Arupärimine põhikooli lõpueksamitelt läbikukkumise kohta (nr 800)

Läheme kaheksanda päevakorrapunkti juurde: Riigikogu liikmete Ester Karuse, Lauri Läänemetsa, Reili Ranna, Madis Kallase, Jaak Aabi, Züleyxa Izmailova ja Andre Hanimäe 17. juunil 2025 esitatud arupärimine põhikooli lõpueksamitelt läbikukkumise kohta, nr 800. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme, kolleeg Ester Karuse.

Läheme edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Ester Karuse, Lauri Läänemetsa, Reili Ranna, Madis Kallase, Jaak Aabi, Züleyxa Izmailova ja Andre Hanimäe 17. juunil 2025 esitatud arupärimine põhikooli lõpueksamitelt läbikukkumise kohta, nr 800. Ettekandjaks palun kolleeg, Riigikogu liige Ester Karuse.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ma esitasin 17. juunil arupärimise haridus‑ ja teadusministrile seoses põhikooli lõpueksamite, täpsemalt matemaatikaeksamite äärmiselt kehvade tulemustega üle Eesti. See probleem, mis kevadel väga teravalt esile kerkis, ei ole ainult hariduslik, vaid laiemalt ka sotsiaalne ja regionaalne. Kuigi see mure puudutab üht‑ või teistpidi kõiki Eestimaa koole ja õpilasi, siis täna keskendun ma eeskätt oma kodulinnale Valgale. Olen oma hariduse saanud samast koolist, millest siin juttu tuleb, ehk Valga Põhikoolist. Olen seal üheksa klassi [lõpetanud] ja edasi sai minu haridustee jätku Valga Gümnaasiumis. Kahjuks ei suutnud Valga Põhikooli 85 lõpetajast koguni 50 teha matemaatikaeksamit positiivsele hindele ehk julgelt üle poole ei saanud eksamil läbi. Läbikukkunutest 22 ei sooritanud ka järeleksamit. Paljud neist noortest oleksid soovinud õpinguid jätkata Valga Gümnaasiumis. Kevadel helistasid gümnaasiumi direktorile Andrus Murumaale lapsevanemad, kes tundsid huvi, kas mitterahuldava eksamihindega gümnaasiumisse üldse võetakse. "Alla 50%‑lise tulemusega kooli sisse ei saa. Avalduse meile õppima tulla tegi 59 Valga Põhikooli õpilast, kellest 23 said matemaatika lõpueksamil mitterahuldava hinde. Neist kaheksa ei sooritanud ka koolieksamit," selgitas toona Valga Gümnaasiumi direktor. Ühe eksami negatiivne tulemus võib sisuliselt tühistada üheksa aastat kestnud pingutuse ja õpimotivatsiooni. Aga eksami ebaõnnestumine ei pruugi viidata tegelikule võimetusele. Paljusid noori mõjutab stress, enesetunne, madal enesehinnang või keelebarjäär, vahel mõjutavad hoopis kodused olud. Seda kinnitas ka Valga riigigümnaasiumi direktor, [öeldes,] et tulemusi võivad mõjutada ka stress ja hirm eksami ees. "Osa noori, kes ei suutnud saada positiivset hinnet, olid enda sõnul tööd tehes väga närvis. Need õpilased said järeleksamil üle 70%," rääkis toona Murumaa. Olen teile praegu ära kirjeldanud selle probleemi sisu. Sellest olid ajendatud ka küsimused. On kuulda, et järgmisel aastal enam koolid [sisseastumisel] matemaatikaeksami [tulemust] ei arvesta. Kas siis võiks öelda, et probleem on justkui lahendatud ja nii ongi? Ei, tegelikult mitte, sest sisulised küsimused jäävad ikka lahendust ootama. Põhiküsimus on selles, kuidas on sellistel puhkudel toetatud järeleaitamine. Kuna paljude sisseastujate teadmised on nõrgad, peavad gümnaasiumiõpetajad noori ekstra aitama. Kui matemaatikas on mahajäämus, siis võivad noored küll gümnaasiumisse sisse saada, aga nad ei saa seal tegelikult edasi jõuda, sest suures osas toetub [õppimine seal] eelnevatele teadmistele. "Valga Gümnaasiumis saab õppida matemaatikat kolmes tasemerühmas: tugev, keskmine ja nõrk. Kõige nõrgema grupi õpilaste arv on aasta-aastalt kasvanud. Lisaks saab käia matemaatika õpiabi tunnis, samuti tehakse individuaalõpet," selgitas Valga riigigümnaasiumi direktor Murumaa. Kui põhikoolis jäävad teadmised kesiseks, ei saa oodata väga häid tulemusi ka gümnaasiumi lõpueksamitelt. Nii tekib küsimus, milline on Valga Gümnaasiumi tulevik, kui põhihariduse tase on nii madal. Teine põhiküsimus: kuidas on lahendatud kõrvalehoidjatega tegelemine, kuidas seda toetatakse? Nagu me teame, on riik kehtestanud kooliskäimise kohustuse ehk koolikohustuse kuni 18‑aastastele noortele. Ehk küsimus ongi, kuidas käib nende õpilaste otsimine ja koolipinki saamine. Kui varasemalt oli koolikohustus 16‑aastaseks saamiseni, siis nüüd kestab see 18-aastaseks saamiseni. See on ka üks teema, milles minister võiks meid valgustada. Aitäh!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ma esitasin arupärimise 17. juunil haridus- ja teadusministrile seoses põhikooli lõpueksamite, täpsemalt matemaatikaeksamite äärmiselt kehvade tulemustega üle Eesti. See probleem, mis kevadel väga teravalt esile kerkis, ei ole ainult hariduslik, vaid laiemalt ka sotsiaalne ja regionaalne. Kuigi see mure puudutab üht- või teistpidi kõiki Eestimaa koole ja õpilasi, siis täna keskendun ma eeskätt oma kodulinnale Valgale. Olen oma hariduse saanud samast koolist, millest siin ka juttu tuleb, ehk siis Valga Põhikoolist. Olen seal üheksa klassi siis läbinud ja edasi Valga Gümnaasiumist sai minu haridustee jätku. Kahjuks ei suutnud Valga Põhikooli 85 lõpetajast koguni 50 teha matemaatikaeksamit positiivsele hindele ehk siis julgelt üle poole ei saanud eksamist läbi. Läbikukkunutest 22 ei sooritanud ka järeleksamit. Paljud neist noortest soovisid õpinguid jätkata Valga Gümnaasiumis. Kevadel helistasid gümnaasiumi direktorile Andrus Murumaale lapsevanemad, kes tundsid huvi, kas mitterahuldava eksamihindega gümnaasiumisse üldse võetakse. Alla 50%-lise tulemusega kooli sisse ei saa. "Avalduse meile õppima tulla tegi 59 Valga Põhikooli õpilast, kellest 23 said matemaatika lõpueksamil mitterahuldava hinde. Neist kaheksa ei sooritanud ka koolieksamit," selgitas toona Valga Gümnaasiumi direktor. Ühe eksami negatiivne tulemus võib sisuliselt tühistada üheksa aastat kestnud pingutuse ja õpimotivatsiooni. Aga eksami ebaõnnestumine ei pruugi viidata tegelikule võimetusele. Paljusid noori mõjutab stress, enesetunne, madal enesehinnang, keelebarjäär või hoopis kodused olud. Seda kinnitas ka Valga riigigümnaasiumi direktor, et tulemusi võivad mõjutada ka stress ja hirm eksami ees. Osa noori, kes ei suutnud saada positiivset hinnet, olid enda sõnul tööd tehes väga närvis. Need õpilased said järeleksamil üle 70%, rääkis toona Murumaa. Olen teile praegu ära kirjeldanud selle probleemi sisu ja lähtuvalt sellest olid ajendatud ka küsimused. On kuulda, et järgmisel aastal enam koolid matemaatikaeksamit ei arvesta. Kas siis võiks öelda, et probleem on justkui lahendatud ja nii ongi? Ei, tegelikult mitte, sest sisulised küsimused jäävad ikka lahendust ootama. Põhiküsimus on selles, kuidas on toetatud järgiaitamine sellistel puhkudel. Kuna paljude sisseastujate teadmised on nõrgad, peavad gümnaasiumiõpetajad noori ekstra aitama. Matemaatikas on mahajäävus ja noored võivad küll gümnaasiumisse edasi saada, aga nad ei saa tegelikult edasi minna, sest suures osas toetub see eelnevatele teadmistele. Valga Gümnaasiumis saab õppida matemaatikat kolmes tasemerühmas: tugev, keskmine ja nõrk. Kõige nõrgema grupi õpilaste arv on aasta-aastalt kasvanud. Lisaks saab käia matemaatika õpiabitunnis, samuti tehakse individuaalõpet, selgitas Valga riigigümnaasiumi direktor Murumaa. Kui põhikoolis jäävad teadmised kesiseks, ei saa oodata väga häid tulemusi ka gümnaasiumi lõpueksamitelt. Nii tekib küsimus, milline on Valga Gümnaasiumi tulevik, kui põhihariduse tase on nii madal. Ja teine põhiküsimus: kuidas on lahendatud, toetatud kõrvalehoidjatega tegelemine? Nagu me teame, siis riik on kehtestanud kooliskäimise ehk koolikohustuse kuni 18-aastastele noortele. Ehk siis küsimus ongi, kuidas käib nende õpilaste otsimine ja koolipinki saamine. Kui varasemalt oli koolikohustus 16-aastaseni, siis nüüd on see 18-aastaseni. Nii et see on ka üks küsimus, millele minister võiks siis valgustada meid. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd arupärimisele palun vastama haridus- ja teadusminister Kristina Kallase.

