud sellised, mis oleks andnud meile kindluse, et see eelarve on vähemalt ka nendele asjaosalistele, kes seda on kokku pannud, arusaadav. Ja eks see lonkab igalt poolt ja kõik valdkonnad lonkavad. Loomulikult saaks väga palju asju teha palju efektiivsemalt, palju kiiremini. Kas või tänanegi, infotunnis nende kergliikuritega, minimopeedid, tõukerattateemad, mis on tegelikult väga olulised. Lätis, Riias juba kaks alaealist tüdrukut, 13-aastast, said surma ju liikluses. Meil on neid liikureid tulnud juurde ja juurde ja massiliselt. Ja nüüd infotunnis me kuulsime jällegi, et jah, me peame, mõtleme, koguneme, võtame arvesse – kõik sellised kontrollsõnad ja tegevused. See meid nagu edasi ei vii. Kahjuks lonkab kogu see valitsus ja lonkab ka antud teenuse ja tegevusvaldkonna osas.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Me siin oleme mitte kõige paremates edetabelites juhtrollis, aga mis seda põhjustab, et me praegu oleme andmeside ja interneti püsiühenduse puhul, ütleme, Balti riikidega võrreldes kõige kallimad? Millest see tuleneb reaalselt?

Hea juhataja! Hea ettekandja! Me ei ole edetabelites mitte kõige paremal [positsioonil ega] juhtrollis. Mis seda põhjustab, et me praegu oleme andmeside ja interneti püsiühenduse poolest Balti riikidega võrreldes kõige kallimad? Millest see tuleneb?

Aitäh! No vaata, seal on veel üks komponent juures. Kui toimus kogu süsteemi erastus – no selle [kirjeldamine] läheks juba väga süvitsi ja ajas tagasi –, siis, nagu mina aru saan, tulid sellelesamale kõige suuremale operaatorile, kes välja osteti ja kes läks erasektorisse, suured kohustused. See operaator pidi hakkama võrku haldama ja hooldama. Leedu näide on natuke teistsugune. Leedu riik on ise tublisti võrkudesse investeerinud. See võib olla üks pool. Aga see ei ole kindlasti [ainus põhjus], see ei tohiks nii palju hinnataset mõjutada. Numbritest ma enne rääkisin. Mobiiliteenuse puhul on see 30–35% kallim, kui me räägime interneti ja püsiühendustest, siis eraklientidele on 3,5 korda kallim ja äriettevõttele 9 korda. Kindlasti ei saa see seal sellise mõjuga olla. Kindlasti mõjub turu väiksus, kui maht on väiksem. Teine pool. Praegu me arutame seda, et peaks oleme stiimul üldist hinda alla tuua. Turul käib väga lihtne kauplemine, nii nagu ma juba seletasin. Sa oled ühe mobiilioperaatori kliendina päris pikalt olnud, oled sellega ära harjunud, aga järsku avastad, et arved on ikkagi liiga suureks läinud, siis sa pöördud oma operaatori juurde ja küsid, kas saab äkki hinda alla. Enamasti tuleb sealt vastus, et ei saa. Siis vaatad teise leti juurde, kas kaup sobib ja kas hind on ka parem. Tuleb välja, et kaup sobib, hind on parem. Aga lõpuks, kui sa hakkad lepingut ümber tegema, ütleb praegune operaator: "Ei ole hullu. Meie teeme sulle veelgi parema hinna sulle." See näitab seda, et hinnastamises on õhku, mida tegelikult võetaksegi klientidelt, kes iga päev – mitte küll päris iga päev, vaid teatud aja tagant – ei kontrolli üle, mis on tegelik turuhind. See on selline mugavusmaks, mida meilt kogu aeg võetakse rohkem. Ja see mis väljendub mobiilioperaatorite kasuminäitajates. Nagu ma ütlesin, ühe ettevõtte kasumimarginaal on keskeltläbi 20%. See on ikkagi üpriski märkimisväärne, kõrge.

