Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) teine lugemine

Läheme eelviimase päevakorrapunkti juurde, nr 12, Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 teine lugemine. Ettekandja on sotsiaalkomisjoni liige Karmen Joller. Palun!

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Head kolleegid! Head inimesed! Sotsiaalkomisjonis oli see eelnõu päevakorras 5. novembril sel aastal. Olid kaasatud ka Eesti Ametiühingute Keskliit, [Eesti] Pensionäride Ühenduste Liit ja Eesti Puuetega Inimeste Koda. Eelnõu kohta oli tehtud kümme muudatusettepanekut, nendest neli sotsiaalkomisjoni enda poolt ja kuus Isamaa Erakonna poolt. Isamaa Erakonna muudatusettepanekud lükati tagasi. Annan lühikese ülevaate sotsiaalkomisjoni muudatusettepanekutest, mis istungi lõpuks vastu võeti. Esiteks, ettepanekuga nr 2 tehti see väike muudatus, et visiiditasu on õigus küsida ka siis, kui saatekirja on andnud eriõde. [Ettepanek] nr 3: visiiditasust vabastatakse kõik raseduse või sünnitusega seotud visiidid. See muudatus on kooskõlas Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksiga. [Ettepanek] nr 9 sätestas selle, et kui makstakse töövõimetushüvitisi ja inimese tulu jääb madalamaks ning kui tööandja saab seda kompenseerida, siis see on sotsiaalmaksuvaba. See kehtib ka FIE‑de kohta. [Ettepanek] nr 10 oli tehniline, see muutis numeratsiooni, kuna olid lisandunud mõned punktid. Tehti ettepanek võtta eelnõu täna teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda. Otsus oli konsensuslik. Tehti ka ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada, poolt oli 6, vastu 2. Kui teine lugemine lõpetatakse, [on ettepanek] võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 20. novembril ja viia läbi lõpphääletus, poolt oli 6 ja vastu 2. Kiideti heaks teise lugemise menetlusdokumendid ja anti esimehele volitus eelnõu kolmanda lugemise menetlusdokumentide allkirjastamiseks. Minu poolt on kõik. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma vaatan väga murelikult seda valitsuse joonist, mis puudutab olukorda, kus meil on Eestis võimenduv ja süvenev demograafiline kriis, ja neid elemente, mis siin puudutavad perede kindlustunde habrastamist. Kas komisjon arutas koos demograafidega, rahvastikuteadlastega, milline on selliste meetmete ja ka õhku visatud täiendavate ähvardavate meetmete, mis perede toimetulekut halvendavad, väikeste lastega perede toimetulekut halvendavad, mõju meie demograafilisele olukorrale?

Demograafe ei olnud istungile kaasatud. Aga tuletan meelde, et raseduse ja sünnitusega seotud visiidid on kõik tasuta. Ma arvan, et vähemalt see osa ei tohiks küll ühegi pere kindlustunnet häirida.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea ettekandja, hea kolleeg! Vaadates seda seaduseelnõu, on näha, et tegemist on kobareelnõuga, erinevad teemad on jälle kiirustades kokku pandud. Kas ka komisjonis arutati, miks ikkagi sellist võtet kasutatakse? No siin on perehüvitised, nende määrad, erinevate toetuste taotluste tähtaegade pikendamine, seesama eelnõu räägib eriarstivisiidi tasu tõstmisest. Kas komisjoni liikmed tõstatasid küsimuse, miks me sellist praakdokumenti toodame?