Aitäh! Arupärimisele palun vastama haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallase.

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud arupärija! Varem esitatud küsimused olid natuke teistsugused, aga ma proovin vastata ka nendele, mis siit puldist kõlasid. Kõigepealt eelmise kevade olukorrast. 2024/2025. õppeaastal – jutt on nendest lastest, kes lõpetasid 9. klassi 2025. aasta kevadel – oli matemaatika põhikooli lõpueksami keskmine tulemus üle Eesti 64% maksimaalsest punktisummast, mis on võrreldav kõikide eelmiste aastate tulemustega. Seega ei saa öelda, et matemaatikatulemused oleksid olnud katastroofilised, need olid enam-vähem sarnased nende tulemustega, mis olid 2024. aasta kevadel või 2023. aasta kevadel. Nad on pärast koroonaaega olnud kolm aastat järjest madalamad, kui nad olid enne seda, nad koroonaajaeelsele tasemele tagasi jõudnud ei ole. Koroonaajal koolis käinud põlvkonnad lõpetavad praegu põhikooli ja on näha, et on raskusi, eriti hariduslike erivajadustega lastel, põhikoolis [nõutavate] õpitulemuste saavutamisega. Matemaatika, eesti keele ja inglise keele lõpueksami 50% lävend tähendab seda, et kui lõpueksam tervikuna näitab baasteadmisi, mille noor oleks pidanud põhikooli lõpuks omandama, selleks et ta saaks üldse edasi õppida – see 100% tähendab matemaatika 9. klassi õpiväljundeid –, siis selleks, et põhikooli lõpetada, peab õpilane suutma [saavutada] nendest õpiväljunditest vähemalt poole. Nagu öeldi Joosep Tootsile, et kui sa tervet rehkendust ei saa, tee vähemalt pool, see kõlbab ka. Matemaatikaeksam, eesti keele eksam ja inglise keele eksam eeldavad, et õpilane suudab vähemalt poole rehkendusest ära teha. Kui õpilane ei suuda poolt rehkendust ära teha, siis see tähendab, et tal on täidetud alla poole õppekavast ehk ta ei suuda täita ära seda, mis on matemaatika õppekavas ette nähtud, tal ei ole baasteadmisi. Ma räägin baasteadmistest! Järelikult, kuna gümnaasiumis edasiõppimise keerukus on juba teada, siis see õpilane tõenäoliselt gümnaasiumis väga edukalt õppida ei saa. Eelmisel aastal, nii nagu ka üle-eelmisel aastal ja nii nagu ka üleüle-eelmisel aastal oli neid, kes seda poolt rehkendust matemaatikas ära ei teinud, üle Eesti 23%. Kooliti oli see väga erinev, enamikus koolides olid ainult üksikud lapsed, kes seda ära ei teinud, aga oli kahjuks tõesti koole, kus pooled või üle poole lastest ka seda poolt rehkendust matemaatikas ära ei teinud. Kui me neid koole vaatasime, siis nägime, et tegemist oli koolidega, kus oli väga suur hulk erivajadusega lapsi, haridusliku erivajadusega lapsi, need olid koolid, kus laste sotsiaal-majanduslik taust oli nõrgem kui teistel. Järelikult vajavad need koolid oluliselt suuremat tuge, sest sinna on kontsentreerunud nõrgema sotsiaal-majandusliku taustaga lapsed. Mismoodi me saaksime tulevikus neid lapsi ja neid koole aidata? Kindlasti on ka Valga Põhikoolile vaja erituge, sest koolis on tõesti väga mitmekesine õpilaskond. Üks asi on see laste sotsiaal-majanduslik taust, see, kui tugev on õppimisel pere tugi, aga seal on ka väga palju muu kodukeelega lapsi, kellel on samuti õppimisel erituge vaja. Ma püüan selle Valga Põhikooli teemaga eraldi tegeleda, aga meil on veel paar kooli üle Eesti, mis vajavad erituge. Tallinnas on ka üks selline kool, kus on väga suur hulk lapsi, kes matemaatikaeksamil selle poole rehkendusega põrusid. Järgmise aasta kevadel hakkab kehtima nendele lastele, kes praegu on 9. klassis, õppimiskohustus 18. eluaastani. Tõesti, matemaatikaeksam küll toimub, aga ei toimu järeleksamit ehk seda koolieksamit. Põhjus on selles, et koolieksami mõte seni on olnud see, et eksam peab olema sooritatud, selleks et põhikooli lõpetada ja haridussüsteemist lahkuda, sealt väljuda, selleks et saada põhikooli lõputunnistus kätte. Kui põhieksamil põrusid, said veel ühe katse – koolieksamid olid tihti kergemad, kui olid põhieksamid –, sa tegid kergema koolieksami, said lõpuks need 50% kätte, said tunnistuse näppu ja lahkusid haridussüsteemist, sa enam sinna ei naasnud ja [piirdusidki] tihti üksnes põhiharidusega. Järgmisel aastal haridussüsteemist enam lahkuda ei saa. Laps peab jätkama, ta ei saa ainult põhiharidusega [piirduda], järelikult sellel järeleksamil ei ole enam mõtet, sest ei ole vaja kedagi haridussüsteemist välja juhatada. Lapsed sooritavad matemaatika, eesti keele ja inglise keele eksami ning saavad kirja oma protsendid, kas nad sooritasid [eksami] sajaprotsendiliselt ehk näiteks baastaseme matemaatika on omandatud või said nad tehtud ainult poole rehkendusest või veel alla selle. Vastavalt sellele peab laps saama järgmisel õppeaastal tuge. Kui tal on matemaatikas õpilüngad ehk ta ei ole omandanud põhikooli lõpuks isegi poolt matemaatika baasteadmistest, siis ta vajab järgmisel õppeaastal, järgmisel õppeastmel, matemaatikas tuge. Selleks on eriprogrammid või eriõppeaastad, mida saavad [kasutada] need, kes vajavad teatud õpilünkade katmist. Meil on laias laastus kolme tüüpi lapsi, või ütleme nii, kolm kategooriat lapsi, kes vajavad õpilünkade katmist. Neli, vabandust, siiski neli. [Esiteks] lapsed, kellel on õppeainetes lüngad, näiteks matemaatikas – reeglina see on matemaatika, kus on õpilüngad –, nad vajavad pikemat õppeaega ja matemaatikas natuke rohkem erituge. [Teiseks,] põhikooli kolmandas astmes on lapsi, kes on tervislikel põhjustel väga palju puudunud, kes vajavad lisaaega ja ettevalmistavat aastat, selleks et õpilünkasid täita. [Kolmandaks,] meil on vene kodukeelega lapsed, kelle eesti keele oskus on jätkuvalt nõrk. Nad lõpetavad 9. klassi venekeelses koolis, nad ei saavuta eesti keeles B1-taset, nad ei saa edasi õppida ei kutsehariduses ega gümnaasiumis, sest neil ei ole eesti keele oskust. Nad vajavad täiendavat eesti keele õpet, et jõuda vähemalt B1-tasemele. Neljas kategooria on ukraina lapsed, kes täpselt samamoodi on tulevikus õppimiskohustuslikud ka pärast 16. eluaastat ja kes vajavad väga mitmekülgset tuge, tervise ja vaimse tervise jaoks, matemaatika ja ka eesti keele õpilünkade [kaotamiseks]. Need ettevalmistava õppe õppekavad on mõeldud selliste laste toetamiseks järgmisel aastal. Neid on riigikoolides, mõned neist on avatud ka gümnaasiumide juures, aga valdavalt on need kutsekoolides. Paljud gümnaasiumid ja kutsekoolid võtavad ka vastu lapsi, kes matemaatika lõpueksamil ei ole saavutanud 50%. Meil ei ole üheski gümnaasiumis seda, vähemalt riigikoolidele ei ole antud sellist juhist, et peab olema lävend ületatud, selleks et saaks riigigümnaasiumisse avalduse esitada ja sisse astuda. Aga konkursi tõttu need lapsed tihti sinna ei pääse, sest riigigümnaasiumides on päris korralik konkurss. Kuid riigigümnaasiumid on vastu võtnud ka õpilasi, kelle eksamitulemused on jäänud alla lävendi. Ma loodan, et ma vastasin kõik ära. Te saate juurde küsida, kui midagi jäi segaseks. Aitäh!