Väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (690 SE) esimene lugemine

Aga asume tänase päevakorra juurde. Kokku on meil täna kümme punkti. Neist esimene on Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 690 esimene lugemine. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Aga asume tänase päevakorra juurde. Kokku on meil täna kümme punkti. Neist esimene on Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 690 esimene lugemine. Palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandjaks rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Ma ei leia enam lampi… Nii, tehnika on välja vahetatud. Esitlen teile Vabariigi Valitsuse nimel väärtpaberituru seaduse muudatuste eelnõu. Kõik need muudatused põhinevad Euroopa Liidu õigusel ja väärtpaberiturg ongi võimalikult Euroopa-ülene valdkond. Aga sellega on Euroopal oma probleem, kuna Euroopa ettevõtjate rahastamine on võrreldes USA omaga väga panganduskeskne. See on vana mure, aga seda arutavad riigid väga intensiivselt erinevates formaatides, kaasa arvatud rahandusministrid ennekõike. Euroopa on eesmärgiks seadnud tekitada ettevõtjatele juurdepääsu võimalusi juurde pangandusvälisele rahastusele ja sellist Euroopa turu killustatust vähendada. Konkreetsed muudatused on praeguses eelnõus järgmised, mis muidugi on ainult ettepanekud. Esiteks, eelnõuga lihtsustatakse väiksema mahuga väärtpaberiemissioonide läbiviimist. Üldjuhul tuleb aktsiate ja võlakirjade kaudu kapitali kaasamiseks koostada väärtpaberi prospekt. See on kallis ja mahukas dokument, mille peab kinnitama Finantsinspektsioon. Praegu kehtib reegel, et kui emissiooni maht jääb alla 8 miljoni, siis ei pea prospekti koostama. Eelnõuga tõstetakse see künnis 12 miljoni euro peale ehk edaspidi ei pea prospekti koostama, kui maht alla 12 miljoni euro jääb. See aga ei tähenda, et investorid jääksid väiksemate väärtpaberiemissioonide korral vajaliku infota. Alla 12 miljoni euro suuruste emissioonide korral jääb kehtima teabedokumendi koostamise nõue. Ka teabedokument annab emitendi ja väärtpaberiemissiooni kohta põhilise info edasi, kuid selle dokumendi koostamine on kordades vähem kulukas kui prospekti koostamine. Lisaks on Eesti juba varasemast koos Läti ja Leeduga ette näinud ühtsed reeglid teabedokumendi koostamise kohta. See lihtsustab tunduvalt väiksemate aktsia‑ ja võlakirjaemissioonide tegemist üle kolme Balti riigi. Teiseks annab eelnõu võimaluse emitendil ise otsustada, mis keeles ta prospekti koostab. Üldjuhul saab emitent juba praegu ise otsustada, kas ta koostab prospekti eesti või inglise keeles. Siiski, kui väärtpabereid pakutakse lisaks teistele riikidele ka Eestis, tuleb kehtiva seaduse järgi koostada prospektile eestikeelne tõlge. Eelnõuga muudetakse seadust nii, et juhul, kui väärtpabereid pakutakse Eestis, on emitendi enda otsustada, mis keeles ta prospekti koostab. Säilib aga kohustus, et prospekti kokkuvõte tuleb sel juhul tõlkida vähemalt eesti keelde. Kolmandaks, eelnõuga vähendatakse börsi- ning investeerimisteenuste osutajate ehk pankade investeerimisühingutele esitatavaid nõudeid. Need muudatused vähendavad eelkõige aruandekoormust. Näiteks börsi korraldaja ja suuremad investeerimisteenuste osutajad ei pea edaspidi avaldama kord aastas andmeid väärtpaberikorralduste täitmise kvaliteedi kohta. Samuti puudub investeerimisteenuse osutajal edaspidi