Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (547 SE) esimene lugemine

Läheme edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 547 esimene lugemine. Ettekandja on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

Austatud istungi juhataja! Riigikogu liikmed! Täna olen teie ees perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Mul on hea meel, et kokkulepped, mis me oleme sõlminud – ja [teave, mis me oleme edastanud] nendele lastele ja lastevanematele, kelle olukord on selline, et lapse üks vanem või mõlemad vanemad on surnud –, [toovad kaasa selle,] et nende perede olukord rahalises mõttes läheb paremaks. Mida me siis teeme? Praegu on meil olemas toitjakaotuspension, aga nüüd me muudame selle toitjakaotustoetuseks. Mis selle tulemusena juhtub? Kõigepealt on hea meel tõdeda, et 90%-l praegustest toitjakaotuspensioni saajatest on seaduse jõustumisel tulevikus suurem igakuine sissetulek toitjakaotustoetuse näol. Samuti on oluline, et toitjakaotustoetus on individuaalne. See tähendab seda, et praegu jagatakse [surnud] vanema tehtud sissemaksed esimesse pensionisambasse peres olevate laste vahel, aga tulevikus on toetus individuaalne, see määratakse igale lapsele eraldi ja toetust ei vähendata. Samamoodi on toitjakaotustoetuse puhul laiem õppeasutuste ring õppimise kohustuse korral. Ja veel on väga oluline see, et pensionid on nii arestitavad kui ka sissenõutavad, aga perehüvitiste seadusega sätestatud toetused seda ei ole. Ehk tulevikus ei ole toitjakaotustoetust võimalik arestida ega kohtutäituril sisse nõuda. Oluline on ka tõsiasi, et toitjakaotustoetust on võimalik saada samal ajal töövõimetoetusega ja muutunud on ka tingimused, kellele laieneb õigus toitjakaotustoetust saada. Meil on [kvalifitseerumisnõude] periood edaspidi senisest pikem. Eeldus on, et nelja aasta jooksul vähemalt kolm aastat on isik Eestis tegelikult viibinud, õppinud või elanud. Saab kombineerida erinevatel alustel Eestis viibimist, see võib olla nii elamisõigus või -luba, viisa alusel siin viibimine kui ka töötamine. Oluline on, et inimene, kes on nelja aasta jooksul kolm aastat Eestis olnud, võib olla laps ise, taotleja ehk last kasvatav isik – tavapäraselt on see teine vanem – või siis surnud vanem, kes enne oma surma elas Eestis nelja aasta jooksul vähemalt kolm aastat. Nüüd vanusepiir. Toitjakaotuspensioni on võimalik saada kuni 18-aastaseks saamiseni ilma õppimiskohustuseta. Me muutsime hiljuti lapsetoetusi ja nüüd on võimalik toetust saada ilma õppimiskohustuseta kuni 19. eluaastani. Seetõttu, tulles üle pensionisüsteemist perehüvitiste süsteemi, oleme me ka siin ette näinud, et tulevikus on lapsel ilma õppimiskohustuseta õigus saada toitjakaotustoetust kuni 19‑aastaseks saamiseni. Kehtiva toitjakaotuspensioni puhul on lapsel õppimise korral õigus saada pensioni kuni 24-aastaseks saamiseni. Muudatuste järel on õigus õppimise korral saada toetust kuni 21. eluaastani. Üleminek on samamoodi hästi oluline, sest nagu öeldud, 90%‑l juhtudest võidavad lapsed rahaliselt igakuiselt, aga 10%-l protsendil juhtudest on praegune pension suurem kui tulevane toetus. Üleminek toimub sellise loogikaga, et nendel, kelle pension on suurem kui tulevane toetus, on õigus saada perioodi lõpuni, mil neil on õigustatus tulenevalt lapse õppimisest või mitteõppimisest, kas 19. või 