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud arupärija! Mul olid siin varem esitatud küsimused natuke teistsugused, aga ma proovin vastata ka nendele, mis siit puldist kõlasid. Kõigepealt eelmise kevade olukorrast. Need olid siis need lapsed, kes 9. klassi lõpetasid 2025. aasta kevadel. Matemaatika põhikooli lõpueksami keskmine tulemus oli 64% maksimaalsest punktisummast üle Eesti, mis on võrreldav kõikide eelmiste aastate tulemustega. Seega ei saa öelda, et matemaatika tulemused oleksid olnud katastroofilised, nad olid enam-vähem sarnased sellega, mis olid 2024. aasta kevadel või 2023. aasta kevadel. Nad on kolm aastat järjest pärast koroonat olnud madalamad, kui nad olid enne koroonat, nad koroonaeelsele tasemele tagasi tõusnud ei ole. Koroonaajal kooli läbinud põlvkonnad on põhikooli lõpetamise juures ja näha on, et seal on tegelikult raskusi, eriti hariduslike erivajadustega lastel, et saavutada põhikooli õpitulemused. Matemaatika ja eesti keele lõpueksami ja inglise keele lõpueksami 50% lävend tähendab seda, et kui lõpueksam tervikuna näitab seda, et need on baasteadmised, mida matemaatikas peab omandama põhikooli lõpus noor, selleks et ta saaks üldse edasi õppida. See 100% tähendab matemaatika 9. klassi õpiväljundeid. Nüüd, selleks et põhikooli lõpetada, peab nendest õpiväljunditest vähemalt poole suutma ära teha. Nagu öeldi Joosep Tootsile, kui sa tervet rehkendust ei saa, tee vähemalt pool, see kõlbab ka. Matemaatikaeksam, eesti keele eksam ja inglise keele eksam eeldab seda, et vähemalt pool rehkendusest suudab õpilane ära teha. Nüüd, kui pool rehkendust õpilane ei suuda ära teha, siis see tähendab seda, et tal on alla poole õppekavast tegelikult täidetud ehk ta ei suuda täita ära seda, mis on õppekavas matemaatikas ette nähtud baasteadmised. Ma räägin baasteadmistest! Järelikult, gümnaasiumis edasiõppimise keerukus on juba teada, see õpilane tõenäoliselt gümnaasiumis väga edukalt õppida ei saa. Eelmisel aastal, nii nagu ka üle-eelmisel aastal ja nii nagu ka üleüle-eelmisel aastal oli neid, kes seda poolt rehkendust matemaatikas ära ei teinud, 23% üle Eesti. Kahjuks kooliti oli see väga erinev, enamikus koolides olid ainult üksikud lapsed, kes ei teinud, aga oli tõesti koole, kus pooled või üle poole lastest seda poolt rehkendust matemaatikas ära ei teinud. Kui me vaatasime nendesse koolidesse sisse, siis tegemist oli koolidega, kus oli väga suur hulk erivajadusega lapsi, haridusliku erivajadusega lapsi, koolid, kus laste sotsiaal-majanduslik taust oli nõrgem kui teistel. Järelikult need koolid tegelikult vajavad oluliselt suuremat tuge, sest sinna on kontsentreerunud madalama sotsiaal-majandusliku taustaga lapsed. Mismoodi me saaksime tulevikus aidata neid lapsi ja neid koole? Kindlasti on ka Valga Põhikooli puhul vaja erituge koolile, sest koolis on tõesti väga mitmekesine õpilaskond. Üks on see sotsiaal-majanduslik laste taust, kui tugev see peretugi õppimisel on, aga seal on ka muu kodukeelega lapsi väga palju, kellel on ka õppimisel erituge vaja. Nii et ma püüan selle Valga Põhikooli teemaga veel eraldi tegeleda, aga meil on veel paar kooli üle Eesti sellised, mis vajavad erituge. Tallinnas on ka linna sees üks selliseid koole, kus on väga suur hulk lapsi, kes matemaatikaeksamil põrusid selles pooles rehkenduses. Järgmise aasta kevadel hakkab kehtima nendele lastele, kes on 9. klassis, õppimiskohustus 18. eluaastani. Tõesti, matemaatikaeksam küll toimub, aga ei toimu järeleksamit ehk seda koolieksamit. Ja põhjus on selles, et koolieksami mõte seni on olnud see, et eksam peab olema sooritatud selleks, et põhikooli lõpetada ja haridussüsteemist lahkuda, väljuda, et saada tegelikult põhikooli lõputunnistus kätte. Ja kui põhieksamil põrud, saad veel ühe katse – koolieksamid olid tihti kergemad, kui olid põhieksamid – ja siis sa tegid kergema koolieksami, said lõpuks need 50% kätte, said tunnistuse näppu ja lahkusid haridussüsteemist, väljusid haridusest, sa enam ei naasnud sinna haridusse ja jäidki tihti põhiharidusega üksnes. Nüüd, järgmisel aastal enam haridussüsteemist lahkuda ei saa. Laps peab jätkama, ta ei saa ainult põhiharidusega jääda, järelikult sellel järeleksamil ei ole enam mõtet, sellepärast et ei ole vaja kedagi haridussüsteemist välja juhatada. Lapsed sooritavad matemaatika, eesti keele ja inglise keele eksamid ning saavad oma protsendid sinna kirja, kas nad sooritasid nüüd sajaprotsendiliselt ehk siis baastaseme matemaatika on omandatud või on ainult pool rehkendusest tehtud või veel alla poole rehkendusest tehtud. Ja vastavalt sellele peab laps tegelikult saama järgmisel õppeaastal tuge. Kui ikkagi matemaatikas on tal õpilüngad ehk ta ei ole omandanud põhikooli lõpus matemaatika baasteadmisest isegi poolt, siis ta vajab järgmisel õppeaastal matemaatikas tuge järgmisel õppeastmel. Selleks on eriprogrammid või eriõppeaastad, kuhu saavad edasi õppima minna need, kes vajavad teatud õpilünkade katmist. Meil on laias laastus kolme tüüpi lapsi või ütleme nii, kolm kategooriat lapsi, kes vajavad õpilünkade katmist. Või neli, vabandust, siiski neli. Lapsed, kellel on õppeainetes lüngad, näiteks matemaatikas – reeglina see on matemaatika, kus on õpilüngad –, vajavad pikemat õppeaega ja natuke rohkem matemaatikas erituge. Meil on tervislikel põhjustel põhikoolis kolmandas astmes väga palju puudunud lapsi, kellel on muud tervislikud põhjused, kes vajavad ka lisaaega ja ettevalmistavat aastat, selleks et õpilünkasid täita. Meil on vene kodukeelega lapsed, kelle eesti keele oskus on jätkuvalt nõrk. Nad lõpetavad 9. klassi venekeelses koolis, nad ei saavuta eesti keeles B1-tasemet, nad ei saa edasi õppida ei kutsehariduses ega gümnaasiumis, sest neil ei ole eesti keele oskust. Nad vajavad eesti keele oskuse õpet, et jõuda vähemalt B1-tasemele. Neljas kategooria on ukraina lapsed, kes täpselt samamoodi on tulevikus õppimiskohustuslikud ka pärast 16. eluaastat, kes vajavad väga mitmekülgset tuge tegelikult: nii tervise ja vaimse tervise osas, matemaatika õpilünkades kui ka eesti keele õpilünkades. Ja need ettevalmistava õppe õppekavad on mõeldud selliste laste toetamiseks järgmisel aastal. Need on riigikoolides, mõned neist on ka gümnaasiumide juures, aga valdavalt on nad kutsekoolides. Ka paljud gümnaasiumid ja paljud kutsekoolid võtavad vastu lapsi, kes matemaatika lõpueksamil ei soorita 50%. Meil ei ole üheski gümnaasiumis, vähemalt riigikoolidele antud juhist, et peab olema lävend ületatud, et riigigümnaasiumisse saaks avalduse esitada ja sisse. Aga konkursi kaudu tihti need lapsed sinna ei pääse, sest riigigümnaasiumides on päris korralik konkurss. Aga riigigümnaasiumid on vastu võtnud ka õpilasi, kes on teinud alla lävendi eksami tulemusi. Ma loodan, et ma vastasin kõik ära ja saate juurde küsida, kui midagi jäi segaseks. Aitäh!