Aitäh! No vaata, seal on ka veel üks komponent juures. Kui toimus kogu süsteemi erastus – see läheb juba väga süvitsi ja ajas tagasi –, siis mina saan aru, et sellelsamal kõige suuremal operaatoril, kes osteti välja erasektorisse, tulid suured kohustused kõikide nende võrkude haldamise ja hooldamise poole pealt. Leedu näitel on natuke erinevusi sees. Ka Leedu riik omalt poolt on nendesse võrkudesse investeerinud tublisti, see võib olla üks pool. Aga see ei ole kindlasti nii suur, kui see siin praegu paistab. Kui ma just numbritest rääkisin, siis see ei tohiks nii palju mõjutada hinnatasemest. Mobiiliteenuse puhul on see 30–35% kallim, kui me räägime interneti ja püsiühendustest, siis eraklientidele on 3,5 korda kallim ja äriettevõttele 9 korda. Kindlasti ei saa see sellise mõjuga olla. Kindlasti mõjub turu väiksus, maht on väiksem. Ja see teine pool, see, mida me praegu arutame, et oleks stiimul hinda üleüldiselt alla tuua. Turul käib väga lihtne kauplemine, nii nagu ma ju seletasin. Sa oled ühe mobiilioperaatori kliendina päris pikalt olnud, oled ära harjunud ja järsku avastad, et arved on ikkagi suureks läinud. Ja siis pöördud oma operaatori juurde ja küsid, kas saab äkki hinda alla. Reeglina tuleb sealt vastus, et ei saa. Vaatad teise leti juurde, kas kaup sobib, kas hind on ka parem. Tuleb välja, et kaup sobib, hind on parem. Siis hakkad lepingut ümber tegema ja praegune operaator ütleb, et ei ole hullu, meie teeme veelgi parema hinna sulle, See näitab seda, et hinnastamises on õhku, mida tegelikult võetaksegi igapäevastelt klientidelt, kes võib-olla iga päev – ma ei ütle, et iga päev, vaid teatud aja tagant ka mitte – ei kontrolli üle, mis on tegelik turuhind. See on see mugavusmaks, mida meilt kogu aeg võetakse rohkem ja mis väljendub nende mobiilioperaatorite kasuminäitajates. Nagu ma ütlesin, keskeltläbi on kasumimarginaal 20%, mis on ühele ettevõttele ikkagi üpriski märkimisväärne, kõrge.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Aa! Rain Epler! Teeme nii, head sõbrad, teeme, Rain, et küsid kiiresti ja vastus on ka kiire. Siis on kirik keset küla. Nii, Rain Epler, palun!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Aa! Rain Epler. Head sõbrad, teeme nii, et Rain küsib kiiresti ja vastus on ka kiire, siis on kirik keset küla. Rain Epler, palun!

Jah-või-ei-vastus.

Selles mõttes, et olge tähelepanelikumad edaspidi. Rain, palun!

Selles mõttes, et olge tähelepanelik edaspidi. Rain, palun!

Kuna see küsimus tekkiski kolleeg Laatsi viimasest mõttest, et ettevõtte kasumimarginaal on 20% ja see on palju. See mõte mulle tundus võõras, aga me saali asetuses asume ka, sa oled ikkagi tunduvalt vasakul pool. Kas teil ringleb ka selline mingi numbriline mõte, et Eestis piirata ettevõtte kasumimarginaali kuidagi, või et saaks selle asja ka siin saalis selgeks?

Jah. See küsimus tekkiski mul kolleeg Laatsi viimasest mõttest, et ettevõtte kasumimarginaal on 20% ja seda on palju. See mõte tundus mulle võõras. Aga me saalis asetuma ka nii, et sa oled ikkagi tunduvalt vasakul pool. Kas teil ringleb ka mingi selline numbriline mõte, et Eestis tuleks kuidagi piirata ettevõtte kasumimarginaali? [Küsin,] et saaks selle asja ka siin saalis selgeks.