kohustus avalikustada kord aastas kokkuvõtted viiest peamisest kohast, mille vahendusel klientidele väärtpaberid osteti või müüdi. Eeltoodud aruannete ärakaotamisele on eelnenud põhjalik uuring. Selle põhjal on selgunud, et neid aruandeid tegelikult loetakse harva ning nendes esitatud teabe põhjal ei ole investoritel võimalik sisukat analüüsi läbi viia. Nii et praktiline vajadus sellise info järele sisuliselt puudub. Neljandaks, eelnõu annab Finantsinspektsioonile paindlikumad võimalused rakendada rahatrahve turu kuritarvitusega seotud rikkumiste korral. Praegu on võimalik määrata trahvi absoluutsumma alusel üldjuhul kuni 1 miljon eurot. Muudatuste kohaselt saab trahvi määrata protsendina äriühingu käibest. Maksimaalne protsendimäär sätestatakse seaduses. Näiteks insaiderite nimekirja juhtide tehingutega seotud nõuete rikkumise korral lisandub võimalus määrata trahvi kuni 0,8% äriühingu käibest. Kokkuvõttes annavad muudatused Finantsinspektsioonile kui väärteomenetluse läbiviijale rohkem kaalutlusruumi karistuse määramisel. Enamik uusi muudatusi on plaanitud jõustuma 2026. aasta 5. juunil. Kokkuvõttes omavad eelnõuga tehtavad muudatused väärtpaberite emitentidele ja investeerimisteenuse osutajatele positiivset mõju ning muudatustega soodustatakse Eesti kapitalituru arengut. Tänan tähelepanu eest!

Austatud juhataja! Ma ei leia enam valgustit, lampi. Nii, [leidsin]. Tehnika on välja vahetatud. Esitlen teile Vabariigi Valitsuse nimel väärtpaberituru seaduse muudatuste eelnõu. Kõik need muudatused põhinevad Euroopa Liidu õigusel ja väärtpaberiturg ongi võimalikult Euroopa-ülene valdkond. Aga sellega on Euroopal probleem, kuna Euroopa ettevõtjate rahastamine on võrreldes USA omaga väga panganduskeskne. See on vana mure, aga seda arutavad riigid väga intensiivselt erinevates formaatides, ennekõike rahandusministrite tasemel. Euroopa on eesmärgiks seadnud tekitada ettevõtjatele juurdepääsu võimalusi pangandusvälisele rahastusele ja vähendada Euroopa turu killustatust. Praeguse eelnõu kohta tehtud konkreetsed muudatused, mis muidugi on ainult ettepanekud, on järgmised. Esiteks, eelnõuga lihtsustatakse väiksema mahuga väärtpaberiemissioonide läbiviimist. Üldjuhul tuleb aktsiate ja võlakirjade kaudu kapitali kaasamiseks koostada väärtpaberi prospekt. See on kallis ja mahukas dokument, mille peab kinnitama Finantsinspektsioon. Praegu kehtib reegel, et kui emissiooni maht jääb alla 8 miljoni, siis ei pea prospekti koostama. Eelnõuga tõstetakse see künnis 12 miljoni euro peale ehk edaspidi ei pea prospekti koostama, kui maht jääb alla 12 miljoni euro. See aga ei tähenda, et investorid jääksid väiksemate väärtpaberiemissioonide korral vajaliku infota. Alla 12 miljoni euro suuruste emissioonide korral jääb kehtima teabedokumendi koostamise nõue. Teabedokument annab samuti edasi põhilise info emitendi ja väärtpaberiemissiooni kohta, kuid selle dokumendi koostamine on kordades vähem kulukas kui prospekti koostamine. Lisaks on Eesti juba varasemast ajast koos Läti ja Leeduga ette näinud ühtsed reeglid teabedokumendi koostamisele. See lihtsustab tunduvalt väiksemate aktsia‑ ja võlakirjaemissioonide tegemist üle kolme Balti riigi. Teiseks annab eelnõu võimaluse emitendil ise otsustada, mis keeles ta prospekti koostab. Üldjuhul saab emitent juba praegu ise otsustada, kas ta koostab prospekti eesti või inglise