Ja küsimusi on. Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Seni on tõesti meil Eestis olnud selline lähenemine, et kui on nõrgem omavalitsus, kehvema sotsiaal-majandusliku taustaga pered, siis jah, lõpueksami tulemused on õpilastel kehvemad, vanemad teevad valiku, et hakkavad sõidutama oma lapsi kaugemal asuvasse kooli, kus tajutakse, et hariduse kvaliteet on parem, siis jääb kooli vähem õpilasi ja lõpuks me otsustame, kas on mõtet üldse seda kooli pidada, paneme kinni. Ma saan teie vastustest aru, et see proaktiivne suhtumine, et pakkuda lisatuge koolidele, kus on väga palju nõrgema sotsiaal-majandusliku taustaga lapsi, on midagi, mida te sisuliselt toetate. Mis on need sammud, mida võiks astuda selleks, et ei tekiks halb spiraal – mis lõpeb sellega, et kool läheb kinni ja lapsed sõidavad kaugemale – ja et kodulähedane kool saaks lisatuge tugispetsialistide palkamiseks või õpetajate palga tõstmiseks, kui ongi väga ebaühtlane tase klassis ja õpetamine nõuab suuremat pingutust? Mis on teie kavandatavad järgmised sammud?

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Seni on tõesti Eestis olnud selline lähenemine, et kui on nõrgem omavalitsus, kehvema sotsiaal-majandusliku taustaga pered, siis jah, lõpueksami tulemused on õpilastel kehvemad ning vanemad teevad selle valiku, et hakkavad sõidutama oma lapsi kaugemal asuvasse kooli, sest tajutakse, et seal on hariduse kvaliteet parem. Siis jääb sellesse kooli vähem õpilasi ja lõpuks me vaatamegi, et kas on mõtet üldse seda kooli pidada, paneme kinni. Ma saan teie vastustest aru, et see proaktiivne suhtumine, et pakkuda lisatuge koolidele, kus on väga palju nõrgema sotsiaal-majandusliku taustaga lapsi, on midagi, mida te sisuliselt toetate. Mis on need sammud, mida võiks astuda selleks, et ei tekiks see halb spiraal, mis lõpeb sellega, et kool läheb kinni ja lapsed sõidavad kaugemale [kooli], vaid et kodulähedane kool saaks lisatuge tugispetsialistide palkamiseks või õpetajate palga tõstmiseks, sest klassis ongi väga ebaühtlane tase ja õpetamine nõuab suuremat pingutust? Mis on teie kavandatavad järgmised sammud?

Aitäh küsimuse eest! Seda korrelatsiooni õpetajate palga ja õpilaste õpitulemuste vahel ei ole. Küll aga me eelmine kord teiega juba siin arutasime, millised sekkumismeetmed oleksid tõhusad. Ma ei ole ühegi sekkumismeetme puhul veel sada protsenti kindel, et see tõhus on. Aga ma arvan, et üks sekkumismeede, mida me mõjuanalüüsi põhjal peaksime kasutama, on see, et peaksid olema väiksemad klassid. Kui on väga palju nõrgema sotsiaal-majandusliku taustaga lapsi, kes vajavad koolipäeva jooksul rohkem tuge, sest võib-olla kodus nad seda tuge nii palju ei saa, kes vajavad pikapäevakooli, siis peaksid olema väiksemad õpirühmad kui 24 [õpilast]. Matemaatikas on head tulemust näidanud temporühmad ja ajutised temporühmad, mitte tasemeklassid nagu Aruküla koolis, vaid temporühmad. Tegelikult õpivad lapsed eri tempoga. Temporühmade metoodikat, mida ka Viljandi koolid on rakendanud, oleme me püüdnud tuua mõnesse üleminekuklassi, kus ka laste eesti keele õpe toimub eri tempos. Me saame nõrgemaid lapsi nende temporühmas ajutiselt [rohkem] toetada ja tugevamad lapsed saavad oma temporühmas juba edasi liikuda. Temporühma metoodika on see, mida võiks tuua ja peaks tooma nendesse sotsiaal-majanduslikult nõrgema taustaga laste koolidesse, aga see vajab lisaõpetajat, et saaks neid temporühmasid teha. Seda võiks kindlasti kaaluda, aga reeglina on vaja väiksemaid rühmi, et õpetataks väiksemas kui 24‑lapselises klassis. Kui on 24 lapsega klass, siis on seal juures abiõpetaja. Sama teema on praegu neljandate klassidega, üleminekuklassidega. Kui õppimise motivatsioon klassis on madal, nii nagu tihti nende nõrgema sotsiaal-majandusliku taustaga laste puhul on, õpistrateegiad ei ole neil väga tugevad, siis neid peab õpetamise ajal nendel lastel seal klassis välja arendama, ja selleks oleks vaja väiksemat klassi.

Aitäh küsimuse eest! Seda korrelatsiooni õpetajate palga ja õpilaste õpitulemuste vahel ei ole. Küll aga küsin – ma ei tea, me eelmine kord teiega seda siin arutasime –, millised sekkumismeetmed oleksid tõhusad. Ma ei ole üheski sekkumismeetmes täna sada protsenti veel kindel, et need tõhusad on. Aga ma arvan, et sekkumismeetmeid me peaksime mõjuanalüüsi kaudu tegema. Üks asi on väiksemad klassid. Kui on väga palju nõrgema sotsiaal-majandusliku taustaga lapsi, kes vajavad koolipäeva jooksul rohkem tuge, sest võib-olla kodus nad seda tuge nii palju ei saa, ja pikapäevakooli, siis peaksid olema väiksemad õpirühmad kui 24. Matemaatikas on head tulemust näidanud temporühmad ja ajutised temporühmad, mitte taseme klassidesse tõstmine nagu Aruküla koolis, vaid temporühmadesse. Tegelikult lapsed õpivad eri tempoga. Temporühmade metoodikat, mida ka Viljandi koolid on rakendanud, oleme me nüüd püüdnud seda tuua ka mõnesse üleminekuklassi, kus on ka laste eesti keele õpe eri tempos. Me saame nõrgemaid lapsi oma temporühmas ajutiselt toetada ja tugevamad lapsed saavad oma temporühmas juba edasi liikuda. Temporühma metoodika on see, mida võiks tuua ja peaks tooma nendesse nõrgematesse, sotsiaal-majanduslikult nõrgema taustaga laste koolidesse, aga see vajab lisaõpetajat sinna, kes võimaldab temporühmasid teha. Nii et seda võiks kindlasti kaaluda koolidesse tuua, aga reeglina väiksemad rühmad, et sa õpetad väiksemas kui 24-lapselises klassis. Kui on 24-lapseline klass, siis on abiõpetaja seal juures. Sama teema on praegu üleminek neljandate klassidega, et kuna õppimise motivatsioon klassis on madal, nii nagu tihti on nendele nõrgema sotsiaal-majandusliku taustaga laste puhul, õpistrateegiad ei ole neil väga tugevad, siis neid peab õpetamise hetkel välja arendama nendel lastel seal klassis ja seal oleks vaja väiksemat klassi.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Täna arutasime ka kultuurikomisjonis päris pikalt õpetajate kvalifitseerimist, nende haridust, koolitusi ja nii edasi. Mul on küsimus. Me ju teame kõik, et ei ole lihtsalt nii, et on maakonnad, kus mingil põhjusel lapsed oskavad matemaatikat halvemini, ja maakonnad, kus lapsed oskavad matemaatikat paremini. Kusagilt mujalt tuleb arvatavasti see probleem, miks eksamitulemused on erinevad. Ma küsingi teistmoodi. Kuna see Valga näide oli päris ekstreemne, siis kas seda on analüüsitud ka sellest vaatest, kuidas seal on olnud mingi pikema perioodi jooksul lood õpetajate kvalifikatsiooniga? Kas sellega on hästi olnud? Kui seal on sellega probleeme, mida siis saaks ministeerium selles vaates teha? Kas seda on analüüsitud, just õpetajate kvalifikatsioon versus õpilaste eksamitulemused?

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Täna arutasime ka kultuurikomisjonis päris pikalt õpetajate kvalifitseerimist ja nende haridust ja koolitusi ja nii edasi. Mul on küsimus. Me ju teame kõik, et Eestis ei ole maakondi, kus mingil põhjusel lapsed oskavad vähem matemaatikat, ja on maakonnad, kus lapsed oskavad rohkem matemaatikat. Kusagilt mujalt tuleb arvatavasti see probleem, miks eksamitulemused on erinevad. Ma küsingi teistmoodi. Kuna see Valga näide oli päris ekstreemne, siis kas seal on analüüsitud ka sellest vaatest, kuidas seal on olnud mingi pikem periood ka õpetajate kvalifikatsiooniga? Kas see on hästi olnud? Kui seal on probleemid, mida saaks ministeerium selles vaates teha? Aga kas seda on analüüsitud, just õpetajate kvalifikatsiooni versus õpilaste eksamitulemusi?

Konkreetselt Valga selle kooli puhul me ei ole analüüsinud, kas seal on pikema aja vältel olnud õpetajate kvalifikatsiooniga mingi trend. Aga üleüldiselt üle Eesti matemaatikatulemuste analüüsis korrelatsiooni õpetaja kvalifikatsiooni ja matemaatikatulemuse vahel ei ole. Nendes koolides, kus oli rohkem läbikukkujaid, oli võrdselt sama palju kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid, ja nendes koolides, kus oli vähe läbikukkujaid, võis olla väga suur hulk kvalifikatsioonile mittevastavaid matemaatikaõpetajaid. Seal korrelatsiooni ei olnud. Korrelatsioon oli ainult sotsiaal-majandusliku taustaga.

Konkreetselt selle Valga kooli puhul me ei ole analüüsinud, kas seal on pikema aja vältel olnud mingi õpetajate kvalifikatsiooni trend. Aga üleüldiselt üle Eesti matemaatikatulemuste analüüsi põhjal korrelatsiooni õpetaja kvalifikatsiooni ja tulemuste vahel ei ole. Nendes koolides, kus oli rohkem läbikukkujaid, oli sama palju kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid [kui teistes koolides], ja nendes koolides, kus oli vähe läbikukkujaid, võis olla väga suur hulk kvalifikatsioonile mittevastavaid matemaatikaõpetajaid. Seal korrelatsiooni ei olnud. Korrelatsioon oli ainult sotsiaal-majandusliku taustaga.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Minu küsimus puudutab selle muutunud eksamisüsteemi, eelkõige eksamite varasemaks toomise mõju nii õpilaste kui ka õpetajate vaimsele tervisele. See küsimus ka [arupärimises] oli, aga tõesti, mahtu oli palju, võib-olla jäi tähelepanuta. Kas te olete ministeeriumis hinnanud, kas see tõi kaasa täiendavat ärevust, täiendavat negatiivset mõju vaimsele tervisele? Niipalju, kui on õnnestunud koole ja haridusasutusi üle Eesti külastada, siis nr 1 teema, mis vastu kajab, on see, et see süsteem põhjustas hirmu ja pabinat tavapärasest rohkem.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Minu küsimus puudutab selle muutunud eksamisüsteemi, eelkõige eksamite varasemaks toomise mõju noorte, nii õpilaste kui ka tegelikult õpetajate vaimsele tervisele. See küsimus tegelikult ka oli, aga tõesti, mahtu oli palju, võib-olla jäi tähelepanuta. Kas te olete ministeeriumis hinnanud, kas see tõi kaasa täiendavat ärevust, täiendavat nii-öelda negatiivset mõju vaimsele tervisele? Kuna niipalju, kui on õnnestunud koole ja haridusasutusi üle Eesti külastada, siis nr 1 teema, mis tegelikult vastu kajab, on see, et see süsteem põhjustas nii-öelda hirmu ja pabinat tavapärasest rohkem.