Loomulikult oli arutelu, arutelu oli põhjalik. Mis puutub visiiditasusse, siis visiiditasu on olnud tõstmata aastast 2014. Hinnad on muutunud, palgad on muutunud. Tegelikult on visiiditasu muutmata peaaegu vabariigi algusaastatest alates. Krooniajal oli eriarstivisiidi tasu 50 eurot, kui tuli euro, siis oli see 3,5 eurot ja edasi tõsteti see 5 euro peale. Ma olen nõus, et visiiditasu oleks tulnud juba varem tõsta ja jõuda järk-järgult 20 euroni. Kui me vaatame sissetulekuid toona ja sissetulekuid nüüd, siis see proportsioon on ikkagi inimese kasuks. Toonane 50 kroonigi oli oluliselt suurem summa kui tänapäeval 20 eurot, ütleme, sissetulekuid arvestades. Perehüvitiste erinevad määrad. Põhjenduseks toodi sellelsamal istungil riigieelarve väga pingeline seis. Me teame ka, mis on selle põhjuseks: sõda, mis tingib selle, et meil on vaja kaitsekulutusi tõsta ja nii edasi. Põhimõtteliselt me hoiame kokku igalt poolt, nagu me oleme siin saaliski korduvalt rääkinud. Ega kellelegi ei meeldi neid hüvitisi vähendada ja visiiditasu tõsta, aga need on vältimatud otsused. Samal ajal oli näiteks vanemapuhkuse ajal vanema töötamine varem väga piiratud. Muudatuse kohaselt, kui lapsevanem suudab oma väikse lapse kõrval töötada, siis võib ta seda teha nii palju, kui ta seda suudab. Me ei pärsi enam töötamist. Ikkagi on proovitud vaadata ka seda, et kindlustunne säiliks. Teine asi, kui rääkida haigushüvitistest, siis on tööandjal võimalus tulla inimesele appi ja maksta talle [haiguse tõttu] kaotatud töötasu ja seda ilma sotsiaalmaksuta. Ma arvan, et see on väga hea muudatus, ja et see kehtib ka FIE‑de puhul, on väga hea.

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mõnest asjast te ei taha siin kõva häälega rääkida. Kui midagi tõstetakse, siis peaks rääkima, mis paremaks läheb. Teine asi on see, et võiks kõva ja selge häälega rääkida, et mis siis 3‑aastase lapse emal ära kaob ja mida Eesti riik sellega võidab. Ärge rääkige kaitsekuludest, see on vale! See [raha] läheb Reformierakonna [soovitud] kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustuse jaoks]. Rasedad naised, väikelaste emad! 20 eurot [pean maksma] mina, kui tahan arsti juurde minna. Mis läheb minul paremaks? Ma olen nõus selle 20 eurot maksma, aga mis sellest paremaks läheb? Ärge rääkige, et midagi on läinud kallimaks. Ei, Tervisekassa eelarve on kordades kasvanud selle perioodi jooksul, kordades, mitte võrra. Raha on rohkem, aga tehakse lollusi, ehitatakse betooni, selle asemel, et inimesi ravida. Öelge mulle, selle tõstmise tulemusena …

Aivar Kokk, palun!

Teie aeg!

… mis läheb halvemaks? Inimestel on ka arsti juurde minek kallim. Aga mis läheb väikelastega emal kallimaks, või isal, kellele oleks 3‑aastase või ka vanema lapse puhul olnud haigekassa[kindlustus] garanteeritud, nüüd ei ole? Räägime selle punkti ka lahti. Miks me sellest ei räägi?

Aitäh soovituse eest rääkida sellest, mis läheb paremaks! Paremaks läheb kindlasti see, et kõrgem omaosalus, kõrgem visiiditasu, mida tuleb maksta ainult üks kord aastas ja mida maksab tööl käiv inimene, läheb tervishoiuteenuse osutaja eelarvesse. Loodetavasti tervishoiuteenuse osutaja siis ka vaatab, kuidas saab teenuseid paremaks teha. Tõepoolest, kuna eelarve on pingeline, siis jah, ravikindlustust ei ole enam … Vabandust, ma kohe vaatan, kellaaeg on ka juba palju. Seda ei ole enam emadel, kui laps on alla 8-aastane või kui on kolm alla 16‑aastast last.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Ma võib-olla kuulsin valesti, aga mulle jäi mulje, et te ütlesite, et rasedatel ei ole visiiditasu.

Ei ole.

Aga tegelikult ju on.

Ei.

See lisandus juurde.

Jah.

Kuni 2‑aastaste laste puhul ja rasedatel naistel enne ei olnud visiiditasu ja nüüd on ka nendel 5 eurot visiiditasu.