21. eluaastani, tulevasest toetusest suuremat summat ehk varasema pensioni suurust summat. Kõik need, kellel varasemalt on olnud väiksem toitjakaotuspension, hakkavad saama suuremas summas toetust, mis esimesel rakendusaastal ehk 2026. aastal on 344 eurot. Muutus on ka selles, et tulevikus me ei hakka määrama leskedele ja täisealistele isikutele toitjakaotuspensioni, kuid isikutele, kellele see on määratud, maksame seni, kui neil selleks õigustatus on. Et oleks selge, millisest sihtrühmast me räägime, ütlen, et tööealised või vanaduspensioniealised inimesed, kellele on praegu määratud toitjakaotuspension – selles sihtrühmas on 111 inimest –, saavad jätkuvalt pensioni ja uusi [toetusi] neile määrama ei hakata. Võib-olla on oluline välja tuua ka see, et uusi toitjakaotuspensione me ei määra, aga seal on üks erisus. Nimelt, kui toitjakaotuspensionid on määratud eriseaduste alusel, siis neid määratakse edasi. See puudutab kaitseväeteenistuse seadust, kohtute seadust ning politsei ja piirivalve seadust. Nendele teenistujatele määratakse jätkuvalt toitjakaotuspensioni teiste seaduste, eriseaduste alusel. Üks positiivne muudatus puudutab lapseootel naisi, kes ei tööta ja kelle lapse teine vanem on surnud. Nendel tekib võimalus saada vanemahüvitist 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Nii. Nüüd on veel üks keeruline plokk, mis puudutab piiriülest transportimist. Me teame, et sotsiaalkindlustuse puhul on meil kohustus piiriüleselt maksta pensione. Nüüd, kui me oleme toonud toetuste süsteemi selle meetme, muutuvad ka sellised olukorrad. Ehk me ei ekspordi riikliku pensionikindluse seaduse alusel enam pensione, aga me peame siiski veel väljamakstavate pensionide puhul sellist eksporti jätkama. Ja neid on täpselt kaks: üks Egiptusesse ja üks Ameerika Ühendriikidesse. See tähendab, et riigi kohustusi nende kahe juhtumi puhul me täidame. Me lõpetame ära ka määramise kahepoolsete lepingute alusel, kui meil on sotsiaalkindlustuslepingud kahe riigi vahel, ja peale seaduse vastuvõtmist teeme ka riikidele teavitusnoodi selle kohta, et meil on selline pensioniliik kadunud. Siinkohal tuleb öelda, et praegu me maksame [juba määratud toitjakaotuspensioni] pensionilepingute või sotsiaalkindlustuslepingute alusel Venemaale, Ukrainasse ja Valgevenesse kokku 120 inimesele. Me [jätkame] nendele pensioni maksmist, aga uute inimeste puhul me enam riigile seda kohustust ei ole võtnud. Nüüd, Euroopa Liidus on peretoetused samamoodi koordineeritavad ehk tegelikult on lapsevanemal õigus otsustada, millise riigi peretoetusi ta vastu võtab. Kahest riigist korraga ei ole [kellelgi] õigust [pensioni] saada, aga kui elatakse kahes riigis, siis on õigus valida, kumma riigi toetusi vastu võetakse. Seal on üks erisus ja see erisus puudutab orbusid ehk vanemateta lapsi. Nende puhul kehtib Euroopa Liidu sees kohustus transportida või eksportida toitjakaotustoetus tulevikus teise riiki. Seda juhul, kui kõnealusel riigil endal ei ole niisugust meedet, et riik toetab orbusid. Selline meede on olemas Taanis, Rootsis, Maltal, Iirimaal, Belgias ja Prantsusmaal. Meil on praegu olemas sihtgrupp, kelle puhul me seda kohustust täidame – 230 inimest. Peamine partner on Soome – 150 juhtumit – ja peale selle on veel riike. Ühendkuningriiki me ei ekspordi. See on seotud Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust ja ka vastavasisulise sotsiaalkindlustuslepingu punkti puudumisega. Omaette küsimus on, kuidas toitjakaotustoetuse suurust arvutatakse. Me oleme võtnud Statistikaameti avaldatud andmete põhjal baassumma, mille me korrutame tarbijahinna aastase muutuse koefitsiendiga ja sellele omakorda liidame 3% eelmise kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Selle valemi tulemusena on 1. oktoobril, kui seadus 2026. aastal jõustub, toitjakaotustoetuse suurus 344 eurot. Kuna me seda indekseerime, nagu te juba valemist aru saite, siis kasvab see tasahilju igal aastal ja jõuab 2031. aastaks 395 euroni iga peres kasvava lapse kohta, kellel on üks vanem surnud. Kui on surnud kaks vanemat, siis on lapsel õigus kahe vanema eest toetust saada. Toitjakaotustoetuse prognoositud saajate hulk on 2026. aastal 6556 inimest ja 2031. aastaks langeb see arv 5673-ni, peamine langus tuleb 21–23-aastaste vanusegrupis. Riigi täiendavad kulutused toitjakaotustoetusele järgneva kolme aasta jooksul on 3,3 miljonit eurot. Nii et riik raha kokku ei hoia, vaid kulutab rohkem ressursse oma vanemast ilma jäänud lastele. Ausalt tuleb tunnistada ka seda, et kuivõrd me läheme pensionisüsteemist üle perehüvitiste süsteemi, siis me vajame täielikult uut infotehnoloogilist lahendust, aga see on üsna kulukas. Aastatel 2024–2027 vajame selleks lisavahendeid kokku 2 miljonit eurot. See tekitas sotsiaalkomisjonis üllatust. Ma tunnistan, et see kulu on üsna suur, kuid õnneks ühekordne, ja selle tulemusel me saame abistada lapsi, kes on oma vanemast ilma jäänud. Nüüd, selles eelnõus on veel kaks olulist momenti, mis ei ole seotud toitjakaotustoetusega. Kõigepealt on muudatus politsei ja piirivalve seaduses. Nimelt on soov lõpetada endisele politseiametnikule töövõimetuspensioni maksmine juhul, kui ta on toime pannud riigivastase või ametialase süüteo ja sellega on kaasnenud vähemalt kuni viieaastane vangistus. Tegemist on Siseministeeriumi tõstatatud murekohaga, mis on õiguslünk. Teiste eripensionide puhul on sarnane piirav säte juba varem Riigikogus vastu võetud, nüüd on soov ka politsei ja piirivalve seaduses seesugune muudatus ellu kutsuda. Teine muudatus, mis ei puuduta toitjakaotustoetust, on neli Vabariigi Valitsuse kehtestatavat määrust, mis puudutavad riikliku pensionikindlustuse seadust. Kuivõrd need määrused tulenevad väga otseselt sellest, et valitsus kinnitab seaduses sätestatud valemi arvutuse alusel pensioniga seotud summasid, siis soovime bürokraatia vähendamise eesmärgil anda nende määruste [kehtestamise] pädevus valdkonna [eest] vastutavale ministrile. Üks neist rakendusaktidest, millest jutt käib, on vanaduspensioniea kehtestamise [määrus], mis on seaduses, ja nagu te teate, see [kord] on praeguseks muutunud ja seotud keskmise elueaga. Teiseks, Euroopa ühenduste institutsioonide ametnike pensioniõigustele [vastavate] rahaliste vahendite laekumise ja nende üle arvestuse pidamise kord. Kolmandaks, isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse arvutamise kord ja eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus. Need on sellesse eelnõusse koondatud muudatused. Nagu öeldud, peamine muudatus puudutab oma vanemast või mõlemast vanemast ilma jäänud orbusid, kellele me hakkame tulevikus rahaliselt suuremat tuge pakkuma. Aitäh! Ja vastan küsimustele.