Aitäh küsimuse eest! Põhjustas küll rohkem hirmu ja pabinat see, et eksamid tulid varem, kui nad enne olid olnud. Omast kogemusest te ilmselt teate ka, et kui eksam varasemaks tuuakse, siis ärevus läheb aina hullemaks, alati jääb eksamiks õppimisel üks päev puudu. Ma igaks juhuks tuletan meelde, milline see eelmine süsteem oli. Eelmine süsteem oli selline, et põhikooliõpilased hakkasid märtsikuus käima koolikatsetel ehk õppima tegelikult koolikatseteks, gümnaasiumikatseteks. Samal ajal toimus põhikoolis tavaline õppetöö, samal ajal koos katseteks õppimise ja katsetel käimisega toimus põhikoolis paralleelne õppetöö. Katsed said läbi, õpilased võeti gümnaasiumisse vastu, põhikoolis õppetöö jätkuvalt kestis. Siis mindi tegema põhikooli lõpueksameid. Ei olnud harvad juhtumid, kui õpilane kukkus põhikooli lõpueksamil läbi, sai 50% asemel 35%, ja kogu tema katsete tulemus tühistus. Ehk ta oli juunikuu alguseks tagasi nullis, sest tal ei olnud enam võimalik uuesti katsetele minna, aga põhikooli lõpetamine oli niivõrd olulise kaaluga selle jaoks, kas sa said gümnaasiumisse sisse või ei. See ei olnud loogiline süsteem lapse vaates. See trauma oli sisuliselt nagu kahekordne: sa oled justkui juba sisse saanud ja siis võetakse see pakkumine tagasi, sest põhikooli lõpetasid sa teistmoodi, kui eeldatud oli. See [süsteem] võiks olla loogiline, nii nagu on ülikooli astumise puhul: kõigepealt sa lõpetad põhikooli ära, teed ära põhikooli lõpueksamid ja nendest lõpueksamitest võiks piisata selleks, et nende alusel kutsutaks gümnaasiumisse vestlusele, ilma et seal vahel peaksid katsed olema. Meie keelasime riigigümnaasiumidel katsete tegemise ära. Ütlesime, et ärge katsetage nende lastega, pole mõtet, sest lõpptulemus tuleb ikka seesama nagu siis, kui te võtaksite neid vastu ainult põhikooli lõpueksamite pealt. Riigikoolid katseid ei teinud. Kadus ära õpetajate stress, sest katsed tähendavad uute testimisülesannete ettevalmistamist, õpilaste kokkuajamist üle Tallinna ja Harjumaa, hindamist. See on meeletu koormus. Katsed jäid ära. Katseid tegid neli Tallinna kooli ja viis Tartu kooli, ülejäänud koolides katseid ei olnud, sest olid olemas põhikooli lõpueksamite tulemused ja olid olemas ka põhikooli lõpuhinded selleks hetkeks, 1. juuniks, kui vestlused olid ära tehtud. Sellest piisas, et laps saaks kutse või ei saaks kutset gümnaasiumisse õppima asumiseks. Esimene aasta läks raskeks selle tõttu, et seoses õiguskantsleri märgukirjaga koolieelistuste mittepanemise kohta, et lapselt ei tohi tema gümnaasiumieelistusi küsida, tekkis olukord, kus õpilased õppisid samal ajal põhikoolis ja käisid kohutaval hulgal vestlustel kohutavas hulgas koolides. Igas koolis, kuhu nad avalduse olid sisse andnud, käisid nad vestlusel. Koolid vestlesid meeletu hulga õpilastega, sest eelistusi ei olnud võimalik kirja panna, järjekordi ei olnud võimalik tekitada. Siis oligi nii, et kõik koolid vestlesid kõikide tuhandete põhikoolilõpetajatega. Nüüd me soovime põhikooli‑ ja gümnaasiumiseadusesse panna sisse ikkagi õiguse küsida lapselt eelistust. Sinuga hakkab esimesena vestlema see kool, kelle sa oled esimeseks eelistuseks pannud. Kui sa sinna juba pakkumise saad, siis sul on vestlused läbi, sa rohkem ei vestle, eks ole, kellegagi, sest sa oled juba oma esimesse eelistusse pakkumise saanud. See süsteem peab minema lapse vaatest vähem komplitseerituks, vähem stressirohkeks. Sealt vahelt tuleb väga palju asju välja võtta, mis seal täna on ja mis ei ole tegelikult lapse vastuvõtmiseks gümnaasiumisse või kutsekooli üldse vajalikud. Kui palju siis võib ühte last testida ja kui mitu korda võib temaga vestelda, enne kui kool päriselt tunneb, kas ta on õpimotivatsiooniga ja saab gümnaasiumis õppida! Nii et ma väga loodan, et meil loksub see nii-öelda paariaastase harjutusega niimoodi paika, et laps lõpetab ära põhikooli, maikuu keskpaigaks on tal põhikooli lõpueksamid tehtud, ta läheb teeb ära vestluse oma esimese või teise eelistuse koolis, olgu see siis kutsekool või gümnaasium, ta saab 9. juuniks vastuse ja tema jaoks on kõik [selge].

Jaa. Aitäh küsimuse eest! Põhjustas küll rohkem hirmu ja pabinat, et tulid need eksamid varem, kui nad varem olid. Omast kogemusest ilmselt teate ka, et kui eksam varasemaks tuuakse, siis ärevus läheb aina hullemaks, alati on üks päev puudu eksamiks õppimisest. Ma igaks juhuks tuletan meelde, mis see eelmine süsteem oli. Eelmine süsteem oli selline, et põhikooliõpilased hakkasid märtsikuus käima koolikatsetel ehk õppima tegelikult koolikatseteks, gümnaasiumikatseteks. Samal ajal neil toimus põhikoolis tavaline õppetöö. Täpselt samamoodi oli paralleelselt, samal ajal koos eksamikatseteks õppimise ja katsetel käimisega samal ajal toimus põhikoolis paralleelne õppetöö. Katsed said läbi, õpilased võeti gümnaasiumisse vastu, põhikoolis õppetöö jätkuvalt kestis. Siis mindi tegema põhikooli lõpueksameid. Ja ei olnud harvad juhtumid, kus õpilane põhikooli lõpueksamil kukkus läbi, sai 50% asemel 35% ja kogu tema katsete tulemus tühistus. Ehk ta oli tagasi nullis juunikuu alguseks, sellepärast et tal tegelikult ei olnud enam uuesti võimalik katsetele minna, aga põhikooli lõpetamisel oli niivõrd oluline kaal sellel, kas sa saad gümnaasiumisse sisse või ei saa. See ei olnud loogiline süsteem lapse vaates. See trauma oli nagu kahekordne sisuliselt. Sa oled justkui juba sisse saanud ja siis sul võeti see pakkumine tagasi, sellepärast et sa põhikooli lõpetasid teistmoodi, kui algselt eeldatud oli. Selleks, et see oleks loogiline, nii nagu on ülikooli astumine, et sa kõigepealt lõpetad põhikooli ära, teed ära põhikooli lõpueksamid ja nendest põhikooli lõpueksamitest võiks piisata selleks, et nende alusel juba laps kutsuda vestlusele gümnaasiumisse, ilma et seal vahel peaksid katsed olema, meie riigigümnaasiumidele keelasime katsete tegemise ära. Ütlesime, et ärge katsetage neid lapsi, pole mõtet, sellepärast et lõpptulemus tuleb teil ikka seesama, kui te võtaksite nad ainult põhikooli lõpueksamite pealt. Riigikoolid katseid ei teinud, kadus ära õpetajate stress, sest katsed tähendavad uute testimisülesannete ettevalmistamist, õpilaste kokkuajamist üle Tallinna linna ja Harjumaa, hindamist. See on meeletu koormus. Katsed jäid ära. Katseid tegid neli Tallinna kooli ja viis Tartu kooli, ülejäänutes koolides katseid ei olnud, selle tõttu, et olid olemas esiteks põhikooli lõpueksamite tulemused, olid olemas ka põhikooli lõpuhinded selleks hetkeks, 1. juuniks, kui tehti ära vestlused, ja sellest piisas, et laps tegelikult saaks kutse või ei saa gümnaasiumisse õppima asumiseks. Nii et esimene aasta läks raskeks selle tõttu, et seoses õiguskantsleri märgukirjaga koolieelistuste mittepanemise kohta, et lapselt ei tohi tema gümnaasiumieelistusi küsida, tekkis olukord, kus õpilased õppisid samal ajal põhikoolis ja käisid kohutaval hulgal vestlustel, kohutaval hulgas koolides. Igale poole, kuhu nad avalduse olid sisse andnud, nad käisid nagu vestlustel. Koolid vestlesid ka meeletu hulga õpilastega, sest eelistusi ei olnud võimalik panna, vestluse järjekordi ei olnud võimalik tekitada. Ja siis oligi nii, et kõik koolid vestlesid kõikide tuhandete põhikoolilõpetajatega. Nüüd me soovime põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse panna ikkagi õiguse küsida lapselt eelistust ja kool hakkab vestlema, sinuga hakkab esimesena vestlema see kool, kelle sa oled esimeseks eelistuseks pannud. Ja kui sa sinna juba pakkumise saad, siis sinul on vestlusaeg läbi, sa rohkem ei vestle, eks ole, kellegagi, sest sa oled juba oma esimesse eelistusse tegelikult pakkumise saanud. See süsteem peab minema lapse vaatest vähem komplitseerituks, vähem stressirohkeks. Ja sealt vahelt tuleb väga palju asju välja võtta, mis seal täna on ja mis ei ole tegelikult lapse vastuvõtmiseks gümnaasiumisse või kutsekooli üldse vajalikud. Palju võib ühte last testida ja mitu korda võiks temaga vestelda, enne kui kool päriselt tunneb, kas ta on õpimotivatsiooniga ja saab gümnaasiumis õppida. Nii et ma väga loodan, et meil loksub see nii-öelda paariaastase harjutusega niimoodi paika, et laps lõpetab ära põhikooli, maikuu keskpaigaks on tal põhikooli lõpueksamid tehtud. Ta läheb teeb ära vestluse oma esimesse või teise eelistusse kooli, olgu see siis kutsekool või gümnaasium, ta saab sealt tegelikult 9. juuniks vastuse ja tema jaoks on kõik läbi.