Ei, rasedatel …

Poliitika on signaalide kunst ja te annate tegelikult signaali, et last ootavad emad ja väikelapsed ei ole oodatud, sest nendel tekib nüüd, eks ole, kohustus, mida enne ei olnud. Enne riik andis signaali, et jääge rasedaks, saage lapsi, riik annab teile tasuta ravikindlustuse.

Raseduse ja sünnitusega seotud visiitidel eriarsti juurde visiiditasu ei ole. Mis puutub väikelastesse, siis enamasti käivad alla aastased ja alla 2‑aastased ja tegelikult kõik väikelapsed perearsti juures, väga harva suunatakse laps edasi eriarsti juurde, ja kui suunatakse, siis üks kord aastas on tal vähendatud visiiditasu, 5 eurot.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Ukrainas sõda kindlasti käib. Samas on Eesti maailmas teisel kohal peale Haitit majanduslanguse pikkuse poolest. Ilmselt ei ole asi ikkagi sõjas, vaid Reformierakonna poliitikas. Muud põhjust ma ei oska välja mõelda, miks Euroopa Liidus kõigis riikides [majandus] kasvab, aga Eestis langeb. Sa ütlesid, et kuna raha tuleb rohkem tänu kõrgemale visiiditasule, siis teenus paraneb. Teenusepakkujal on rohkem raha, ta saab paremini kliente teenindada. Aga kas sa oskad põhjendada, miks olukorras, kus raha tuleb juurde, otsustas valitsus, et arstide palk ei tõuse neli aastat järjest? Kas siin ei ole teatud paradoks tekkinud? Ühelt poolt visiiditasu justkui kasvab, aga teiselt poolt see raha millegipärast arstideni ei jõua.

Aitäh küsimuse eest! Ma ütlesin, et iga tervishoiuteenuse osutaja otsustab ise, kuidas ta saab selle rahaga teenust paremini osutada. Aga arstide palgast meil komisjoni istungil juttu ei olnud.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te siin vastates esimesele küsimusele ütlesite – see puudutas demograafiat, tuletan meelde –, et rasedatel on niikuinii visiit tasuta. Mina loen seletuskirjast, et lapseootel naised on selles rühmas, kellel jääb visiiditasuks 5 eurot, ehk nendel visiiditasu ei tõuse. Kas see on siis 5 eurot või on see tasuta?

Jaa, esialgu see tõepoolest niimoodi oli. Aga siin tegi komisjon ise muudatusettepaneku, see oli ettepanek nr 3, et viia meie seadus kooskõlla Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksiga, mille kohaselt raseduse ja sünnitusega seotud visiitide puhul mitte mingisugust omaosalust ei küsita. Muudatusettepaneku jõustumise järel on see null.

Aitäh! Hea ettekandja! Mu esimesele küsimusele te ühest küljest, eelnõu sisu kohta osaliselt vastasite, aga küsimuse teine pool oli seadusloome kohta. Tegemist on kobareelnõuga, siin on koos erinevad teemad: perehüvitised ja tervishoiuküsimused. Kas komisjonis juhiti tähelepanu ja küsiti ka ministeeriumilt, miks jällegi sellise kobareelnõuga meie ette tullakse, kuigi teemad on erinevad?

Lauri Laats, palun!

Aitäh! See ei olnud teemaks.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Te tutvustasite seda, milline menetlus oli komisjonis, ja ütlesite, et seal käisid ka huvirühmad, aga millegipärast te ei maininud midagi selle kohta, mida need huvirühmad reaalselt rääkisid. Mul on ees seesama paber, mis on teil. Näiteks ütles pensionäride ühenduste liit, et eelnõust paistab välja riigi soov iga hinna eest kulusid kokku hoida, olgu siis vanemahüvitise vähendamisega, sotsiaalmaksu [maksmise lõpetamisega ülalpeetava elukaaslase eest], haigushüvitisele ülempiiri kehtestamisega. Ma loen siit, et puuetega inimeste koda juhtis tähelepanu, et voodipäevatasu tõstmine võib tuua kaasa sellise olukorra, kus patsient lahkub haiglast enneaegselt, kuna tal ei ole võimalik voodipäevatasu maksta, või tema majandusliku olukorra tõttu on oluliselt mõjutatud ning piiratud ligipääs vajalikule näidustatud teenusele. Eesti Ametiühingute Keskliit väljendas muret, et inimeste omaosalus tervishoius kasvab. Miks te midagi sellist ei maininud? Tegelikult on huvirühmad ju väga-väga kriitilised selle eelnõu suhtes.