keeles. Siiski, kui väärtpabereid pakutakse lisaks teistele riikidele ka Eestis, tuleb kehtiva seaduse järgi koostada prospektile eestikeelne tõlge. Eelnõuga muudetakse seadust nii, et juhul, kui väärtpabereid pakutakse Eestis, on emitendi enda otsustada, mis keeles ta prospekti koostab. Säilib aga kohustus, et prospekti kokkuvõte tuleb sel juhul tõlkida vähemalt eesti keelde. Kolmandaks, eelnõuga vähendatakse börsi- ja investeerimisteenuste osutajate ehk pankade investeerimisühingutele esitatavaid nõudeid. Need muudatused vähendavad eelkõige aruandekoormust. Näiteks börsi korraldaja ja suuremad investeerimisteenuste osutajad ei pea edaspidi avaldama kord aastas andmeid väärtpaberikorralduste täitmise kvaliteedi kohta. Samuti puudub investeerimisteenuse osutajal edaspidi kohustus avalikustada kord aastas kokkuvõtted viiest peamisest kohast, mille vahendusel klientidele väärtpaberid osteti või müüdi. Eeltoodud aruannete ärakaotamisele on eelnenud põhjalik uuring. Sellest on selgunud, et neid aruandeid tegelikult loetakse harva ning nendes esitatud teabe põhjal ei ole investoritel võimalik teha sisukat analüüsi. Nii et praktiline vajadus sellise info järele sisuliselt puudub. Neljandaks, eelnõu annab Finantsinspektsioonile paindlikumad võimalused rakendada rahatrahve turu kuritarvitusega seotud rikkumiste korral. Praegu on võimalik määrata trahvi absoluutsumma alusel üldjuhul kuni 1 miljon eurot. Muudatuste kohaselt saab trahvi määrata protsendina äriühingu käibest. Maksimaalne protsendimäär sätestatakse seaduses. Näiteks insaiderite nimekirja juhtide tehingutega seotud nõuete rikkumise korral lisandub võimalus määrata trahvi kuni 0,8% äriühingu käibest. Kokkuvõttes annavad muudatused Finantsinspektsioonile kui väärteomenetluse läbiviijale rohkem kaalutlusruumi karistuse määramisel. Enamik uusi muudatusi on plaanitud jõustuma 2026. aasta 5. juunil. Eelnõuga tehtavatel muudatustel on väärtpaberite emitentidele ja investeerimisteenuse osutajatele positiivne mõju ning muudatustega soodustatakse Eesti kapitalituru arengut. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks 16. septembri istungil. Meil viibisid komisjonis külalistena minister Jürgen Ligi ning Rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna poliitika juhataja Thomas Auväärt ja nõunik Elise Kõiv. Komisjon tegi järgmised otsused. Kõigepealt, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. oktoobriks, see otsus oli meil konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, see otsus oli samuti konsensuslik. Kolmandaks otsustas komisjon määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, see otsus oli ka konsensuslik. Vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme tööpäeva. Kui esimene lugemine täna lõpetatakse, saabub see tähtaeg 20. oktoobril kell 17.15. Ma [kirjeldan] lühidalt ka seda arutelu, mis meil komisjonis oli. Ma ei hakka kõike kordama, minister tegi väga põhjaliku ülevaate. Aga komisjoni arutelu kontekstis väärib esiletõstmist, et eelnõu on päris oluline selleks, et mitmekesistada Eesti finantsturgu. Aastaid, võib öelda, et ajalooliselt väga pikalt on olnud probleem, et meie finantsturg on panganduskeskne, ettevõtetel on põhiliselt võimalik vaid pankadest rahastust saada. Võrreldes USA‑ga on meil olukord hoopis teistsugune. Näiteks USA‑s toimub palju rohkem äritegevuse rahastamist börsi ja fondide