Ester Karuse, palun!

Aitäh! Kohalikus lehes on välja toodud, et õpetajate sõnul on kehvades teadmistes süüdi ka õpilaste kasin riigikeeleoskus. Kuna koolis käib palju muukeelseid lapsi, kuuleb majas kordades rohkem vene kui eesti keelt. Materjali selgitamiseks kulub kauem aega, kui laps hästi eesti keelt ei valda. Selles pöördumises toodi välja, et osade õpilaste vähene riigikeeleoskus aeglustab kogu klassi edasijõudmist õppetöös. Te olete Ida-Virumaa taustaga. Mina olen Valgast ja ma tunnen, et Valga on jäetud hätta. Miks Ida-Virumaal on õpetajate palgatoetus, aga Valgas ei ole? Miks Valga rahvuslik mitmekesisus on vähem tähtis kui näiteks Narva oma?

Aitäh! Kohalikus lehes on välja toodud nii. Õpetajate sõnul on kehvades teadmistes süüdi ka õpilaste kasin riigikeeleoskus. Kuna koolis käib palju muukeelseid lapsi, kuuleb majas kordades rohkem vene kui eesti keelt. Materjali selgitamiseks kulub kauem aega, kui laps hästi eesti keelt ei valda. Pöördumises toodi välja, et osade õpilaste vähene riigikeeleoskus aeglustab kogu klassi edasijõudmist õppetöös. Te olete Ida-Virumaa taustaga. Mina olen Valgast, aga ma tunnen, et täna on Valga jäetud hätta. Miks Ida-Virumaal on õpetajate palgatoetus, aga Valgas ei ole? Miks Valga rahvuslik mitmekesisus on vähem tähtsam kui näiteks Narva oma?

Aitäh küsimuse eest! Me jagame nendele eestikeelsetele koolidele, kus on suur hulk muukeelseid lapsi, eraldi toetust. Nad saavad eraldi toetust. Järgmise aasta riigieelarves on 9 miljonit selleks ette nähtud, et anda eraldi raha nendele koolidele, kus on üle 10% muu emakeelega lapsi. Meie soovitus on alati olnud ja see on jätkuv soovitus ka Valga põhikoolile, et kui on väga erineva keeleoskuse taustaga lapsed, siis keeleintensiivsetes õppeainetes, nagu eesti keel, geograafia, kirjandus, loodusõpetus, nendes tundides siiski teha eraldi õpperühmad, sellepärast et laps, kes veel keelt emakeelega võrdväärselt ei valda, ei saa õppida ühes, samasuguses klassis sama metoodikaga, nagu on laps, kelle jaoks see on emakeel. Selleks see keeletoetus koolidele ka eraldatakse, et nad suudaksid need erinevad õpperühmad teha. Valgas on vene kodukeelega lapsi piisavalt palju, et tegelikult saaks rakendada neile keelekümblusmetoodikat, LAK-õppe metoodikat, selle alusel need õpperühmad formeerida ja anda lapsele pädevalt vastavalt tema keeleoskuse vajadusele õpet. See ei välista, et nad õpivad koos kehalise tunnis, muusikatunnis, kunstitunnis, tööõpetuses, eks ole. Nad ei pea olema igal pool segregeeritud, aga nendes keeleintensiivsetes õppeainetes, kus keel on väga oluline element, peab olema teistsugune lähenemine õpetamisele, lapsele, kes ei valda keelt, versus see laps, kelle jaoks see keel on emakeel. Seda peaks diferentseerima kool. Soovituslik on need õpperühmad lihtsalt eraldi luua.

Aitäh küsimuse eest! Me jagame nendele eestikeelsetele koolidele, kus on suur hulk muukeelseid lapsi, eraldi toetust. Nad saavad eraldi toetust. Järgmise aasta riigieelarves on 9 miljonit ette nähtud selleks, et anda eraldi raha nendele koolidele, kus on üle 10% muu emakeelega lapsi. Meie soovitus on alati olnud – see on jätkuv soovitus ka Valga Põhikoolile –, et kui on väga erineva keeleoskusega lapsed, siis keeleintensiivsetes õppeainetes, nagu eesti keel, geograafia, kirjandus, loodusõpetus, tuleks siiski teha eraldi õpperühmad. Laps, kes veel eesti keelt emakeelega võrdväärselt ei valda, ei saa õppida samas klassis sama metoodika järgi nagu laps, kelle jaoks [eesti keel] on emakeel. Selleks seda keeletoetust koolidele ka eraldatakse, et nad suudaksid need erinevad õpperühmad teha. Valgas on vene kodukeelega lapsi piisavalt palju, et saaks rakendada keelekümblusmetoodikat, LAK-õppe metoodikat, selle alusel õpperühmad formeerida ja anda lapsele pädevalt, vastavalt tema keeleoskusele õpet. See ei välista seda, et kõik õpivad koos kehalise [kasvatuse] tunnis, muusikatunnis, kunstitunnis, tööõpetuses, eks ole. Nad ei pea olema igal pool segregeeritud, aga nendes keeleintensiivsetes õppeainetes, kus keel on väga oluline element, peab olema teistsugune lähenemine õpetamisele: laps, kes ei valda [õppe]keelt, versus see laps, kelle jaoks see keel on emakeel. Seda peaks diferentseerima kool. Soovituslik on lihtsalt eraldi õpperühmad luua.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud minister! Jah, hiljuti sai seaduses kehtestatud õppimiskohustus 18. eluaastani, aga tänagi olid siin näited, et õpilane ei saavuta põhikooli lõpuks seda 50%. Jah, ma mõistan, et kui gümnaasium vastu võtab, siis on võimalik ju sinna edasi minna, aga väga paljud neist [lastest] tõenäoliselt vajavadki lisaõpet või lisa-aastat. Küll on palju küsimusi tekitanud see, kuidas need ressursid leitakse ja kes seda kõike rahastab. Kohustus seda jälgida on kohalikul omavalitsusel. Kuidas leida täiendavad õpetajad või täiendav ressurss ja ka rahaline ressurss? Lubatud on küll mingit sihtotstarbelist toetust. Milline see siis saab olema riigi poolt?

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud minister! Jah, hiljuti sai õppekohustus või õppimiskohustus 18. eluaastani seaduses kehtestatud, aga nii nagu on tänased näited, et õpilane põhikooli lõpus ei soorita seda 50%. Jah, ma mõistan, et kui gümnaasium võtab, siis on võimalik ju sinna edasi minna, aga väga palju neist tõenäoliselt vajabki lisaõpet või lisa-aastat. Küll on palju küsimusi tekitanud see, kuidas need ressursid leitakse ja kes seda rahastab. Kohustus seda jälgida on põhimõtteliselt kohalikul omavalitsusel. Kuidas leida täiendavad õpetajad või täiendav ressurss ja ka rahaline ressurss? Lubatud on küll mingit sihtotstarbelist toetust. Milline see siis saab olema riigi poolt?