Aitäh küsimuse eest! Loomulikult ollakse kriitilised olukorras, kus muudetakse omaosalust. See on ootuspärane. Seda, et üks eesmärke on kulusid kokku hoida, on ministeerium ka öelnud, see ei ole midagi uut. Mis puutub voodipäevatasusse, siis ma vaatan kohe, mis siin täpselt vastati. Mul läheb sellega hetk aega. Arvati, et inimene lahkub haiglast enneaegselt. (Köhib.) Vabandust! Siin ongi räägitud sedasama ja vastatud on seda, et lähtutud on ikkagi Tervisekassa väga pingelisest eelarvest. Tuletati ka meelde, et kui me räägime ambulatoorsetest visiitidest, siis on olemas inimeste grupid, kellel on ambulatoorse visiidi tasu madalam. Voodipäevatasu tõesti tõsteti, aga kui inimene on väga pikalt haiglas, üle 10 päeva, siis peab arvestama seda, et on olemas tasu ülempiir, millest rohkem ei maksta. Kui varem oli tasu 2,5 eurot päevas ja ülempiir 25 eurot, siis nüüd on ülempiir 50 eurot. Kui inimesel on raskusi selle maksmisega, siis saab ta abi ka sotsiaalsüsteemist. Aga üldiselt puuetega inimestel ja ka mõne teisel [grupil] – siin on terve loetelu nendest gruppidest – on soodsamad tasud.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Õhtutund on hiline, teie olete väsinud ja meie ka, aga siiski tahaks täpsustust. Mis muudatusettepaneku me sotsiaalkomisjoniga koos siis tegime rasedaid puudutavalt? Mis õiguse see neile ikkagi täpselt andis? Algselt, eks ole, oli niimoodi, et kuni 2‑aastaste laste eest ei pidanud maksma visiiditasu ja rasedad ka ei pidanud [maksma]. Siis tuli sellesse eelnõusse muudatus: kuni 2‑aastaste laste eest hakatakse maksma 5 eurot ja rasedad [maksavad] ka. Nüüd me tegime muudatusettepaneku. Mille see rasedatel välistas? Kuni 2‑aastased lapsed lähevad perearstile ja ikkagi maksavad visiiditasu. Kuidas see nüüd täpselt on?

Riina Solman, palun!

