Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (526 SE) kolmas lugemine

Head kolleegid, saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde. Majanduskomisjoni algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 526 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Jaak Aab, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! On hea võimalus rääkida veidi Eesti merendusest, sest meresõiduohutuse seaduse muudatus puudutab meie merendussektori ellujäämist, tulevikku ja konkurentsivõimet. Merenduse osatähtsus Eesti majanduses on läbi aegade olnud suur ja on seda jätkuvalt. Merendussektori mõju Eesti majandusele on analüüsitud Transpordiameti tellitud ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse läbi viidud uuringus, mis valmis 2023. aastal. Uuringu tulemusena valmis ülevaade Eesti merendussektori valdkondadest ja neis tegutsevatest ettevõtetest ning Eesti merendussektori mõju analüüs. Aastatel 2019–2021 tegutses Eesti merendussektoris keskmiselt 1850 ettevõtet ning neis oli hõivatud keskmiselt 19 500 töötajat. Merendussektoris tegutsevad ettevõtjad teenisid sel perioodil keskmiselt 6,8 miljardit eurot müügitulu. Uuringust selgub, et merendussektori ettevõtete müügitulu moodustas vaadeldaval perioodil kogumajanduse müügitulust 7%. Eesti merendus- ja logistikasektor tervikuna ei ole täielikult taastunud COVID-19 pandeemia mõjudest, mille tõttu reisijate [arv] ja kauba[vedu] veeteedel ning [kauba käitlemine] Eesti sadamates 2020. aasta alguses oluliselt vähenes. Eesti meretranspordi ja sadamate kaubamahud vähenesid oluliselt ka 2023. aastal, eelkõige seoses sõjaga Ukrainas ja sellest tulenevalt Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonidega Venemaalt pärit kauba veole. Eesti sadamad ja merendussektor on teinud tublit tööd, et asendada need kaubaveod muude kaupadega teistest riikidest, ning merendussektori kogutulem on hakanud viimastel aastatel jälle kasvama. Praegu lõpphääletusele mineva meresõiduohutuse seaduse muudatuste eesmärk on toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti. Eelnõuga vähendatakse 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 31. detsembrini kõikide Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevate laevade tasutavat veeteetasu 14% võrra. See soodustus on olnud ka eelmistel aastatel. COVID-i aegadel oli soodustus koguni 35%, sel aastal 15%. Kindlasti on küsimus, kas see on lähiriikidega võrreldes konkurentsivõimeline. Julgen öelda, et on. Helsingit, Stockholmi, Soomet, Lätit ja Rootsit vaadates on veeteetasu, mis Eestis kehtib, tänu sellele soodustusele kindlasti konkurentsivõimeline. Veeteetasu vähendamine pole ainus meede Eesti merendussektori konkurentsivõime tugevdamiseks. Riigieelarve läbirääkimistel otsustas Vabariigi Valitsus lähiaastatel suunata 25 miljonit eurot CO2 kvootide müügi tuludest laevade ümberehituseks Eestis. Kliimaministeerium arendab välja toetusmeedet retrofit, mis ergutab laevandusettevõtteid valima oma laevade keskkonnasäästlikumaks muutmise [kohaks] Eestit, pakkudes neile Eestis tehtud investeeringute puhul osalist rahastuse tagastust. Kui võrrelda, siis see meede sarnaneb Film Estonia programmiga, mille puhul riik maksab tagasi [teatud] protsendi Eestis kulutatud rahast. Selle meetme abil tuuakse Eestisse reisi- ja kaubalaevu, et meie ettevõtted saaksid tegeleda nende ümberehitusega. Eestil on olemas nii vajalik kaldataristu kui ka pädevus ettevõtetes, et selles valdkonnas rahvusvaheliselt konkureerida. Taristuminister Vladimir Svet kommenteeris valitsuse otsust järgmiselt: "Meede ei ole võluvits, küll aga oluline panus merenduse valdkonda ja ettevõtete poolt väga oodatud. Tegutseme tihedas globaalses konkurentsis ning selle abil saame suurte laevaomanike otsuse [---] oma laevastiku ümberehituseks kallutada Eesti kasuks." Paluks kaks minutit juurde.

Kaks minutit lisaks.

Ja muidugi tuleb jätkata laevade Eesti lipu alla toomist. Eesti toetab laevandusettevõtete rahvusvahelist tegevust ja arengut spetsiaalse seaduspaketiga, tänu millele on laevaomanikel, laeva meeskonna juhtimise või laeva tehnilise juhtimise teenuse osutajatel võimalik saada soodsamaid maksutingimusi: [rakendada] tonnaažikorda ja laevapere liikme [maksusoodustust]. Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna põhiüksus eesotsas asekantsler Kaupo Läänerannaga töötab välja ettepanekute paketti, mis võimaldaks veelgi rohkem soodustada laevade Eesti lipu alla tulemist. Kokku võttes. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab selle eelnõu vastuvõtmist seadusena. Eesti on mereriik ja merenduse konkurentsivõime toetamine erinevate meetmete abil panustab Eesti majanduse arengusse. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 526 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid, panen lõpphääletusele majanduskomisjoni algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 526. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu oli 0, erapooletuid 0. Eelnõu 526 on seadusena vastu võetud.