Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (546 SE) esimene lugemine

Oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunktini: Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 546 esimene lugemine. Ongi aeg paluda Riigikogu kõnetooli auväärt regionaal‑ ja põllumajandusminister Piret Hartman. Palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seekordsete muudatuste peamised eesmärgid on viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktides tehtud muudatustega, lahendada rakenduspraktikas tekkinud probleeme ning luua suurem õigusselgus. Üks olulisemaid muudatusi puudutab sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi rakendamist, mille tulemusel hakkab pindala‑ ja loomapõhiste toetuste saamine olema sõltuvuses teatud töö‑ ja tööhõivetingimustega seotud nõuete ning tööandja kohustuste täitmisest. Millised töö‑ ja tööhõivetingimustega seotud nõuded ja kohustused toetuse saamisega seotakse, on liikmesriikidele Euroopa Liidu määrusega kindlaks määratud. Liikmesriigil puudub nõuete valikul kaalumisruum. Teiseks on ELÜPS‑i rakendamisel ilmnenud, et tingimuslikkusega seotud kaitsemeetme rakendamise leevendus, mille kohaselt kaitsemeedet toetuse saaja ja kalendriaasta kohta ei kohaldata, kui vähendamise või väljaarvamise summa on kuni 100 eurot, ei tööta kavandatud viisil. Sellest tulenevalt sellest leevendusest loobutakse. Kolmandaks tehakse eelnõuga muudatused ka põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõudes, nagu koolikavad, koostis‑ ja kvaliteedinõuete ning turustusstandardite rakendamine. Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude peatükis olevates sätetes tehakse muudatusi eelkõige tulenevalt sellest, et viia riigisisesed õigusaktid kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktidega. Neljandaks täiendatakse eelnõuga riiklikke kvaliteedikavasid reguleerivaid sätteid, et kvaliteedikavaga tagada paindlikkus kogu põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise ahela hõlmamiseks. Viiendaks tehakse muudatus, et tugevdada geograafilise tähise kaitset, andes PTA‑le õiguse ettekirjutuste tegemiseks, et tagada geograafilise tähise kaitsega vastuolus oleva veebiliidese kaudu esitatava teabe või domeeninime kõrvaldamine. Seadusemuudatustega sätestatakse ka trahvisumma määr seoses kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toodete turul kasutamise nõuete rikkumisega. Muudatus on vajalik, et tagada piisavad viisid geograafilise tähisega toodetega seotud nõuete eiramise ja pettustega võitlemiseks. Kuuendaks kujundatakse varasem põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk ümber põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrguks. Kuna tegu on pikaajaliste ja detailsete andmetega põllumajandustootjate kestlikkuse kohta, tehakse seaduses muudatus, mille tulemusena luuakse õiguslik alus põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri koosseisus turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu alamregistri jaoks. Samuti täpsustatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023–2027 rakendamisega seotud sätet, et maaelu arengu toetuste puhul oleks võimalik jooksvat taotlemist katkematult rakendada. See tähendab, et luuakse alus, et toetuseks ette nähtud vahendite jaotust saaks vajaduse korral kehtestada pikemaks ajavahemikuks kui üks kalendriaasta. Kokkuvõtvalt saab öelda, et muudatused aitavad luua suuremat õigusselgust ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika põhimõtet tulemuslikult rakendada. Aitäh!

Suur tänu teile! On ka mõned küsimused. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite oma ettekande alguses, et meil tuleb teatud õigusaktid Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viia. Üldiselt on aga teada, et ainult Riigikogu saab ratifitseerida nii-öelda välislepinguid ja muid selliseid asju. Meil on aga asi muutunud kummaliseks. Kuigi meil on ühekojaline parlament ehk Riigikogu, on neid Euroopa Liidu õigusakte vastu võtnud ja kinnitanud ning oma nõusoleku andnud Euroopa Liidu asjade [komisjon]. Ma tahaksin teada, kuidas on see võimalik sellises parlamentaarses riigis nagu Eesti. Ma tean seda vastuväidet ka, et Riigikogu on volitanud, aga sellist asja ei saa volitada, kui põhiseaduses on kirjas, et parlament võtab vastu. Palun andke selgitus selle kohta!