Visiiditasu on ainult eriarstiabisüsteemis, perearstisüsteemis on kõik visiidid tasuta. Kui me mõtleme väikelastele, siis tõepoolest, perearsti juures käivad nad väga tihti ja see ei maksa mitte midagi. Kui on vaja suunata väikelaps edasi, siis makstakse visiiditasu soodusmääras 5 eurot, mis kehtib kuni 19. eluaastani. Kõik visiidid, mis on seotud sünnituse ja rasedusega, on tasuta, ka eriarstiabisüsteemis, mitte ainult perearstisüsteemis. Ma arvan, et see on väga hea muudatusettepanek, ja selle me võtsimegi vastu.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Riina Solmani. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Kolleegid saalis ja need, kes oma tubades meid vaatavad! Tervitame ka neid, kes meid internetis jälgivad. Võib-olla siiski on veel inimesi öötunnil meid vaatamas. Selle seaduse muudatuste kohaselt lõpetab riik alates 1. jaanuarist 2026 sotsiaalmaksu maksmise kindlustatud isiku mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab ühte või kahte 3–8‑aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui 8‑aastane. Ravikindlustuse lõpetamisega võrdsustab riik last kasvatava ema kodutu inimesega. Vaadake, nii suhtub riik lapsi kasvatavatesse emadesse ja annab sellega signaali: saage ise hakkama. Ajal, kui meil on demograafiline kriis, sajandi madalaim sündimus, inimestel on erinevad mured ja ebakindlus, puudub turvatunne, me anname neile veel selle hoobi, et ärge saage lapsi, muidu ise teate, ise vastutate. Seletuskirjas on seadusemuudatuste eesmärgina ära toodud selline lause, et tahetakse ühtlustada riiklikke hüvitisi ning luua tasakaalustatum ja riigieelarvele jõukohasem sotsiaalkindlustussüsteem. Aga mis tegelikult on? Täpselt nagu pensionäride ühendus on kirjutanud oma tagasisides, mida ka Anastassia Kovalenko-Kõlvart tsiteeris, soovitakse kokku hoida nende sihtgruppide arvel, kes on haavatavad, aga ise vastu hakata ei suuda. Ma tänan väga sotsiaalkomisjoni ja osapooli, ka esimeest Karmen Jollerit, et see rasedatele mõeldud muudatus seadusesse sisse viidi. Aga see ehmatas tõesti komisjonis ka mind ära, et sinna vahepeal visiiditasu oli tekkinud. On tõesti hea, et see nüüd muutus. Aga räägime nüüd lapsi kasvatavatest emadest. Siin on öeldud, et [tahetakse] soodustada mõlema vanema töölkäimist. Sotsiaalkaitseministril on olnud ka sõnavääratusi. Ta on toonud esile, justkui tegemist oleks selliste inimestega, kes on väga jõukad, need kõik, kes tahavad kodus lapsi kasvatada, et mingu nad tööle, miks meie peame nende eest sotsiaalmaksu maksma ja nende ravikindlustust tasuma. Aga üldjoontes on nii, et kui ema jääb koju lapsi kasvatama, siis on see pere otsus. Tavaliselt on see ratsionaalsem käitumisviis, pere hoiabki võib-olla selle arvel kokku, et ei viida lapsi lasteaeda ega kooli ja ei pea soetama teist sõidukit või mis iganes. Ema saab olla kodune ema ja see [võimaldab] perel hoopis kokku hoida. Nii et tegemist võib olla mitte jõukate inimeste hüvega, vaid need inimesed tahavad lihtsalt, et lastel oleks tervislikum ja turvalisem ning ka pere jaoks oleks ratsionaalsem valik langetatud. Lastega pered on nende kärbete käigus ja selle retoorikaga pihta saanud rohkem kui küll. See peaks nüüd ära lõppema. Sisuliselt ju väikelaste ema töölkäimist siiski ei soodustata, vaid talle öeldakse, et kui sa tööle ei lähe, võtame sult sotsiaalkindlustuse ära. See on pigem selline sõnademäng ja demagoogia. Ma veel kord kordan: miks on vaja praeguses demograafilises kriisis sellist ettepanekut, et jätta sotsiaalmaksu maksmise erijuhtude loetelust välja ravikindlustatud isikute abikaasad, kes kasvatavad mitut alla 8-aastast last, selle asemel, et leida täiendavaid hüvitisvõimalusi? Selle maksumus on 1,5 miljonit, nii et tegemist on marginaalse summaga, mida oleks saanud asendada teistest kohtadest [leitava rahaga]. Ei oleks olnud vaja peresid täiendavalt solvata. Nii, nüüd veel. Alates 1. aprillist 2025 suureneb ambulatoorses eriarstiabis visiiditasu 5 eurolt 20 euroni ja haiglavoodipäeva tasu suureneb 2,5 eurolt 5 eurole. See hakkab kehtima ka kuni 2‑aastaste laste kohta. Erand nähakse ette haavatavamatele elanikerühmadele, kelleks on toimetulekutoetuse saajad, vähenenud töövõimega … Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