kaudu. See eelnõu täidab äritegevuse rahastamise allikate mitmekesistamise eesmärki. Probleem on muidugi veel see, et meie börsimaht on üsna väike, suure turuväärtusega ettevõtteid napib. Eelnõu käsitlebki nelja teemade ringi. Kõigepealt, ilma prospekti nõudeta emissioonilävendi tõstmine 12 miljonile. Teiseks, keelenõuete leevendamine. Kolmandaks, halduskoormuse vähendamine, mis puudutab raporteid ja info avalikustamist. Neljandaks, Finantsinspektsioonile võimaldatavad tööriistad sanktsioonide rikkumiste eest. Arutelu meil väga pikalt ei kestnud. Ma ise küsisin selle eelnõu mõjude ja seletuskirja info kohta, kuidas meie börside mahud on arvutatud – kas enne seda, kui Enefit Green oli börsil, või peale seda. Enefit Greeni lahkumine mõjutas oluliselt börsi mahtu. Vastus oli, et statistika on tehtud koos Enefit Greeniga. Siis küsisin veel selle kohta, et ühest küljest on eelnõu eesmärgid väga positiivsed, aga investorite kaitseks peab riik siiski leidma hea tasakaalupunkti, et nõuete leevendamisega ei saaks investorite huvid kahjustatud. Sellele küsimusele vastates Thomas Auväärt selgitas, et tegemist ongi sellise väljakutsega, et ühest küljest on investorite kaitse oluline, aga kuskilt tuleb järele anda. Euroopas on leitud, et mõistlik tasakaalupunkt ongi 12 miljoni euro juures. Ega selle tasakaalupunkti leidmine väga lihtne polegi. Aga seejuures peaksid olema investorite huvid kaitstud ning tuleb leida mõistlik tasakaal halduskoormuse ja investorite huvide kaitse vahel. Komisjoni esimees võttiski arutelu kokku selliselt, et muudatusettepanekute tähtaeg on kümme päeva, nagu ma enne mainisin, ja seejärel tegime need otsused, mis ma ka siin ette lugesin. Sellega meie arutelu piirdus. Siinkohal tänan tähelepanu eest!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks 16. septembri istungil. Meil viibisid komisjonis külalistena minister Jürgen Ligi ja Rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna poliitika juhataja Thomas Auväärt ja nõunik Elise Kõiv. Komisjon tegi otsused: kõigepealt, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. oktoobril, see otsus oli meil konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, see otsus oli samuti konsensuslik. Kolmandaks, komisjon otsustas määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, see oli ka konsensuslik. Aga vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtajaks eelnõu kohta kümme tööpäeva. Kui esimene lugemine täna lõpetatakse, saabub see tähtaeg 20. oktoobril kell 17.15. Ma lühidalt käsitlen ka seda arutelu, mis meil komisjonis oli. Ma ei hakka kordama, minister tegi väga põhjaliku ülevaate, aga komisjonis arutelu kontekstis väärib esiletõstmist, et eelnõu on päris oluline selleks, et mitmekesistada Eesti finantsturgu. Aastaid on meil olnud probleem, et meie finantsturg on panganduskeskne ja ettevõtetel on põhiliselt võimalik vaid pankadest rahastust saada. Võrreldes USA‑ga on olukord hoopis teistsugune. Näiteks USA‑s toimub palju rohkem äritegevuse rahastamist börsi ja fondide kaudu. See eelnõu täidab eesmärki, et äritegevuse rahastamise allikaid mitmekesistada. Probleem on muidugi see, et meie börsimaht on üsna väike, suure turuväärtusega ettevõtteid napib. Eelnõu käsitlebki nelja teemade ringi. Kõigepealt, ilma prospekti nõudeta emissioonilävendi tõstmine 12 miljonile ja seejärel keelenõuete