Ei, me kindlasti ei piira kasumimarginaale. Me kindlasti peaksime vaatama üleüldist sellist erinevaid valdkondi ja tegutsevaid ettevõtteid. Ma toon sulle ju ka, me oleme pankadest hästi palju rääkinud. Me teame ju väga hästi, et pankade, Eesti kommertspankade omakapitali tootlus on ka kaks korda kõrgem kui Euroopa omad, on ju. Loomulikult tekib küsimus, aga kes selle kõik kinni maksab. Tarbija maksab kinni. Kõik, kes on võtnud kodulaenud, kes on võtnud autoliisingud ja nii edasi. Ja siis tekib ju ikkagi õigustatud küsimus, aga miks meie riigis see kommertspankade omakapitali tootlus meie arvelt on kaks korda kõrgem ja mikspärast osades riikides suudavad kommertspangad nii-öelda toimida sellisel viisil ja on ka täitsa tublid kasumid, kus ei ole omakapitali tootlus niivõrd suur. Nii et mis siis meil nagu probleemiks on? Siis on selgus, et meil on väike konkurents. Siis on tegelikult nii Finantsinspektsioon kui ka Eesti Pank toonud välja oma ettepanekud, kuidas seda olukorda parandada, et meie kodulaenud refinantseerimise korral marginaalid alla tuleks, on ju. Igal juhul reguleeritakse neid küsimusi. Nüüd on täpselt samamoodi sellise laia teenuse puhul nagu ka mobiilside puhul. Kui me näeme ikkagi üleüldiselt riiklikel tasanditel, et on päris suured ikkagi erinevused. Ma arvan, et sellisel juhul peaks ikkagi ju riik vaatama, kas on võimalik läbi teatud paranduste seaduses teha nii, et tekitada normaalse konkurentsiolukorra, mis mõjuks tegelikult tarbijale positiivselt. See on, Rain, see on see eesmärk, et tekitada selline olukord normaaltingimustes, et tekiks ka normaalsem konkurents.

Ei, me kindlasti ei piira kasumimarginaale. Me peaksime kindlasti vaatama üleüldiselt eri valdkondi ja tegutsevaid ettevõtteid. Ma toon sulle [näite]: me oleme pankadest hästi palju rääkinud. Me teame ju väga hästi, et Eesti kommertspankade omakapitali tootlus on ka kaks korda kõrgem kui Euroopa omadel. Loomulikult tekib küsimus, kes selle kõik kinni maksab. Tarbijad maksavad selle kinni. Kõik, kes on võtnud kodulaenu, kellel on autoliising ja nii edasi. Ja siis tekib ju ikkagi õigustatud küsimus: aga miks meie riigis see kommertspankade omakapitali tootlus meie arvel on kaks korda kõrgem? Miks siis osas riikides suudavad kommertspangad toimida sellisel viisil, et neil ei ole omakapitali tootlus niivõrd suur, aga on ka täitsa tublid kasumid? Mis siis meil probleemiks on? No on selgunud, et meil on väike konkurents. Nii Finantsinspektsioon kui ka Eesti Pank teinud oma ettepanekud, kuidas seda olukorda parandada, et meie kodulaenude refinantseerimise korral marginaalid alla tuleksid. Igal juhul neid küsimusi reguleeritakse. Nüüd on täpselt samamoodi sellise laia teenuse puhul nagu ka mobiilside puhul – kui me näeme ikkagi üleüldiselt riiklikel tasanditel, et on päris suured ikkagi erinevused, siis sellisel juhul peaks riik minu arvates vaatama, kas on võimalik teha seadustes teatud parandusi nii, et tekiks normaalne konkurentsiolukord, mis mõjuks tarbijale positiivselt. See on, Rain, eesmärk: tekitada selline olukord normaaltingimustes, et tekiks ka normaalsem konkurents.

Suur tänu! Rain Epler, teist küsimust ma ei saa kuidagi võtta. Selle aruteluvormi juures meil teist küsimust ei ole. Küll on võimalik esitada küsimus järgmisele ettekandjale, sellepärast et majanduskomisjonis toimunud arutelu palun nüüd siia tutvustama majanduskomisjoni liikme Mario Kadastiku. Palun!