Aitäh ettekandjale! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt annab juhtivkomisjonis toimunud arutelust ülevaate sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson. Palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas seda seaduseelnõu esmaspäeval, 13. jaanuaril. Minister Riisalo andis komisjonile sama põhjaliku ülevaate kui teile täna siin, seda ei ole mul vast mõtet kordama hakata. Toon lihtsalt ära mõned küsimused, mida minu arvates on oluline siin mainida. Küsiti üliõpilaste kohta, kuidas sellega on, et praegu neilt võetakse raha ära. Tegelikult on niimoodi, et uus süsteem hakkab 90%-le lastest võimaldama rohkem raha. Ja tõepoolest, kui oled 24-aastane, siis riigil ei peaks enam olema kohustust sind üleval pidada. Küsiti ka lastekodulaste kohta, kas see seadus kohaldub ka lastekodulastele. Minister vastas, et lastekodulaste jaoks on järelhooldusteenus, mis aitab neid sõltuvalt õppimisest kuni 25. eluaastani. Tulevikus hakkavad nad saama ka toitjakaotustoetust kuni 21. eluaastani. Küsiti ka selle kohta, kui palju meil lastekodulapsi on ja millised on nende võimalused. Selle peale minister vabandas, et ta täpseid numbreid ei tea, aga ta saatis need paar päeva hiljem komisjoni, nii et see info sai ka selgeks. Räägiti ka sellest, et kas siis, kui laps on juba täiskasvanud, peab ikka veel [raha] kandma elus oleva lapsevanema kontole. Sellised tehnilised asjad. Vastati, et seda on võimalik kanda ka lapse nimele. Loomulikult räägiti rahast. See kõik läheb riigile maksma 3,3 miljonit eurot. See eeldab ka natukene IT-arendusi. Arenduste teemal peatuti ka natukene. Kolleeg Grünthal soovis küsida eelnõuga seotud määruste kohta, millele minister ka siin viitas. Ministri viide oli sellele, et vähendatakse bürokraatiat. Praegu on need määrused Vabariigi Valitsuse pädevuses, aga edaspidi lähevad need ministri pädevusse. Kolleeg Grünthalile see ei meeldinud, aga üldiselt on see valem seadusega vastu võetud. Päriselus ei Vabariigi Valitsus ega ka minister seda omatahtsi muuta ei saa ja tundus igati loogiline, et see oleks delegeeritud ministrile. Komisjoni esimees küsis selle kohta, mis oli samuti siin jutuks, nimelt see keeruline mehhanism, kuidas neid asju piiriüleselt menetletakse. Minister selgitas, nii nagu ka meile täna siin puldis, kuidas see asi välja nägema hakkab. Me küsisime just Ühendkuningriigi kohta, miks seal erand on. Siis selgitati meile, et kui Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust, siis sõlmiti leping sotsiaalkindlustussüsteemi koordineerimiseks ja Ühendkuningriigi enda palvel jäeti sealt peretoetused välja. Sellega meil sisuliste küsimuste voor lõppes. Küsiti ka Ukraina sõjapõgenike kohta. Nii nagu minister ütles, tuleneb see samuti seadusest, et kui vanem on eelnevalt kolm aastat nelja aasta jooksul Eestis elanud ja töötanud, siis saab seda arvesse võtta. Ja me jõudsimegi menetluslike otsusteni. Esimene otsus oli ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. jaanuariks. See otsus võeti vastu konsensusega. Teine otsus oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks Madis Timpson, ka selles oli konsensus. Kolmandaks tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, ka see oli konsensusega. Seega saidki meie otsused tehtud ning komisjoni esimees selgitas, et kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute tähtaeg kümme tööpäeva pärast esimese lugemise lõpetamist. Aitäh!

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Kas komisjoni istungil oli juttu ka sellest, et seoses selle toitjakaotustoetuse tõusuga võivad need inimesed või need pered, kellele see toetus tuleb, jääda ilma mõnest muust nendele ette nähtud ja seni makstud toetusest?

Ei, sellest meil seal juttu [polnud], ei mäleta küll, et oleks olnud. Räägiti vaid sellest, kas siis, kui on üleminekuperiood ja kui on valida, kumb on soodsam, [saab valida soodsama]. Sellest oli küll juttu. Nii nagu meil Eesti Vabariigis kombeks on, soodsam on ikkagi eelistatum.

Kert Kingo, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Kuna see toitjakaotustoetus läheb pere sissetuleku arvestusse, siis see mõjutab ka näiteks toimetulekutoetuse saamist. Kas minister ütles, et sellega on arvestatud, või on tehtud mingi analüüs selle kohta, kui palju see mõjutab nende leibkondade toimetulekutoetuse saamist, kas mõjutab ja mis ulatuses?

Aitäh! Sain küsimusest aru, aga sellel teemal me komisjonis ei vestelnud.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja usun, et volituse alusel, Tanel Kiik, palun! Istungiosakonna juhataja palus alati nimetada volitust, kuna see läheb protokolli, et volitus on olemas, sellepärast ma räägin, kahtlemata teis.

Jaa, väga kena. Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Hea minister! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon leiab, et tegemist on mõistliku algatusega, mis tagab tõepoolest väga raskes seisus lastele ja peredele senisest kindlama, ühtlasema ja võrdsema toe. Selles mõttes kindlasti see eelnõu on samm õiges suunas. Üldse see printsiip, et meil on kunagi arvutatud toitjakaotuspensione vanema sissetulekust lähtuvalt, on olnud ju tegelikult mõnevõrra ebavõrdne nende laste suhtes, kelle elutee on niigi keskmise lapse omast märkimisväärselt keerulisem ja raskem. Nii et sotsiaaldemokraadid toetavad alati võrdsemate toetuste, võrdsemate võimaluste pakkumist ja tagamist. Sellest tulenevalt kutsume kindlasti üles toetama ka kõnealust seaduseelnõu. Täiendavalt ütlen, et meie ootus on kindlasti see, et me jõuaksime riigis laiemalt toetuste väljamaksmise korra ja jätkusuutlikkuse tagamiseni selles võtmes, et näiteks peretoetused, puudega laste toetused ja veel mitmed toetused on Eesti riigis praegu indekseerimata ja sõltuvad väga palju [ametis oleva] valitsuse või parlamendi suvast, õigemini poliitilisest kokkuleppest. Ehk kindlasti oleks tegelikult mõistlik, kui indekseeritud ei oleks edaspidi mitte ainult pensionid, vanemahüvitised ja tulevikus ka toitjakaotustoetus, vaid ka muud toetused, näiteks sotsiaaltoetused, peretoetused, ja nagu öeldud, puudega inimeste toetused. Peaks olema tagatud just nimelt see, et nende toetuste eest saab ajas sama palju ehk kui elu läheb kallimaks, palgad kasvavad, siis ei tekiks selliseid pikki auke, nagu me varem oleme näinud näiteks lastetoetuse puhul, mis oli kümmekond aastat 19 eurot 18 senti, sest see summa oli võetud veel krooniajast, 300 krooni pealt ümardatuna. Ühel hetkel kasvasid toetused 45 euroni ja sealt edasi on need jälle liikuma hakanud. Ma arvan, et peredele ja Eesti lastele laiemalt oleks vaja kindlasti suuremat kindlust ja selles valguses oleks mõistlik võtta ette laiem toetuste indekseerimine. Mõistan väga hästi, et see tähendab ka lisakulu riigile, see tähendab kahtlemata ka seda, et tuleb maksusüsteemi kohendada, ja see ei ole kindlasti tehtav üleöö. Aga ma arvan, et see suund oleks mõistlik võtta, et peretoetuste summad ei oleks iga kord selline poliitilise kauplemise ja läbirääkimise koht. On tekkinud ka selliseid olukordi, oleme ausad, nagu oleme näinud viimastel aastatel, kus enne Riigikogu valimisi lepiti kokku teatud toetuste tõus, aga pärast valimisi neid summasid langetati. Ma arvan, et oleks vaja vähem ühiskonda sellist ebakindlust külvata ja selles võtmes tuleks võtta riigil jõukohaselt plaani eri toetuste indekseerimine niimoodi, et me teame arvestada, mis on viie, kümne või kahekümne aasta pärast riigieelarveline kulu laste‑ ja peretoetustele, sotsiaaltoetustele, pensionidele, ning sellest lähtuvalt saame arvestada riigi maksupoliitiliste sammudega. Ehk toetame kõnesolevat eelnõu ja kutsume üles laiemale debatile just nimelt olemasolevate toetuste indekseerimise üle, et pakkuda kindlustunnet ja selgust, et ei tekiks näiteks sellist olukorda, nagu varem on juba olnud, kus mõni toetus püsib viis või kümme aastat ühe koha peal ja siis seda jälle hüppeliselt tõstetakse või langetatakse. Kokku võttes mõjub ka riigi usaldusväärsusele halvasti ja kindlasti ka perede kindlustundele negatiivselt see, kui kunagi ei teata, kas mingi toetus tõuseb või ei tõuse, äkki hoopis langeb. Ma arvan, et riigi roll oleks siin pakkuda kindlustunnet, usaldusväärsust ja pikka vaadet. Meie oma fraktsiooniga kutsume kindlasti üles sellisele arutelule ja esitame ka enda ettepanekud, millele rahvas saab anda hinnangu hiljemalt järgmistel Riigikogu valimistel. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 547 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 5. veebruar kell 17.15. Oleme kuuenda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.