Aitäh esitatud küsimuse eest! Mina lähtun sellest, et kui me ühist põllumajanduspoliitikat teiste liikmesriikidega koos korraldame, siis peamised seisukohad me tõesti kooskõlastame ELAK‑is, enne kui ma põllumajandusministrite ühisele nõukogule lähen. Nendest seaduseelnõudest, mis Euroopa Liidus põllumajandussektori kohta vastu võetakse, me lähtume. Eesti sõltub väga palju ka sellest, millised on Euroopa Liidust ühise põllumajanduse jaoks antud vahendid. Nii et mina hetkel lähtun seaduseelnõust. Suuremad küsimused ja teemad räägime me läbi ELAK‑is. Hetkel on nii, et Euroopa Liidu tasandil on teatud õigusaktid vastu võetud, selleks et seda ühist põllumajanduspoliitikat reguleerida. Eesti liikmesriigina peab nendest lähtuma. Olemasolev [eelnõu] viibki meie seadusandluse kooskõlla sellega, mis on Euroopa Liidus kokku lepitud. Aga pean omalt poolt ütlema, et nende muudatuste abil me püüame ka oluliselt bürokraatiat vähendada. Teatud registrid pannakse kokku. Teise külje pealt me viime osaliselt teemasid ja otsustamist ka allapoole, et mitte siin Riigikogu tasandil kõiki üksikuid tehnilisi küsimusi lahendama hakata. Osa tegevusi ja otsuseid [jäävad] ministri määruse tasandile, et siin [saaks] rääkida ainult kõige olulisemast.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin tingimuslikkusega seotud kaitsemeetme rakendamise leevenduse kohta. Kas see leevenduse kaotamine tähendab seda, et kui tagasinõutav summa on kuni 100 eurot, siis ikkagi nüüd nõutakse see tagasi? Varasemalt oli nii, et [kui summa oli] kuni 100 eurot koos intressidega, siis seda tagasi ei nõutud ega maha ei arvestatud. Mis on see põhjendus, miks nüüd hakatakse tootjatelt seda nõudma? Kas tulenevalt sellest, et koos sotsiaalse tingimuslikkuse nõuetega on saadud kuskilt võib-olla mingi ettekirjutus, et see 100 euro tagasinõudmine ikkagi tuleb?

Aitäh esitatud küsimuse eest! Sätestatakse, et toetusraha jäetakse taotlejalt tagasi nõudmata, kui käesoleva seaduse alusel antud toetuse puhul ei ületa tagasinõutav summa ilma intressideta 100 eurot. Nii et see põhimõte jääb sisse, et kuni 100 euroni ilma intressideta seda tagasinõuet ei tehta. Ma saan aru, et täpsustatakse sõnastust, selleks et see oleks selgesti arusaadav. Ja ilma intressideta!

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Eelmises [küsimuses] ma küsisin selle ELAK‑i institutsiooni kohta. Te ikkagi ütlesite, et te juhindute ainult sellest seaduseelnõust. Aga kui te seaduseelnõu menetlete, siis on möödapääsmatu, et te hindate ka selle vastavust põhiseadusele. Ka mitmed koalitsioonisaadikud on öelnud otse välja, et Riigikogu on volitanud ELAK‑it otsuseid vastu võtma. Öelge mulle palun – ma küsin juriidilisest aspektist –, millisest konkreetsest normist tulenevalt on Riigikogul õigus anda sellist volitust ELAK‑ile? Mina ei ole seda leidnud, äkki teie oskate mind natukene valgustada.