Suur tänu! Rain Epler, teist küsimust ei saa kuidagi võtta. Selle aruteluvormi juures teist küsimust ei saa võtta. Küll on võimalik esitada küsimus järgmisele ettekandjale, sellepärast et majanduskomisjonis toimunud arutelu palun nüüd siia tutvustama majanduskomisjoni liikme Mario Kadastiku. Palun!

Aitäh! Väga reformierakondlik küsimus oli Rainilt, väga tore. Aga antud eelnõu sai arutatud majanduskomisjonis kahel istungil: 16. septembril, mil otsustati juhtivkomisjoni esindajaks määrata siinkõneleja konsensuslikult, ja 22. septembril, kui toimus arutelu eelnõu tutvustaja poolt. Kõigepealt tutvustas komisjoni esimees, et antud eelnõu puhul on õigus- ja analüüsiosakond seisukohal, et siin on vajalik koosseisu häälteenamus, kuna see otsuse eelnõu näeb ette põhimõtteliselt seaduse muutmist. Anti teada ka, et muudatusettepanekuid antud eelnõu kohta ei laekunud, mille järel tutvustas Lauri Laats nii nagu siingi praegu, sarnaselt seda eelnõu. Küsimuste osas küsisin mina, kas Lätis ja Leedus on numbriliikuvus kiirem ja kas see mõjutab hindu, kas ei teki mitte liigne volatiilsus sellisest väga kiirest vahetumisest turul, mis tekitab ka probleeme potentsiaalselt investeeringuteks pikaajaliselt, ja kuidas riik saaks tagada hinnastamise läbipaistvust. Lauri Laats vastas, et antud eelnõu on valitsusele ülesannete andmiseks, selleks et nad need lahendused leiaksid, mitte otseselt nende lahenduste pakkumine. Aga ta arvas, et see numbriliikuvus võiks tuua hindu alla. Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja tutvustas, et valitsus juba tegelikult tegeleb numbriliikuvuse kiirendamisega, mis on ka tööprogrammis kirjas, on juba välja töötanud määruse muudatused, mis võimaldaksid loetud tundide jooksul seda numbrit liigutada ühelt operaatorilt teisele. See peaks valmima selle aasta lõpuks, aga tehnilised andmekogud uuendatakse tõenäoliselt alles järgmise aasta lõpuks. Ta tõdes ka, et see kiire liikuvus võib tõesti tekitada mõningast volatiilsust, aga pikas plaanis võiks see hinna-kvaliteedi suhet ja õiglasemat turgu soodustada. Selle peale küsis ka Marek Reinaas, kas Keskerakond soovib oma eelnõu tagasi võtta, kuna valitsus sellega juba tegeleb, mida Keskerakond ei soovinud. Võeti vastu kaks otsust: võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna ja viia läbi selle lõpphääletuse, mis mõlemad olid konsensuslikud. Aitäh!