Aitäh! Ma tuletan meelde, et koos õppimiskohustuse sisseviimisega põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse viisime me sisse ka selle, et gümnaasiumi- ja kutsehariduse tasemel kõikide õppekohtade tagamise kohustus on riigil. Kohalikul omavalitsusel ei ole kohustust tagada oma omavalitsuse õpilastele õppekohad kõigile, see kohustus on riigil. Riik koos omavalitsustega läbi rääkides, kui palju omavalitsustel neid kohti on, peab tagama kõik need puuduolevad kohad, mis on täna puudu. Täna on umbes 600 kohta puudu. Need kohad peab tagama riik, mille tõttu ma ka ütlesin, et ettevalmistava õppeaasta kõik õppekohad luuakse riigikoolides. Riik oma koolide juurde loob need täiendavad õppekohad. Suurem osa neist luuakse kutsekoolides. Kutsehariduse tegevustoetus tõuseb järgmisel aastal 6 miljonit, selleks et luua esiteks täiendavad õppekohad sinna vaheaasta või täiendava aasta õppekavadesse. Teiseks, meil on tegelikult ka nelja-aastased õppekavad, kutsekeskhariduse õppekavad ja uued õppekavad, kus me suurendame vastuvõttu. Ehk siis nendel lastel, kes n-ö akadeemilisse gümnaasiumisse õppima ei lähe, on võimalik õppima minna rakendusgümnaasiumi õppekavale, kus on gümnaasiumiharidus koos rakenduskutse andmise võimalusega. Ja need kulud katab riik, need on riigieelarves, järgmine aasta on kasv selleks planeeritud ja meie praeguse arvestuse kohaselt ligi 600 kohta ettevalmistavas õppes riik loob ja tagab. Kohaliku omavalitsuse roll ei ole mitte tagada kohad, kohaliku omavalitsuse roll on jälgida, kas tema valla lapsed ja tema linna lapsed on kõik õppekoha saanud. Seda nad saavad jälgida SAIS-is. SAIS-i arendus on täna sellises faasis, et kevadeks 2026 on kohaliku omavalitsuse heaks juhtimislaud, kus ta näeb kõikide oma omavalitsuse laste vastuvõtu seisu, kuhu nad on vastu võetud, ja punasega hakkavad vilkuma need lapsed, kellel ei ole ühtegi vastuvõtukinnitust. Nad ei ole sinna kooli vastu võetud, aga kohustus nad tagada neile õppekohad on riigil, mitte omavalitsusel.

Aitäh! Ma tuletan meelde, et koos õppimiskohustuse sisseviimisega põhikooli‑ ja gümnaasiumiseadusesse viisime me sisse ka selle, et gümnaasiumi‑ ja kutsehariduse tasemel on kõikide õppekohtade tagamise kohustus riigil. Kohalikul omavalitsusel ei ole kohustust tagada kõigile oma omavalitsuse õpilastele õppekohad, see kohustus on riigil. Riik peab omavalitsustega läbi rääkima, kui palju omavalitsustel neid kohti on, ja peab tagama, et [kohti ei jääks puudu]. Praegu on puudu umbes 600 kohta. Need kohad peab tagama riik, mille tõttu ma ka ütlesin, et ettevalmistava õppeaasta kõik õppekohad luuakse riigikoolides. Riik loob oma koolidesse need täiendavad õppekohad. Suurem osa neist luuakse kutsekoolides. Kutsehariduse tegevustoetus tõuseb järgmisel aastal 6 miljonit, selleks et esiteks luua täiendavad õppekohad vaheaasta või täiendava aasta õppekavade jaoks. Teiseks on ka nelja-aastased õppekavad, kutsekeskhariduse õppekavad ja uued õppekavad, mille puhul me suurendame vastuvõttu. Ehk nendel lastel, kes nii-öelda akadeemilisse gümnaasiumisse õppima ei lähe, on võimalik minna õppima rakendusliku gümnaasiumi õppekavale, mis tähendab gümnaasiumiharidust koos rakendushariduse, kutsehariduse [saamise] võimalusega. Need kulud katab riik, need on ette nähtud riigieelarves, järgmine aasta on selle raha kasv planeeritud. Meie praeguse arvestuse kohaselt loob ja tagab riik ligi 600 kohta ettevalmistavas õppes. Kohaliku omavalitsuse roll ei ole mitte kohti tagada, kohaliku omavalitsuse roll on jälgida, kas tema valla või tema linna lapsed on kõik õppekoha saanud. Seda saab jälgida SAIS‑is. SAIS‑i arendus on sellises faasis, et kevadeks 2026 on kohaliku omavalitsuse jaoks olemas juhtimislaud, kus ta näeb kõikide oma omavalitsuse laste vastuvõtu seisu, kuhu nad on vastu võetud, ja punaselt hakkavad vilkuma nende laste [nimed], kellel ei ole ühtegi vastuvõtukinnitust. Nad ei ole kooli vastu võetud, aga kohustus tagada neile õppekohad on riigil, mitte omavalitsusel.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud minister! Matemaatika on imelihtne, ainult et need õpilüngad, mis tekivad, peab kohe ära likvideerima, vahetult nende tekkimise järel, muidu need kulmineeruvad ja tulemused on nagu Valga koolis lõpuks. Teine asi: kaasav haridus on jätkuvalt ju alafinantseeritud. Kui teie olite minister ja mina linnapea, siis me seda rääkisime ja olukord tegelikult aastatega ei ole paranenud. Ka sealt tekivad need täiendavad õpilüngad, sest kuna klassis on seltskond nii erinev ja ei ole võimekust seda kõike ära hallata, siis need tekivad. Aga minu küsimus on lihtne. Ärge võtke seda kuidagi halvasti, aga millal tekib see pikk plaan selle probleemi lahendamiseks, et seal oleks rahanumbrid taga, et seda oleks võimalik kuskil valitsuses esitada ja küsida? See on vaja ära lahendada. Noh, kui täna ei jõua, siis millal see pikk plaan tekib? See pikk plaan nende probleemide lahendamiseks, et kaasav haridus saaks ära rahastatud, et matemaatika õpilünki ei tekiks, et oleks võimalik kohe reageerida, et oleks see tugisüsteem seal olemas. Millal see plaan tekib? Ma ei küsigi enam raha, vaid plaani.

Aitäh! Austatud minister! Matemaatika on imelihtne, ainult need õpilüngad, mis tekivad, peab kohe ära likvideerima, vahetult nende tekkimise järel, muidu nad kulmineeruvad ja tulemused on lõpuks nagu Valga koolis. Teine asi: kaasav haridus on jätkuvalt ju alafinantseeritud. Kui teie olite minister ja mina linnapea, siis me sellest rääkisime. Olukord ei ole aastatega paranenud. Ka seetõttu tekivad need õpilüngad, sest kui klassis on nii erinev seltskond ja ei ole võimekust seda kõike ära hallata, siis need tekivadki. Aga minu küsimus on lihtne. Ärge võtke seda kuidagi halvasti, aga millal tekib see pikk plaan selle probleemi lahendamiseks, et seal oleks rahanumbrid taga, et seda oleks võimalik valitsuses esitada? See on vaja ära lahendada.

Mis see "see" on?

Kui täna seda ei [ole], siis millal see pikk plaan tekib?

Mis see?

Pikk plaan nende probleemide lahendamiseks, et kaasav haridus saaks ära rahastatud, et matemaatika õpilünki ei tekiks, et oleks võimalik kohe reageerida, et tugisüsteem oleks olemas. Millal see plaan tekib? Ma ei küsigi enam raha, vaid plaani.

Jaa, aitäh! Meil on ju tegelikult täna õpiabisüsteem olemas. Kui õpilane on matemaatikas, eesti keeles või mis iganes aines, aga valdavalt matemaatikas maha jäämas, siis täna on õppekava järgi õpilasel vajadus õpiabi järele ja seda õpiabi ta ju koolis saab. See ongi nende õpilünkadega tegelemine, mida kool tegelikult tagab õpiabisüsteemi kaudu nendele lastele, kellel on vaja konkreetses aines täiendavat tuge. Need on üldtoelapsed või siis lihtsalt õpiabi vajavad lapsed. Ja täna see süsteem toimib. Me suurendame järgmine aasta omavalitsuste toetuses diferentseerimisfondi 2% võrra: 22% me tõstame kuni 24%-ni. Seal jääb üle veel diferentseeritavaid vahendeid, selleks et tagada personali koolis, kas selleks on vaja abiõpetajat või mingit tugispetsialisti, kes neid lapsi toetab. Neid lisavahendeid tegelikult peaks kooli pidajatele tekkima küll. Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun arupärimise

Aitäh! Meil on ju tegelikult õpiabisüsteem olemas. Kui õpilane on matemaatikas, eesti keeles või mis iganes aines, aga valdavalt siiski matemaatikas maha jäämas, siis on õppekava järgi õpilasel vajadus õpiabi järele ja seda õpiabi ta ju koolis saab. See ongi see õpilünkadega tegelemine, mida kool tagab õpiabisüsteemi kaudu nendele lastele, kellel on vaja konkreetses aines täiendavat tuge. Need on üldtoelapsed või siis lihtsalt õpiabi vajavad lapsed. See süsteem toimib. Me suurendame järgmine aasta omavalitsuste toetuses diferentseerimisfondi 2% võrra: 22%‑lt tõstame 24%‑ni. Seal jääb üle veel diferentseeritavaid vahendeid, selleks et tagada koolis personali, kui on vaja abiõpetajat või mingit tugispetsialisti, kes neid lapsi toetab. Neid lisavahendeid peaks koolipidajatele tekkima küll.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun arupärijate esindajana siia Riigikogu kõnetooli tagasi Ester Karuse. Palun!