Aitäh esitatud küsimuse eest! Minu ülesanne on täna tutvustada seda seaduseelnõu, mis puudutab erinevaid õiguslikke norme ja aspekte. [Selleks, et rääkida sellest], kuidas me siin küsimusi menetleme, on kindlasti oluliselt pädevamaid inimesi, kui seda olen mina. Nii nagu ma välja tõin, olulisemad põhimõttelised otsused, mille eest me Euroopa Liidus seisame, millistel teemadel me läbi räägime ja mis on tõesti Euroopa Liidu seisukohad, me omalt poolt ELAK‑is läbi räägime ja need me kinnitame. Ka [mina] käin iga kuu neid tutvustamas. Aga neid õiguslikke nüansse, mille kohta te minu käest küsite, oskavad juristid kindlasti oluliselt paremini selgitada, kui mina seda teen.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister! 1. jaanuarist 2025 tuleb Maa‑ ja Ruumiamet. Neile antakse ka võimalus kontrollida toetusetaotluste vastavust nõuetele. MaRu‑l oleks võimalik kontrollida otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste taotluste vastavust nende saamise ning tingimuslikkusega seotud nõuetele. Milliseid nõudeid siis hakkab kontrollima Maa‑ ja Ruumiamet?

Aitäh esitatud küsimuse eest! Mis puudutab sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamisega seotud nõudeid, siis neid nõudeid kontrollib jätkuvalt Tööinspektsioon. (Hääl saalist.) Jaa, aga te korraks mainisite oma küsimuses ka seda sotsiaalse tingimuslikkuse teemat. See ei ole kuidagi MaRu‑ga seotud, see on ikkagi seotud Tööinspektsiooniga. Selle kohta esitatakse info PRIA‑le ja nemad saavad edasi menetleda. Mis puudutab MaRu‑t, siis MaRu ülesannete hulka kuuluvad praktilised ülesanded, mis on seotud maaparandusteemadega. Mis puudutab rakenduslikult seda, millised ülesanded täpselt jäävad MaRu‑le ja PRIA‑le, siis sellele küsimusele pean ma vastama kirjalikult. Ma ei oska täna välja tuua, mis on need MaRu täpsed tegevused. Ma usun, et need on ka need teemad, mis ministri määruses saavad täpsemalt välja toodud.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu juhtivkomisjonis, rõhuasetusi ja otsuseid palun Riigikogu kõnetooli tutvustama auväärt maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt kolleegid! Maaelukomisjon arutas antud teemat oma 10. detsembri istungil. Üldiselt see, mida minister ette kandis, ja need küsimused, mis saalist kostsid – osa nendest –, olid käsitluses ja menetluses ka sellel komisjoni istungil. Komisjon tegi ka mõned menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. detsembril, see oli konsensuslik otsus; määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Urmas Kruuse, kes praegu ettekannet teeb; teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, tegemist on konsensusliku otsusega. Aitäh!