Aitäh! Väga reformierakondlik küsimus oli Rainilt, väga tore. Aga kõnealust eelnõu sai arutatud majanduskomisjonis kahel istungil: 16. septembril, mil otsustati juhtivkomisjoni esindajaks määrata siinkõneleja, konsensuslikult, ja 22. septembril, kui toimus arutelu eelnõu tutvustaja [osalusel]. Kõigepealt ütles komisjoni esimees, et õigus- ja analüüsiosakond on seisukohal, et siin on vajalik koosseisu häälteenamus, kuna see otsuse eelnõu näeb põhimõtteliselt ette seaduse muutmist. Anti ka teada, et muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta ei laekunud. Seejärel tutvustas Lauri Laats nii nagu siingi praegu seda eelnõu. Küsimuste osas küsisin mina, kas Lätis ja Leedus on numbriliikuvus kiirem ja kas see mõjutab hindu. Kas ei teki mitte liigne volatiilsus sellisest väga kiirest vahetumisest turul, nii et see omakorda tekitab probleeme pikaajaliste investeeringutega? Ja kuidas saaks riik tagada hinnastamise läbipaistvuse? Lauri Laats vastas, et eelnõu teeb valitsusele ülesandeks lahendused leida, mitte ei ole otseselt lahenduste pakkumine. Aga ta arvas, et numbriliikuvus võiks tuua hindu alla. Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja ütles, et valitsus juba tegeleb numbriliikuvuse kiirendamisega ning see on ka tööprogrammis kirjas. Valitsus on juba välja töötanud määruse muudatused, mis võimaldaksid mõne tunni jooksul liigutada numbrit ühelt operaatorilt teisele. See peaks valmima selle aasta lõpuks, aga tehnilised andmekogud uuendatakse tõenäoliselt alles järgmise aasta lõpuks. Ta tõdes ka, et see kiire liikuvus võib tõesti tekitada mõningast volatiilsust, aga pikas plaanis võiks see hinna-kvaliteedi suhet ja õiglasemat turgu soodustada. Selle peale küsis Marek Reinaas, kas Keskerakond soovib oma eelnõu tagasi võtta, kuna valitsus sellega juba tegeleb. Aga Keskerakond seda ei soovinud. Võeti vastu kaks otsust: võtta eelnõu täiskogu tänasesse päevakorda ja viia läbi lõpphääletuse. Mõlemad otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettevõtja! Vabandust! (Naerab.) Aga [see nimetus] oli ka täpne. Lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Ja läheme edasi. Järgnevalt avame läbirääkimised. Palun siia Isamaa fraktsiooni nimel kõnelema Andres Metsoja.

Aga oli ka täpne! Lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole ja läheme edasi. Järgnevalt avame läbirääkimised. Palun siia Isamaa fraktsiooni nimel Andres Metsoja!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kahtlemata, kõik, mis on seotud andmeside, hinna ja kvaliteediga, on eluline teema, otsast lõpuni eluline. Sest ütleme nii, et andmesidest on saanud elutähtis teenus, milleta ausalt öelda Eesti riigis hakkama saada on ülikeeruline. Tänapäeval on igasse seadmesse paigaldatud nutilahendused, [selleks et jälgida], kuidas hoida oma elektri hind kontrolli all, sõltumatuna börsihinnast, kuidas oma maja odavamalt kütta. Samuti saavad ettevõtted oma tehnoloogilisi arendusi ja protsesse [nutilahenduste abil] paremini suunata. Vaieldamatult on püsiühendus selle kõige lahutamatu osa. Samas on mul selle eelnõu suhtes natukene kahetised tunded. Ühtepidi on ju ikkagi nõnda, et turg jääb dikteerima ja klient peab olema tegelikult see kuningas, kes lõpuks otsustab oma partnerluse üle teatud ettevõttega selle järgi, kas andmeside, teenuse kvaliteet ja hind tema poolt vaadatuna on mõistlikus suhtes. Aga veelgi olulisem on teema, mis puudutab andmesideteenuse kvaliteeti. Me ju teame ajaloost näiteid, et andmesideettevõtted on öelnud, et nad tahavad hinda tõsta, see on vältimatu ja kontsern on nõnda otsustanud. Selle peale on tõusnud kisa ja kära, isegi riigiasutused on sekkunud, kontrollinud ja öelnud, et see ei pruugi olla põhjendatud. Aga siis on ikkagi leitud [võimalus], kuidas hinda ülespoole lükata. Sageli on see ju seotud sellega, et kui klient läheb valima oma elukohas või töökohas sobilikku andmesidepaketti, mis on seotud kiirusega – sellega, kui palju piirkonnas kiirust pakutakse –, siis on seal [lepingus] tavaliselt sõna "kuni". Näiteks kuni 100 megabitti sekundis, 250 või 500 megabitti, vastavalt sellele, mida ettevõte selles piirkonnas pakub. Loomulikult, kui on teada, et andmeside kvaliteet on kehv ja kiirus on madal, siis klient läheb valib odavama paketi. See on iseenesest täiesti arusaadav ja mõistlik käitumine. Sest miks ma peaksin maksma teenuse eest, mida ma tegelikult ei saa? Ettevõtted on aga olnud kavalad ja öelnud, et vabandust, me oleme siin erinevad andmesided ja lingid kokku pannud ja pakume hoopis uut kvaliteeti, uut sagedusala, nii et nüüd me seda kõige odavamat paketti, kuni 100 megabitti, mille hind on 20 eurot, enam ei paku. Järgmine valik on hoopis 250 megabitti. Aga selle teenuse hind on juba hoopis midagi muud. Minu meelest siin tekib väga õigustatud küsimus. Jah, on kliente, kellel on õigus mitme operaatori vahel valida. See õigus on muidugi meil kõigil, aga mõnel ei olegi ühtegi teist operaatorit, sest [tema elukohas] pole leviala. Siis tekib ju automaatselt [olukord], kus klient on justkui sunnismaine. Kui hinda tõstetakse, siis tal tegelikult teisi valikuid ei ole, ükskõik, kas muud operaatorit saab valida või mitte. Kogu selles maailmas on riik teinud minu meelest [suure] vea. Selles mõttes, et ehkki me saame aru, et kõik turuosalised tahavad teenida tulu ja kasumit – see on täiesti normaalne suhtumine –, ei ole riik näiteks sätestanud sagedushangetega kohustust, et ka hajaasustusega piirkondades tuleb pakkuda kvaliteetset andmesideteenust. Kui seda ei kohustata näiteks erinevate sagedushangetega, siis seda ka ei tehta. Ikka tehakse oma leviala sinna, kus on kliendid ja kus on suurem mobiilsus. Ma arvan, et see on väga tõsine mõttekoht, kui Eesti riigile ei ole jõukohane – tegelikult ma ei usu, et see pole jõukohane – viia lairibaühendus ehk fikseeritud ühendus majapidamisteni ja ettevõteteni. Kui ikkagi tõestatakse ära, et see on liiga kallis Eesti jaoks – kuigi muu maailm saab sellega hakkama –, siis võiks võtta jalad kõhu alt välja ja panna turuosalistele kohustus, et ka hajaasustuses tuleks teha andmeside paremaks. Ma võtaksin kolm minutit lisaaega.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kahtlemata kõik, mis on seotud andmeside hinna ja kvaliteediga, on eluline teema, otsast lõpuni eluline. Sest ütleme nii, et andmesidest on saanud elutähtis teenus, milleta ausalt öelda Eesti riigis hakkama saada on ülikeeruline. Tänapäeval on igasse seadmesse paigaldatud nutilahendused, rääkides sellest, kuidas oma elektri hinda hoida kontrolli all, sõltumata börsihinnast, kuidas oma maja odavamalt kütta, kuidas ettevõtted oma tehnoloogilisi arendusi saavad ja protsesse paremini suunata. Vaieldamatult on püsiühendus selle lahutamatu osa. Aga samas on mul selle eelnõu suhtes natukene kahetised tunded. Ühtepidi ikkagi on ju nõnda, et eks turg jääb dikteerima ja klient peab olema tegelikult see kuningas, kes lõpuks otsustab selle ettevõtte ehk partnerluse üle ja selle üle, kas andmeside, teenuse kvaliteet ja hind on mõistlikus suhtes tema poolt vaadatuna. Aga veelgi olulisem on tegelikult teema, mis puudutab just nimelt andmeteenuse kvaliteeti. Me ju teame ajaloost neid näiteid, kus andmesideettevõtted, on öelnud, et nad tahavad hinda tõsta, see on vältimatu ja kontsern on nõnda otsustanud. Selle peale on tõusnud kisa ja kära, isegi riigiasutused on sekkunud, kontrollinud ja öelnud, et see pole põhjendatud. Aga siis on ikkagi leitud lahendus, kuidas hinda ülespoole lükata. Sageli on see seotud ju tegelikult sellega, et kui klient läheb valima oma elukohas või töökohas sobilikku andmesidepaketti, siis see on seotud kiirusega, kui palju seda kiirust piirkonnas pakutakse. Seal on tavaliselt sõna "kuni". Noh, kuni 100 megabitti sekundis või siis vastavalt 250 või 500 megabitti, vastavalt sellele, mida ettevõte selles piirkonnas pakub. Loomulikult, kui on teada, et andmeside kvaliteet on kehv ja kiirus on madal, siis klient läheb ja valib tegelikult ju odavama paketi. See on täiesti arusaadav ja mõistlik käitumine. Miks ma peaksin maksma selle teenuse eest, mida ma tegelikult ei saa? Ettevõtted on ka olnud kavalad ja öelnud ühel hetkel, et vabandust, oleme nüüd siin erinevad andmesided ja lingid kokku pannud ja pakume hoopis uut kvaliteeti, uut sagedusala ja nüüd me seda kõige odavamat paketti kuni 100 megabitti enam ei paku, mille hind oli võib-olla 20 eurot. Järgmine valik on hoopis 250 megabitti, mille teenuse hind on hoopis midagi muud. Minu meelest siin tekib väga õigustatud küsimus. Jah, see klient, kellel on õigus valida operaatori vahel – õigus on meil kõigil, aga õigus valida selles mõttes, et tal ei olegi seda teist operaatorit, pole leviala, kuhu minna –, siis automaatselt tekib ju tegelikult küsimus. Ta on justkui sunnismaine, kui hinda tõstetakse, siis tegelikult teisi valikuid tal ei ole, ükskõik, kas operaatori valik on või ei ole. Kogu selles maailmas on riik teinud minu meelest vea. Me saame aru, et kõik turuosalised tahavad teenida tulu ja kasumit ja see on täiesti normaalne suhtumine, aga riik ei ole sätestanud sagedushangetega näiteks kohustust, et ka hajaasustusega piirkondades tuleb pakkuda kvaliteetset andmesideteenust. Kui seda ei kohustata näiteks erinevate sageduste hangetega, siis seda ka ei tehta. Aga tehakse ikka oma levialasid sinna, kus on kliendid ja kus on suurem mobiilsus. Ma arvan, et see on väga tõsine mõttekoht, et kui Eesti riigile ei ole jõukohane – millesse ma tegelikult ei usu – viia lairibaühendus ehk fikseeritud ühendus majapidamisteni ja ettevõteteni. Kui ikkagi tõestatakse ära, et see on liiga kallis Eesti jaoks, kuigi muu maailm saab sellega hakkama, siis võiks võtta jalad kõhu alt välja ja tegelikult panna turuosalistele kohustus, et ka hajaasustuses tuleks andmeside teha paremaks. Ma võtaksin kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Tegelikult on üks möödalaskmine minu arvates veel selles maailmas, mis puudutab meie taastuvenergeetika tootmist ja selle püstitamist hajaasustusse. Me teame, et hajaasustuses ongi sageli levialad kehvemad, sellepärast et inimesi on seal vähem, turuosalisi on vähem. Miks siis sinna oma kapitali paigutada? Sageli seda ei tehtagi. On tekkimas olukord, kus näiteks nendesamade tuulikute ja tuuleparkide kontekstis on väga selgelt toodud välja, et raadiolingid saavad kahjustatud. Ehk tekib peegelduste maailm, raadiolink hakitakse ära, nii et ühel pool ja teisel pool tuuleparki tekivad alad, kus tegelikult andmeside enam ei tööta. Ka siin on minu arvates tõsine mõtlemiskoht, eelkõige riigil. Kui me tuuleparke rajame, siis on ju võimalik arendajaga kohe kokku leppida … Me mäletame suurt vaidlust eelkõige julgeoleku koha pealt selle üle, kas radar on riigi kulu või arendaja kulu. See võib olla väga mastaapne kulu võrreldes andmeside kvaliteediga. Aga mõistlik oleks ikkagi sätestada ära see, et kui me maapiirkonda teeme tuuleparke, siis samal ajal viiakse igasse tuulikusse andmesidekaabel ehk lairibaühendus. Võiks tekitada olukorra, kus tuulikute mastidesse paigaldatakse vastavad seadmed, millega piirkonna leviala parandada. Seda saaks teha, aga küsimus on suhtumises, ja kui keegi seda ei nõua, siis neid seadmeid ka sinna ei panda. Nii et see võiks olla üks leevendusmeede, alati ei lähe ilmtingimata midagi piirkonnas halvemaks, kui uusarendused või taastuvenergiapargid tulevad. See võiks anda – hüpoteetiliselt – sellele piirkonnale lisaks soodsamale elektrile, mida sageli veel ei pakuta, parema andmesideühenduse. Kõiki neid saaks teha, kui riik oleks nõudlik peremees. Kahjuks ta seda ei ole ja sellised probleemid kukuvad kahe tooli vahele maha. Sellest on kahju. Aga laias laastus on see õige algatus, iga kokku hoitud sent on kasuks tarbijale ja parandab kahtlemata ka turuosaliste konkurentsi. Aitäh!

Tegelikult üks möödalaskmine minu arvates on veel selles maailmas, mis puudutab meie taastuvenergeetika tootmist ja selle püstitamist hajaasustusse. Me teame, et hajaasustuses ongi sageli levialad kehvemad, sellepärast et inimesi on vähem, turuosalisi on vähem. Miks siis sinna oma kapitali paigutada? Sageli ei tehta seda. Seal on tekkimas olukord, kus näiteks nendesamade tuulikute ja tuuleparkide kontekstis on ju väga selgelt toodud välja, et raadiolingid saavad kahjustatud. Ehk tekib peegelduste maailm ja raadiolink hakitakse ära ja tegelikult ühel pool ja teisel pool tuuleparki tekivad alad, kus tegelikult andmeside enam ei tööta. Ka siin on minu arvates tõsine mõtlemiskoht just eelkõige riigil. Kui me tuuleparke rajame, siis on võimalik kohe arendajaga ju tegelikult kokku leppida see – me mäletame seda suurt vaidlust eelkõige julgeoleku koha pealt –, kas radar on riigi kulu või arendaja kulu. See oli väga mastaapne kulu võrreldes võib-olla andmeside kvaliteediga. Aga mõistlik oleks ikkagi sätestada, et kui me maapiirkonda teeme tuuleparke, siis samaaegselt igasse tuulikusse viiakse andmeside kaabel ehk see lairibaühendus. See võiks tekitada olukorra, kus tuulikute mastidesse paigaldatakse vastavad seadmed, et leviala nendes piirkondades parandada. Seda saaks teha, aga küsimus on suhtumises, ja kui keegi seda ei nõua, siis keegi neid seadmeid ka sinna ei pane. Nii et see võiks olla üks leevendusmeede, alati ei lähe ilmtingimata midagi piirkonnas halvemaks, kui uusarendused või ka taastuvenergiapargid tulevad. Võib-olla võiks see anda sinna piirkonda lisaks soodsamale elektrile, mida sageli veel ei pakuta, hüpoteetiliselt parema andmesideühenduse. Neid kõiki asju saaks teha, kui oleks nõudlik peremees riigis. Kahjuks seda täna ei ole. Sellised probleemid kukuvad kahe tooli vahele maha ja sellest on kahju. Aga laias laastus on see õige algatus, iga kokkuhoitud sent on kasuks tarbijale ja parandab kahtlemata ka turuosaliste konkurentsi. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 658 lõpphääletus. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Enne hääletust juhin tähelepanu sellele, et eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja mobiilside turu konkurentsi suurendamise ja numbriliikuvuse kiirendamise kava" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu ei olnud kedagi, erapooletuid ei olnud. Eelnõu ei leidnud toetust ja langeb menetlusest välja.

Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu ei olnud kedagi, erapooletuid [oli 1]. Eelnõu ei leidnud toetust ja langeb menetlusest välja.