Töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE) esimene lugemine

Oleme jõudnud tänase viimase päevakorrapunktini, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 519 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Ühtlasi vabandan Erkki Keldo ja tema pere ees, et ta on pidanud nii palju tunde oma etteastet ootama. Katsume järgmine kord koos sotsiaalkomisjoniga vähe paremini päevakorda planeerida. Aga nüüd on sõna teil. Palun!

Suur aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Ei ole üldse hullu! Ma arvan, et eks riik tihti ka nõuab oma osa. Head Riigikogu liikmed, ma proovin siin keskööl teilt mitte väga palju aega röövida. Ma tutvustan teile väga olulist seadusemuudatust. Nimelt oleme algatanud Vabariigi Valitsusega töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega kaasajastame töötushüvitiste süsteemi. Selle eesmärk on motiveerida inimesi uuesti tööle minema, aidata vähendada pikaajalist töötust ja ennetada tööturult tõrjutust. Esialgu tuleb kohe öelda seda, et suurt osa töötavatest inimestest, kes on viimase kolme aasta jooksul töötanud vähemalt aasta, antud muudatus kuidagi ei puuduta. Töö kaotamisel kehtib neile täpselt samasugune süsteem, mis praegugi. Miks on need muudatused vajalikud? Praegu on Eestis kaks eraldi süsteemi: töötuskindlustus ja töötutoetus. Neil on erinevad põhimõtted ja maksmistingimused. Praegune süsteem on tekitanud olukorra, kus näiteks osa inimesi, kes on tasunud töötuskindlustusmakseid, ei saa töise sissetuleku kaotuse korral hüvitist. Ja samas on inimesi, kes pole kunagi töötuskindlustusmakseid tasunud ja saavad töötutoetust. Lisaks ei põhine töötutoetuse maksmine tegeliku abivajaduse hindamisel, nagu toimetulekutoetus [põhineb], ja see ei ole meie arvates ei õiglane ega jätkusuutlik. Mis siis muutub? Alates 2026. aastast ühendatakse need kaks süsteemi üheks töötuskindlustussüsteemiks. Töötutoetuse asemel luuakse uus baasmääras töötuskindlustushüvitis, mis hakkab kehtima kõigile, kes on tasunud töötuskindlustusmakseid ja vastavad tööstaaži nõuetele. Kuna uus süsteem on lihtsam ja õiglasem, toob see kaasa mitmeid eeliseid ja muutusi. Baasmääras töötuskindlustushüvitist makstakse ka neile, kes on töötanud vähemalt kaheksa kuud viimase kolme aasta jooksul, sealhulgas ka siis, kui inimene on ise lahkunud töökohalt või lahkumine on toimunud poolte kokkuleppel. Baasmääras hüvitise suurus on seotud alampalgaga ja see on 50% eelmise aasta alampalgast. Näiteks kui 2024. aasta alampalk on 820 eurot, siis baasmääras hüvitis 2025. aastal on 410 eurot. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva, kuid kui tööpuuduse määr on kõrge, tööturu olukord on keeruline ja uut tööd on raske leida, pikeneb hüvitise maksmise [periood] kuni 240 päevani. Kuidas mõjutab uus baasmääras hüvitis inimesi? Inimesed, kellel ei ole kolme aasta jooksul täidetud vajalikku kaheksa kuu staaži nõuet, ei jää siiski kuidagi abita. Kui neil ei ole piisavalt vahendeid igapäevaseks toimetulekuks, saavad nad taotleda toimetulekutoetust, mille eesmärk on tagada inimestele vajalik toimetulek raskes ja keerulises olukorras. Rõhutan, et riik abivajajaid kuidagi hätta ei jäta, aga me ei asenda ka töötutoetust toimetulekutoetusega, sest viimase puhul on ju tegu sotsiaalhoolekandesüsteemi vajaduspõhise toetusega üksnes neile inimestele ja leibkondadele, kes oma igapäevaste kulude katmisega toime ei tule. Ehk siis kokkuvõtteks, töötus[kindlustus]hüvitise süsteemi muudatused ei mõjuta inimestel enda töötuna arvelevõtmist ja mitte kuidagi ei mõjuta ka tööturuteenuste saamise õigust, nii nagu praegu [neid saadakse]. Ja on väga oluline rõhutada, et selle süsteemi muutus ei mõjuta kuidagi ravikindlustuse olemasolu. Inimesel, kellel puudub töö, on ka edaspidi õigus end töötukassas töötuna arvele võtta, saada sealt nõustamist ja erinevaid teenuseid. Tagatud on ka ravikindlustuse olemasolu. Mina ütleksin, et uus töötuskindlustussüsteem on selgem ja õiglasem, sest töötuskindlustushüvitisi makstakse inimestele, kes on süsteemi panustanud. Uues süsteemis arvestatakse mõlema hüvitise puhul majandusolukorraga. Nii tagame töötule piisava toimetuleku, ei tekita töötuslõksu ning motiveerime inimest tööturule naasma. Samuti väheneb halduskoormus ja välditakse toetuste dubleerimist. Muudatused on vajalikud, et tagada paremad ja õiglasemad toetused neile, kes tõepoolest vajavad toetust. Lisaks paraneb muudatuste tulemusel vähenenud töövõimega inimeste majanduslik toimetulek. Tänan kuulamast. Ja kui on küsimusi, vastan heameelega.

Aitäh! Kõik oli väga selge. Ja nüüd palun juhtivkomisjoni otsuseid tutvustama sotsiaalkomisjoni esimehe Madis Timpsoni.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt muidugi suur tänu selle eest, et eesistuja pidas vajalikuks märkida, et järgmine kord proovime sotsiaalkomisjoniga need eelnõud ettepoole saada, et need oleksid kohe esimestena päevakorras. Aga see selleks. See eelnõu, mille härra minister teile ette kandis, oli meil arutlusel 21. oktoobril. Minister rääkis [komisjonis] sama juttu, mis ta siin teie ees rääkis. Ja peale seda, kui ta oli meile ära esinenud, oli loomulikult võimalus küsida küsimusi. Ja küsimusi oli. Kolleeg Grünthal soovis teada, mismoodi muutub [süsteem] efektiivsemaks, ja minister selgitas, nii nagu ta siin kõneski selgitas, et siis ei peeta enam üleval kahte väga sarnast süsteemi. Kolleeg Kingo uuris, millise hüvitise määra alla läheb see inimene, kes on 12 kuud töötanud, aga lahkub omal soovil. Sellele [küsimusele] vastas härra minister, et ka täna saavad omal soovil lahkujad töötutoetust, see ei muutu, ja tulevikus saavad nad baasmääras töötuskindlustushüvitist, mille summa on sama ehk 50% eelmise aasta alampalgast. Oli veel erinevaid arvamusi ja küsimusi. Proua Lutsar ütles, et tema arusaamise järgi kaob ära tulemusstipendium üliõpilastele, ja küsis, kas on vaadatud selle rahalist mõju. Minister vastas, et üliõpilastel on võimalik taotleda toimetulekutoetust ja keeruline on olukord puuduva tööstaažiga noore jaoks, kes ei õpi ega tööta. Rahaliselt on arvestatud, et kõik täiendavad muudatused tähendavad riigi poolt 1,7 miljoni euro lisamist toimetulekutoetustesse. Proua Kütt juhtis tähelepanu, et seletuskirjas oleks võinud tuua rohkem näiteid, et oleks lihtsam aru saada. Madis Timpson küsis, kas kaheksakuulise perioodi puhul peab olema tegemist täistööajaga. [Küsimusele] vastati, et võib olla osaline tööaeg, igas kuus peab olema deklareeritud töötasu, aga selle suurust ei vaadata. Ja juttu oli ka käsunduslepingute korrast. Seda selgitas ministeerium objektiivselt ja tõeselt. Ja lõpuks soovis kolleeg Kingo teada, kas endiselt sunnitakse töötuna arvel olijat vastu võtma ükskõik millist tööd, sõltumata inimese kvalifikatsioonist. Ja vastus oli selline, et seaduses on kirjas, et esimesel 20 nädalal loetakse sobivaks tööks seda, mis vastab inimese kvalifikatsioonile, ja alates 21. nädalast vaadatakse laiemalt ega lähtuta ainult kvalifikatsioonist. Niimoodi me jõudsimegi otsuste juurde. Ja otsustati järgnevat. [Esiteks,] teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda. Esialgu oli [ettepanek] 6. novembri kohta, aga järgmisel koosolekul me otsustasime selle edasi lükata, kuna minister ei saanud siia tulla 6. novembril. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks Madis Timpson. Kolmandaks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik need otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Teile on ka üks küsimus. Anti Allas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Tegelikult ma oleksin pidanud seda küsima ministrilt, aga küsin siiski nüüd ära: mis saab nendest noortest inimestest, kes elavad koos vanemaga? Nad on täisealised, näiteks keskkooli lõpetanud, aga [järgmisesse] kooli sisse ei saa. Kuna nad elavad vanematega, siis pole ka võimalust toimetulekutoetust saada, kui vanematel on piisav sissetulek. Siis pole neil ka elementaarsete [asjade jaoks], kas või hügieenitarvete ostmiseks raha. Kas nad jäävad 100% sõltuma oma vanematest või [kellestki,] kellega nad koos elavad?

Aitäh! Sellest oli korra juttu küll komisjonis, kui mu mälu mind ei peta. Mõtlen, kuidas see õige vastus oli. Äkki Erkki pärast ütleb seda, lõpus sõnastab selle öeldu. Sellest oli juttu, proua Kütt juhtis sellele tähelepanu küll. Aga ma jään sulle [vastuse võlgu]. Erkki pärast ütleb selle vastuse.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Tegelikult oli sellest komisjonis juttu, mina esitasin selle küsimuse ja sain ka selgituse. Üks oluline [probleem] selle seadusega lahendatakse, mis on väga positiivne. Sellele [probleemile] on õiguskantsler juhtinud tähelepanu. Eelnevalt sai ülikoolis õppiv kuni 24-aastane noor toimetulekutoetust ainult siis, kui tema vanemad selle vormistasid. Selle muudatusega on võimalik [saada toetust] ka juhul, kui vanemad ei saa kas toetada või suhted perega on katkenud. Aga see probleem, millele minu pinginaaber tähelepanu juhtis, oli meil komisjonis arutusel küll.

Aitäh!

Jaa, ma tänan. Rohkem teile küsimusi ei ole. Ja nüüd avan läbirääkimised. Taas on Aleksandril midagi tarka öelda. Palun, Aleksandr Tšaplõgin!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Valitsuse ettepanek on halb ja ebaõiglane. Selle reformi eesmärk ei ole töötuskindlustussüsteemi korda teha. Tegelikkuses tahab valitsus lihtsalt raha säästa ja teeb seda nagu alati kõige vaesemate arvelt. Terved kodanikukategooriad, näiteks üliõpilased, on täielikult ilma jäetud võimalusest saada toetusi. Hüvitisi vähendatakse tuhandetel inimestel. Suureneb koormus kohalikel omavalitsustel, kes on sunnitud maksma oma elanikele toimetulekutoetust. Rääkimata sellest, et toetuse suurus on juba ammu maksutõusude, inflatsiooni ja hindadega vastuolus. Meie ei saa seda eelnõu toetada ja meie fraktsioon teeb ettepaneku see eelnõu tagasi lükata.

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 519 esimene lugemine lõpetada, ent nagu te kuulsite, on Keskerakonna fraktsiooni ettepanek see esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama. Head kolleegid, kas võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 519 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 2, vastu 37, erapooletuid on 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 5. detsember kell 17.15. Aitäh teile kõigile! Head kolleegid, oli pikk päev. Tänan teid kõiki teie panuse eest! Olge terved ja hoitud! Istung on lõppenud.