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister ja head saalis viibijad! Kõik maaeluhuvilised ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse huvilised ja austajad! Kuigi minister ütles, et tegemist on tehniliste muudatustega, mis seadusesse sisse viiakse, nagu suures osas ka on, siis tegelikult tuleb siin sisse üks väga põhimõtteline uus sõnastus ehk sotsiaalne tingimuslikkus, mis on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusesse sisseviimisel. Sotsiaalne tingimuslikkus tähendab seda, et [kehtestatakse uusi] tööohutuse ja töökeskkonna [tulemusi] ning [arvestatakse] Tööinspektsiooni tehtavate kontrollide tulemusi. Eelnõu räägib põhimõttest, et väheneb halduskoormus ning vähendatakse bürokraatiat. Samas, kui me võtame lahti määruse ja seletuskirja, siis sellesama tingimuslikkuse meetme või tingimuslikkuse sissetoomise kohta on seletuskirjas kirjas konkreetselt, et sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamine suurendab taotlejate halduskoormust. See tähendab, et kogu vastutus ja kogu halduskoormus lükatakse taotlejale. Jah, riigiameti halduskoormus võib väheneda, samas sellega töökohtasid kokku ei [tõmmata], vaid antakse taotlejatele ehk põllumeestele kohustusi juurde. Eelnevalt [oli nii, et] Tööinspektsioon käis kohapeal ja kui olid mõned rikkumised, siis ettekirjutuste täitmisega asi lahendati ja kõik oli korras. Nüüd, kui Tööinspektsioon korra aastas teavitab PRIA‑t, et on toimunud rikkumised, siis sõltumata sellest, kas [ettekirjutus] on täidetud või mitte, rakendatakse kohe põllumajandustootja toetuste vähendamist. See sõltub selle maatriksi tulemusest. Veel selles suhtes, et PRIA on saanud tulemused Tööinspektsioonilt: Tööinspektsioon on aastas kontrollinud sadakonda ettevõtjat, ülejäänutel [toetuse] vähendamist ei tule, kuna neid pole kontrollitud. Selles kontekstis ongi nii, et sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamisega pannakse ebavõrdsesse olukorda ühed tootjad, kes on sattunud Tööinspektsiooni kontrolli alla, aga teised tootjad, kes ei ole Tööinspektsiooni kontrolli all, võivad rahulikud olla. Õnneks Tööinspektsioon iga aasta oma kodulehel avaldab kontrollitavate või inspekteeritavate nimekirja, millesse ka põllumajandustootjad võivad sattuda. Tööinspektsioon kuulutab iga aasta mingi teatud sektori kontrollimise aastaks, nii et seda on iga aasta võimalik sealt näha. Minu jaoks on arusaamatu, mis hakkab olema Maa‑ ja Ruumiameti funktsioon otsetoetuste ja pindalapõhiste toetuste taotlemise kontrollorganina. Kas see on mingite planeeringute osas? Minister ütles, et maaparanduse osas. Endises Põllumajandus‑ ja Toiduametis oli ka maaparanduse osakond, nüüd see liigutati Maa‑ ja Ruumiametisse. Järelikult võikski see maaparanduse osa loogiliselt võttes sealt liikuda Maa‑ ja Ruumiametisse. Mõned asjad on siin kindlasti väga olulised, mida tuleks teha: on see kvaliteedikavade teema, on need PRIA Iva äpiga rakendatavad tegevused. Iva äpiga on ka nii, et igal tootjal ei pruugi seda rakendust olla. Nii et selleks, et seda seadust paremaks teha, teeb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku seaduseelnõu ja muudatus esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Urmas Kruuse, palun!

Austatud istungi juhataja! Auväärt kolleegium! Mind ajendas siia pulti tulema hea kolleegi sõnavõtt. Tahaks korra saalile öelda ühte asja. Sotsiaalne tingimuslikkus on Euroopa Liidus tervikuna tõepoolest sellises esmases käsitluses ja selle rakendamisega võib alguses olla teatud tehnilisi raskusi. Aga mis meid komisjonis rahustas, oli see, et ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda selle sotsiaalse tingimuslikkuse kohta ütles, et see ei ole nende jaoks koormav. See tähendab seda, et kui me [vaatame] Tööinspektsiooni ja tema järelevalvepädevust, siis [näeme, et] see pädevus ja vajadus neid nõudeid täita on olemas ka täna, kui me räägime tööohutusest, töötajatest ja nii edasi ja nii edasi. Selle tõttu ei ole see a priori täiendav koormus. Teiseks on minu arust oluline, et meil ei ole mõtet ette välja mõelda seda, nagu me hakkaksime kõiki ettevõtjaid karistama, kuna nad neid nõudeid ei täida. Seda lootust ei ole meil mõtet endale silme ette manada. See võib olla nii mõnes Lõuna-Euroopa riigis, kus see probleem on olnud sõna otseses mõttes teravam, kuid meie kultuuriruumis sellist käsitlust tööandja ja töövõtja vahel ei saa lihtsalt lubada, see ei ole tolereeritav meie ühiskonnas tervikuna. Seetõttu teen kindlasti saalile ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada, ent Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 546 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Auväärt Riigikogu liikmed, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 546 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 14 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid oli 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 546 esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 6. jaanuar 2025 kell 17.15.