leevendamine. Kolmandaks, halduskoormuse vähendamine, mis puudutab raporteid ja info avalikustamist. Neljandaks, Finantsinspektsioonile võimaldatavate sanktsioonide rikkumiste eest. Arutelu meil väga pikalt ei kestnud. Ma ise küsisin seoses selle eelnõu mõjude ja seletuskirja infoga, kuidas meie börside mahud on arvutatud, kas see oli enne seda, kui Enefit Green oli börsil, või peale seda. Enefit Greeni lahkumine mõjutas oluliselt börsi mahtu. See statistika on tehtud koos Enefit Greeniga, oli vastus. Ma küsisin veel selle kohta, et ühest küljest on eelnõu eesmärgid väga positiivsed, aga investorite kaitse puhul peab riik leidma hea tasakaalupunkti, et nõuete leevendamisega ei saaks investorite huvid kahjustatud. Sellele küsimusele vastates selgitas Thomas Auväärt, et tegemist ongi sellise väljakutsega, et ühest küljest on investorite kaitse oluline, aga kuskilt tuleb järele anda. Euroopas ongi see tasakaalupunkt paika pandud või leitud, see on mõistlik tasakaalupunkt selle 12 miljoni euro juures. Selle tasakaalupunkti leidmine väga lihtne polegi. Aga selle tasakaalupunkti leidmise juures peaksid olema investorite huvid kaitstud ja leitud mõistlik tasakaal halduskoormuse ja investorite huvide kaitse vahel. Komisjoni esimees võttiski arutelu kokku selliselt, et muudatusettepanekute tähtaeg on kümme päeva, nagu ma enne mainisin, ja siis tegime ka need otsused, mis ma ka siin ette lugesin. Sellega meie arutelu piirdus. Siinkohal tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Ando Kiviberg, palun!

Aitäh! Ei ole kahtlust, et tegemist on vajaliku eelnõuga, aga mulle jäi kõrva enne juba ministri ettekandest ja siis ma lootsin, et ma kuulen komisjoni arutelude vahendusel argumente selle kohta, miks on tingimata vaja just ka keelenõudeid leevendada. Kas selle kohta keegi ühtegi küsimust ei esitanud komisjoni istungil? Minule jäi praegu segaseks, miks see eestikeelne materjal takistab raha kaasamist Eesti finantsturgudel.

Aitäh! Ei ole kahtlust, et tegemist on vajaliku eelnõuga. Aga mulle jäi kõrva enne juba ministri ettekandest – ja siis ma lootsin, et ma kuulen komisjoni arutelude vahendusel argumente selle kohta –, et on tingimata vaja just keelenõudeid leevendada. Kas selle kohta keegi komisjoni istungil ühtegi küsimust ei esitanud? Minule jäi praegu segaseks, miks see eestikeelne materjal takistab raha kaasamist Eesti finantsturgudel.

Jah, see ei ole peamine aspekt, see on üks neljast muudatusest. Aga nii nagu minister selgitas, praegu kehtiv kord on selline, et kui emissioon tehakse Eestis, siis peab olema kindlasti eestikeelne tõlge, edaspidi saab emitent valida. Aga kokkuvõte on ikkagi eesti keeles. Minu arvates see on väga mõistlik lahendus ja komisjonis sellele keegi ka vastu ei vaielnud.

Jah, see ei ole peamine aspekt, see on üks neljast muudatusest. Aga nii nagu minister selgitas, kehtiv kord on selline, et kui emissioon tehakse Eestis, siis peab olema kindlasti eestikeelne tõlge, edaspidi saab emitent valida. Aga kokkuvõte on ikkagi eesti keeles. Minu arvates on see väga mõistlik lahendus. Ja komisjonis ka sellele keegi vastu ei vaielnud.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 690 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. oktoober kell 17.15.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 690 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. oktoober kell 17.15.