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja palun arupärijate esindajana siia Riigikogu kõnetooli tagasi Ester Karuse. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mulle väga meeldib mõelda, et kõikidele Eesti lastele on kõik maailma uksed valla. Ma pean silmas haridust, mis võimaldab seda, et iga laps, kes õpib ükskõik millises Eesti põhikoolis, saab jõuda ükskõik millisesse Eesti gümnaasiumi, ükskõik millisesse Eesti või välismaa ülikooli. Mulle meeldib mõelda, et Eestis on maailma parim haridus ning maailma kõige targemad lapsed. Aga ebavõrdsus on hariduses järjest jõhkram. Üheksanda klassi lõpuks on paljudele lastele uksed sulgunud. Kõik! Selles elus peavad nad rahulduma vähemaga. Miks nii? Sest Eesti riik ei suuda garanteerida võrdsetel tingimustel haridust üle Eesti. Valga on jäetud hätta. Miks Ida-Virumaal on õpetajate palgatoetus, aga Valgas ei ole? Miks Valga rahvuslik mitmekesisus on vähem tähtis kui Narva oma? Miks on nii, et riik ei hooli kõikidest Eesti lastest võrdsetel alustel? Miks Valga Martin on vähem oluline kui Kohtla-Järve Sergei? Aga räägin veel konkreetselt Valgast. Meil oli seal eelmisel nädalal haridusdebatt, mis toimus Valga Gümnaasiumis. Seal osalesid kõik Valga vallavanemakandidaadid ja seda juhtis Urmas Vaino. Ka tema küsis Valga Põhikooli matemaatikaeksami tulemuste kohta. Ta küsis, kes on süüdi, kes vastutab väga halbade matemaatikaeksami tulemuste eest. On see laps, on see lapsevanem, kool, õpetajad, koolipidaja või ministeerium? Süüdlast ei ole mõtet otsida, eks see ole kõigi asjade koosmõju, kõigil on seal oma osa. Aga ma soovin siiski teieni tuua ühe seiga selle kohta, mis toimub Valga haridusmaastikul, misjärel saate ise mõelda, kas sellises keskkonnas saab üldse oodata positiivseid õpetajaid ja õpilasi ning positiivseid tulemusi. Urmas Vaino esimene küsimus Valga vallavanemale oli: "Monika, mis seisus on õpetajatega kohtus käimise seis praegu? Kas vald on selle kohtulahingu omaenda inimestega võitnud või on seda kaotamas? Mis seisus me oleme praegu?" Jah, te kuulsite õigesti. Kaks aastat tagasi viskas Valga Vallavalitsus õpetajatele ette töölepingu muudatuse, mis nägi ette klassijuhatamise ja muu lisatöö eest töötasu vähendamist. Seda tehti oktoobrikuus ja [töötasu taheti muuta] tagantjärele ka septembrikuu eest. Loomulikult ei olnud õpetajad sellega nõus ja soovisid seda sisuliselt arutada, milleks Valga Vallavalitsus kahjuks aega ei leidnud. Lihtsalt ei leitud aega! Siis ei jäänudki õpetajatel üle mitte midagi muud kui pöörduda Tööinspektsiooni ja lõpuks ka kohtusse. On see positiivne toon? Aitab see kuidagi õpetajate töömotivatsioonile kaasa? Loomulikult mitte! Mõelge ise olukorrale, kus te lähete hommikul tööle, aga seesama tööandja käib teiega kohut. Õpetajatel tuleb oma õiguste kaitseks kulutada isiklikku raha, aga vald kasutab meie kõigi avalikku raha nendesamade õpetajate vastu, et lihtsalt õpetajatega vaielda ja neid endale allutada. Valga Põhikoolist lahkus sel kevadel rekordarv õpetajaid, neid oli üle 10, viimase info kohaselt lausa 12. Ma võin siin eksida. Minu viimane info suve keskpaigast on, et 12 õpetajat lahkus Valga Põhikoolist. Kas minister on mõelnud, et lisaks õpetajate kvalifikatsiooninõuetele oleks vaja kvalifikatsiooninõudeid ka vallavalitsuses hariduse eest vastutavatele poliitikutele ja haridusspetsialistidele? Valga Põhikooli kehvades eksamitulemustes pole süüdi ainult õpetajad, vaid ka kehv hariduse juhtimine. Kas pole kurioosne, et näiteks kogu suure Valga valla hariduselu juhib keskharidusega haridusnõunik, ametnik? Ainuke asi, mida siit positiivsena kaasa võtta, on see, et haridus on Valgas rohkem fookuses kui kunagi varem, sest saab paremini ja peabki tegema paremini. Kõik algab haridusest. Veel kord, kõik algab haridusest! Ma palun veidi lisaaega.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mulle väga meeldib mõelda, et kõikidele Eesti lastele on kõik maailma uksed valla. Ma mõtlen haridust, mille puhul iga laps, kes õpib ükskõik millises Eesti põhikoolis, saab jõuda ükskõik millisesse Eesti gümnaasiumi, ükskõik millisesse Eesti või välismaa ülikooli. Mulle meeldib mõelda, et Eestis on maailma parim haridus ning maailma kõige targemad lapsed. Aga ebavõrdsus on hariduses järjest jõhkram. Üheksanda klassi lõpuks on paljudele lastele uksed sulgunud. Kõik selles elus peab rahulduma vähesemaga. Miks nii? Sest Eesti riik ei suuda garanteerida võrdsetel tingimustel haridust üle Eesti. Valga on jäetud hätta. Miks Ida-Virumaal on õpetajate palgatoetus, aga Valgas ei ole? Miks Valga rahvuslik mitmekesisus on vähem tähtis kui Narva oma? Miks on nii, et riik ei hooli kõikidest Eesti lastest võrdsetel alustel? Miks Valga Martin on vähem oluline kui Kohtla-Järve Sergei? Aga räägin veel konkreetselt Valgast. Meil oli seal eelmisel nädalal haridusdebatt, mis toimus Valga Gümnaasiumis. Seal osalesid kõik Valga vallavanema kandidaadid ja seda juhtis Urmas Vaino. Ka tema küsis Valga Põhikooli matemaatikaeksamite tulemuste kohta. Ta küsis, kes on süüdi, kes vastutab väga halbade matemaatikaeksamite tulemuste eest. On see laps, on see lapsevanem, kool, õpetajad, koolipidajad või ministeerium? Ühest süüdlast ei ole mõtet otsida, eks see ole kõigi asjade koosmõju, kõigil on oma osa. Aga ma soovin siiski teieni tuua ühe seiga, mis toimub Valga haridusmaastikul, misjärel saate ise mõelda, kas sellises keskkonnas saab üldse oodata positiivseid õpetajaid, õpilasi ja positiivseid tulemusi. Urmas Vaino esimene küsimus Valga vallavanemale oli, ma tsiteerin: "Moonika, mis seisus on õpetajatega kohtus käimise seis praegu? Kas vald on selle kohtulahingu omaenda inimestega võitnud või on kaotamas? Mis seisus oleme praegu?" Jah, te kuulsite õigesti! Kaks aastat tagasi viskas Valga Vallavalitsus õpetajatele ette töölepingu muudatuse, mis nägi ette töötasu vähendamist, klassijuhatamise ja lisatundide eest. Seda tehti oktoobrikuus ja seda taheti teha tagantjärele ka septembrikuu eest. Loomulikult ei olnud õpetajad sellega nõus ja soovisid seda sisuliselt arutada, milleks kahjuks ei leidnud Valga Vallavalitsus aega. Lihtsalt ei leitud aega! Siis ei jäänudki õpetajatel mitte midagi muud üle kui Tööinspektsiooni pöörduda ja lõpuks ka kohtusse. On see positiivne toon? Aitab see kuidagi õpetajate töömotivatsioonile kaasa? Loomulikult mitte! Mõelge ise olukorrale, kus te lähete hommikul tööle, kui seesama tööandja on teiega kohtusse jõudnud. Õpetajatel tuleb oma õiguste kaitseks kulutada isiklikku raha, aga vald kasutab selleks meie kõigi avalikku raha nendesamade õpetajate vastu, et lihtsalt õpetajatega vaielda ja neid endale allutada. Valga Põhikoolist lahkus sel kevadel rekordarv õpetajaid, neid oli üle kümne, viimase info kohaselt oli neid lausa 12. Ma võin siin eksida. Minu viimane info suve keskpaigast on, et 12 õpetajat lahkus Valga Põhikoolist. Kas minister on mõelnud, et lisaks õpetajate kvalifikatsiooninõuetele oleks vaja ka vallavalitsusse, hariduse eest vastutavatele poliitikutele ja haridusspetsialistidele kvalifikatsiooninõudeid? Valga Põhikooli kehvades eksamitulemustes pole süüdi üksiti õpetajad, vaid kehv haridusjuhtimine. Kas pole kurioosne, et näiteks Valgas juhib kogu suure Valga valla hariduselu keskharidusega haridusnõunik, ametnik? Ainuke asi, mida siit positiivsena kaasa võtta, on see, et haridus on Valgas rohkem fookuses kui kunagi varem, sest saab paremini ja peabki tegema paremini. Kõik algab haridusest. Veel kord, kõik algab haridusest! Ma palun veidi lisaaega!

Kolm minutit lisaaega, palun!

Seega, headele Valga valla elanikele on mul küll üleskutse, et tehke oma teadlik valik. Valga vajab haridusvaldkonnas julgeid ja tarku otsuseid. Ärge valige tänaseid võimulolijaid, kes on Valga valla hariduselu tükkideks lammutanud. Aitäh!

Seega, headele Valga valla elanikele on mul siit küll üleskutse, et tehke oma teadlik valik. Valga vajab haridusvaldkonnas julgeid ja tarku otsuseid. Ärge valige tänaseid võimulolijaid, kes on Valga valla hariduselu tükkideks lammutanud. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas proua minister soovib sõna? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemise.

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas proua minister soovib sõna? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemise.