Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu (514 SE) esimene lugemine

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on kultuurikomisjoni algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu 514 esimene lugemine. Selleks palun siia ettekandeks kultuurikomisjoni liikme Margit Sutropi. Palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud rahvasaadikud! Head akadeemikud ja kõik teised, kes tänast istungit kuulavad! Mul on hea meel Riigikogu kultuurikomisjoni poolt esitada teile Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kohaselt on tegemist teatud protseduuriliste küsimuste täpsustamisega. Eesti Teaduste Akadeemia seadus koostati veerand sajandit tagasi ja see jõustus 19. mail 1997. Seaduse kehtiv redaktsioon jõustus kümne aasta eest. Akadeemia hinnangul puudub uue tervikteksti väljatöötamise järele vajadus, sest teaduste akadeemia [seadus] oma ülesehituselt ja sätete põhiosalt vastab tänastele nõuetele. Küll aga on vaja reguleerida üksikuid vananenud sätteid ja teatud detailseid küsimusi, ka mõningaid mõisteid on vaja täpsustada. Seaduseelnõu eesmärk teaduste akadeemia põhilisi ülesandeid ega tema missiooni, juhtimismudelit ning akadeemikute ülesandeid ja õigusi, samuti akadeemia rolli riigi toimimises ning teadus- ja kõrgharidussüsteemis otseselt ei puuduta, vaid [eesmärk on] kaasajastada ja lihtsustada ning anda akadeemiale juurde autonoomiat ise oma küsimuste üle otsustada. Mis need peamised [asjad] on, mis muutuvad, et te ei hääletaks seda pimesi? Kõigepealt antakse akadeemiale võimalus iseseisvalt oma põhikiri kehtestada: kõiki selles tehtavaid muudatusi ei pea enam Haridus- ja Teadusministeeriumis registreerima. See on sarnane avalik-õiguslike ülikoolidega, kes saavad seda ise teha. Samuti täpsustatakse õigust anda välja stipendiume ja uurimistoetusi peale teadlaste ja üliõpilaste ka kooliõpilastele ning täpsustatakse juhtimisstruktuuri: ühe kollegiaalse juhtimisorgani juhatuse asemel räägitakse eestseisusest. Võib-olla nende enda toimimise seisukohast üks kõige olulisemaid muudatusi on see, et seaduse tasemel ei sätestata enam seda, et akadeemia peasekretär peab olema akadeemik. Ja on veel mõningaid muudatusi, [mille kohaselt ei sätestata enam seda], kui palju ettekandeid [akadeemia üldkogu] peab kuulama ja mida nad peavad tegema. Nii et kõik see on nende enda toimimise jaoks vajalik. Vabariigi Valitsuse seisukoht kultuurikomisjoni algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta on võetud 26. septembril [ja see on järgmine]: eelnõu on mõistlik, sest selle peamine eesmärk on tagada Eesti Teaduste Akadeemiale paindlikkus oma sisemise struktuuri ja töökorralduse üle otsustamiseks. Vabariigi Valitsus on selle heaks kiitnud. Kultuurikomisjon arutas seda küsimust oma 4. novembri istungil, kus osalesid Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Liina Kersna, Signe Kivi, Margit Sutrop, Kadri Tali ja Tanel Tein, kutsutud olid ka Haridus- ja Teadusministeeriumi õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kirke Treial ning teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Mariann Saaliste. Selle [teemaga] probleeme ei tekkinud, sest seda oli juba ka erinevatel muudel istungitel arutatud ja teadmiseks võetud. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu [istungi] päevakorda 14. novembril, see on täna, otsus oli konsensuslik. Samuti tehti konsensuslik ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks Margit Sutrop, ka selles suhtes oli konsensus. Paluksin teid [eelnõu] heaks kiita. Aitäh teile!

Teile on ka küsimusi. Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul ei sobi vist selle küllaltki põgusa teema kohta palju küsida, sest me oleme seda mitmel korral kultuurikomisjonis arutanud ja asi on enam-vähem selge. Ja teemat laiendada teaduste akadeemia tuleviku ja teaduse rahastamise või muude, teaduse korralduslike küsimustega ei ole põhjust, kuigi, tõesti, me ootame ju selle suure debati jaoks valitsuselt teadus- ja arendustöö ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu. Aga ma küsin selle kohta. Me algatasime kultuurikomisjoni poolt selle eelnõu ise. See on seadusandlik käitumine, kui Riigikogus endas sünnib eelnõusid, olgu see siis koostöös väliste partneritega või meie enda tegevuse tulemusena. Mis sa arvad, kas me võiksime olla julgemad ka teistes valdkondades ja algatada veel mõne eelnõu ilma valitsusepoolsete näpunäideteta, kui on sellised teemad meile lauale tulnud?

Suur aitäh selle küsimuse eest! No kui päris täpne olla, siis ega me seda teaduste akadeemia seaduse muutmist ka päris iseseisvalt ei algatanud. Eks see toodi ikka meile siia lauale ja öeldi, et on vaja seda muuta. Nii et nii väga julged me just ei ole. Aga põhimõtteliselt on sul õigus. Ma arvan, et kuna teadus- ja arendustöö ning innovatsiooni korralduse seadus on nii kaua viibinud ja see oli tegelikult enne eelmise koosseisu laialiminekut praktiliselt kokkulepetega kaetud ja küps edasi minemiseks, siis siinkohal oleks küll selline, ma ei tea, kas algatamise mõttes, aga julgem edasiliikumine kindlasti mõistlik. Ma saan aru, et on lootus, et see tuleb varsti meie lauale ja äkki me saame siis julgemalt sellega edasi minna, samas on sellele tunnuslik see, et tegelikult arutletakse isegi selle üle, kas sellist seadust üldse vaja on. See on kõige [tähelepanuväärsem] asi. Aastakümneid on sellise seaduse alusel toimetatud, aga teatud kokkulepped siiski ei toimi. Kas või teaduseetika süsteemi uuendamine seisab täna tegelikult ikkagi selle taga, et ei ole seda otsust vastu võetud. Võib-olla on küsimus selles, millise seadusega seda täpselt reguleeritakse, kuna kõrgharidus on reguleeritud kõrgharidusseadusega ja ülikoolide tegevus on juba ka sellega kaetud. Kui nimetada neid teadusasutusteks, tekib tegelikult küsimus, kas teadus- ja arendustöö ning innovatsiooni korralduse seadus saab ka nende teadustegevust reguleerida. Samamoodi langeb see, kui me peame seda teadustegevust reguleerima, teatavas mõttes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi või ka kõigi ministeeriumide nagu toolide vahele. Ma arvan, et selles mõttes on õigustatud küsimus, milline on tegelikult Riigikogu enda positsioon teadus- ja arendustöö korraldamise täpsustamisel ja mida me neilt ootame. Ma arvan, et just need diskussioonid on vajalikud ja Riigikogu on nendeks küps. Me oleme seda tööd teinud nii mitteformaalselt loodud erinevates toetusrühmades, näiteks kõrghariduse toetusrühmas, kus on ju ka teadusküsimused laual, kui ka fraktsioonides, kus on seda tegelikult päris põhjalikult arutatud. Peamine küsimus on, kuidas me nende otsusteni jõuame. Aga aitäh selle küsimuse eest ja ma arvan, et siin on tõesti mõtlemise koht see, milline võiks tegelikult olla Riigikogu enda initsiatiiv ja millal me ootame seda, et teaduste akadeemia või ülikoolid või ka instituudid tõukaksid seda asja tagant ja meie oleksime tegelikult initsiaatorid. Mina oleksin muidugi hea meelega loomulikult veduri rollis, mitte lihtsalt formaalse käetõstja rollis.

Aitäh, austatud juhataja! Aitäh, ettekandja! Ma ei tea, kas ma kuulsin päris õigesti, aga minule jäi sellest ettekandest mulje, et me tahame suurendada teaduste akadeemia autonoomsust, mis on ilmselt väga tervitatav. Ja teine asi, mis mind huvitas: kas kultuurikomisjonis tekkis ka kellelgi mingeid küsimusi või oli see niisugune konsensuslik [arutelu] ja kõik olid kõigega nõus? Ma võin öelda, et sotsiaalkomisjonis on alati olnud väga intensiivsed ja huvitavad diskussioonid. Kas sa võiksid natuke valgustada seda, kui seda diskussiooni seal oli?

Irja Lutsar, palun!

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, rõhutan uuesti, et selle autonoomia küsimus on eelkõige autonoomias võrreldes sellega, mida Haridus- ja Teadusministeerium peab heaks kiitma, kui teaduste akadeemia on ise selle üle otsustanud. Ja [need otsused] puudutavad peamiselt juhtimis- või struktuurialaseid küsimusi, ja tõesti, täiesti selliseid formalistlikke küsimusi, näiteks, kui palju mainitakse teaduste akadeemia erinevaid osakondi või allasutusi. Tänaseks on tekkinud olukord, kus tegelikult neid allasutusi, instituute on vaid üks. Ja see on tegelikult küllaltki autonoomne, sest need kõik on ju tegelikult juba reformitud. Meil tegelikult läks diskussioon tõepoolest mitmetes eelnevates aruteludes laiemalt selle peale, kuidas akadeemikuid valitakse või milliseid otsuseid nad saavad teha. Aga need ei puudutanud tegelikult otseselt põhikirja, need olid sellised eelnevad arutelud, kus me arutasime teaduste akadeemia funktsioonide ja rolli üle. Aga nagu ma ütlesin, seaduseelnõu puhul me otsustasime nii napilt ära selle, nagu ka toona, kuidas seda siia üldkogusse saata. Need olid sellised huvitavad arutelupunktid, mida saab teadmiseks võtta, aga seaduseelnõu ise ei täpsusta tegelikult ei teaduste akadeemia põhifunktsioone ega ka akadeemikute tegevust või nende valimist.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selles seaduseelnõus on [seaduse] vastuvõtmise mõjude ja kulutuste kohta öeldud, et need muudatused ei too kaasa rahalisi kohustusi. Samal ajal muudab see paremaks tööd assotsieerunud ühendustega, mis tegelikult tähendab ka ju teatud mõttes rahalist toetamist. Kas teaduste akadeemial on piisavalt finantse, et teadust niimoodi edendada, et parimad talendid ja anded saaksid oma unistused teadusvallas teostada?

Aitäh! No ma saan aru niimoodi, et mis puudutab neid rahalisi mõjusid, näiteks toetuste andmist õpilastele, siis seda on tegelikult siiani tehtud ja ju nad seda siis oma vahendite piires ikkagi teevad. Ja nende assotsieerunud ühenduste kohta [ütlen seda], et ma arvan, et see ei pea tooma kaasa rahalisi kohustusi. Küllap nad ise teavad, mille jaoks nad [raha] kasutavad või ei kasuta. Kui minna sügavuti, siis ma kujutan ette, et rahalisi mõjusid võib tuua kaasa see, kui peasekretär ei ole akadeemik ja kui ta on võetud kuskilt väljastpoolt. Võib-olla on tema palganumber suurem. Aga see läheks juba nii pisiasjadesse. Ma arvan, et nii väärikat organisatsiooni nagu teaduste akadeemia ei peaks siit puldist manitsema, et kas te ikka oma eelarvega välja tulete.

Rohkem küsimusi teile ei ole.

Aitäh teile kõigile!

Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 514 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. november kell 17.15. Oleme esimese päevakorrapunkti ära käsitlenud.