… inimesed, alla 19‑aastased lapsed, lapseootel naised, üle 63‑aastased ja töötud, kellel jääb visiiditasuks 5 eurot. Ravikindlustuse seaduse muudatustega nähakse ette ka ravikindlustatud isiku retsepti omaosaluse alusmäära suurenemine 2,5 eurolt 3,5 eurole alates 1. jaanuarist 2025. Lisaks pikendatakse alates 1. jaanuarist 2025 perehüvitiste määramise, puude raskusastme tuvastamise ja riikliku pensioni määramise menetlustähtaegu 30 tööpäevani. Siin on huvigrupid ise andnud tagasisidet, et otsuste menetlustähtaja pikenemisega seonduv teave peab olema sihtgrupile selgelt ja üheselt arusaadavalt esitatud ja kommunikeeritud ning teenuste kättesaadavus peab olema vaatamata tähtaja pikenemisele tagatud. Eelnõu seletuskirja kohaselt mõjutab visiiditasu tõus umbes 1,3 miljonit inimest, voodipäevatasu [muudatus] umbes 130 000 inimest ja retseptitasu [muudatus] umbes 900 000 inimest. Inimeste omaosalus tervishoiuga seonduvate kulude katmisel on juba praegu suur ning inimesi liigselt koormav. Kui rahvusvaheliselt on vastav näitaja keskmiselt 15%, siis Eesti keskmine oli 2022. aasta andmetel 22%. Sotsiaalministeeriumi enda analüüsis on leitud, et elanikkonna omaosaluse suurendamine ei saa olla lahendus tervishoiu rahastamise jätkusuutlikumaks muutmisel. Ometi on maksutõusud tehtud ja eelarvesse sisse programmeeritud. Analüüsis, selles Sotsiaalministeeriumi omas, on täiendavalt märgitud, et Eestis on tõsine proovikivi vähendada tervishoiukuludest tingitud vaesumist. Lisaks on leitud, et tervishoiukulude omaosaluse mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja vaesumisele on väga suur, ebavõrdsus tervises ja tervishoiuteenuste kasutamises inimeste piiratud finantsvahendite tõttu on ebaõiglane, mistõttu peab riik otsima poliitikameetmete kaudu võimalust, kuidas inimeste omaosalust tervishoius vähendada, mitte suurendada, ja et inimesi tuleb suurte kulude ja vaesumise eest hoopis kaitsta. Aga meil toimub vastupidine: hinnatõus lisaks maksufestivalile, maksukaskaadile, mis selle kõigega kaasneb. Sotsiaalministeeriumi kodulehel on viitega WHO raportile märgitud, et liiga suur patsiendi omaosalus muudab paljudele vajaliku ravi kättesaamatuks, süvendades inimeste aina kasvavat ravivajadust, suur omaosalus toob kaasa suhtelise vaesuse tõusu ning kasvatab ka absoluutses vaesuses elavate inimeste arvu. Selles 2023. aasta analüüsis on leitud, et terviseseisundis, tervisekäitumises ja hinnangutes terviseseisundile on jätkuvalt palju ebavõrdsust ning avalikkus sellega leppida ei saa. Opositsioon kindlasti ei lepi. Sellest analüüsist hoolimata me näeme, et tervishoiuteenuste tasud tõusevad ja teenused muutuvad raskemini kättesaadavaks. Võib-olla positiivne selle eelnõu puhul oli see, et vanemahüvitise ülempiiri laega leppis ühiskond ilma valudeta. Aga Isamaa teeb siinkohal ettepaneku eelnõu 507 [teine lugemine] katkestada. Just nendel põhjustel, mis ma ette lugesin.

Nii. Ja nüüd Lauri Laats Riigikogu kõnetoolist. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid öötundidel suudavad interneti vahendusel jälgida! Vaatasin, et hea kolleeg Karmen Joller on haigestunud. Ega väga lihtne siin ööistungit pidada ei ole. Ma tuletan meelde, et esmaspäeval, kui me [kinnitasime] selle nädala päevakorda, tegin ma Riigikogu esimehele ettepaneku – teades juba ette, et kolmapäevane päev tuleb tihe, arvestades kõiki neid päevakorrapunkte – päevakorrast osa punkte välja võtta, kaasa arvatud sellesama olulise punkti, mida me praegu arutame. Sellist ettepanekut saalis ei toetatud. Loomulikult, [see praegune] tööviis ei taga esiteks kvaliteetset seadusloomet ja teiselt poolt mõjub see meie tervisele. Ega see hea asi ei ole, mis me siin teeme. Loomulikult haakub tervis ju ka selle eelnõuga, mis on toodud meie ette teisele lugemisele. See eelnõu on kobareelnõu, see ei ole kvaliteetne seadusloome. Siin on hästi palju erinevaid teemasid kokku pandud. Mul on kahju, et kui sellised seaduseelnõud tulevad komisjoni, siis komisjoni liikmed ei tõstata küsimusi, miks selline paber on nii kiirustades ja ilma analüüsideta meie ette toodud. Hea kolleeg Riina Solman juba läks [eelnõu] sisusse. Eks olulisemad teemad said ka kajastatud. Riina võib-olla ei jõudnud mainida seda, et kui me räägime erinevatest toetustest, siis ka nende läbivaatamise aega on selle eelnõuga, seda perioodi on pikendatud. Iseenesest on see ju väga suur probleem, nagu me aru saame. Loomulikult, arvestades demograafilist pilti, me peaksime soodustama sündimust. Seaduseelnõus on praegu välja toodud piirang sellise peremudeli suhtes, kui [perekond] on otsustanud, et üks pereliige kasvatab lapsi kodus. Edaspidi ei võimaldata talle tervisekindlustust. No andke andeks! Kas me tõesti ei suuda vaadata ettepoole, tegeleda demograafiliste probleemidega? Me vastupidi, piirame! Me tegelikult ju piirame sündimust! Seaduseelnõu seletuskirjas oli välja toodud, et kui see ema või isa ei taha tööle minna, kuigi riik võtab tervisekindlustuse ära, siis on alati võimalik osta tervisekindlustus oma vahenditest, et noh, kuus pluss-miinus 300 eurot. See on siis eelnõu lahendus sellele küsimusele. Mis seal ikka, tahate kodus olla, makske 300 eurot, kindlustame ära! "Hea" suhtumine. Retsepti puhul omaosalus suureneb, samuti haiglavoodipäeva tasu. Loomulikult, nagu siin on välja toodud, läheb eriarstivisiidi tasu neli korda kallimaks. Mis see muud on kui mitte sigadus. See lööb otseselt nende inimeste pihta, kellel on väiksemad sissetulekud. Nii see on, me saame sellest ju aru. Kui te hääletate selle [eelnõu] poolt kolmandal lugemisel või täna ei toeta meie, opositsiooni esitatud katkestamisettepanekut, siis te tegelikult hääletate selle poolt, et väga paljud inimesed jätavad lihtsalt arsti juurde minemata ja põevad haigust kodus, kui selline võimalus on. Sooviksin kolm lisaminutit.

Kolm minutit lisaaega.

Miks te seda kõike teete? Siin käidi välja, et sõda käib. Käib küll ja see on probleem. Aga miskipärast ei meeldi teile rääkida sellest, et meil ei jagu riigis ressurssi, riigieelarvesse ei jagu ressurssi. See on tingitud sellest, et meie majandus on lihtsalt all juba kümnendat kvartalit. Praegune valitsus ei suuda seda noolt majanduses üles viia, vaatamata sellele, et meie naabritel läheb juba hästi, vaatamata sellele, et me kõik töötame ja näeme vaeva täpselt samadel tingimustel. Elektrihinnad on samad, geograafiline asend on sama, naabrid on samad. Ja siis me ütleme, et sõda käib, meie ei saa mitte midagi teha. See on puhas vale. See on puhas vale, mis te räägite! Siis me läheme ja tõstame makse, tarbimismakse, võtame veelgi inimestelt raha ära, võtame seda nende taskust ära. Tõstame teenuste hinda, rakendame automaksu. Kui kõik kokku arvutada ja võtta arvesse nii 2025. aasta kui ka 2026. aasta erinevate maksude, aktsiiside ja teenuste hinna kasvu, siis 2026. aastal on see summa, mis võetakse inimestelt ja ettevõtetelt lihtsalt riigi lisatuluna ära, 1,5 miljardit. 1,5 miljardit! Nüüd on siin välja käidud, et aga meil ju läheb kõik kallimaks. Tõsi ta on, loomulikult läheb kallimaks, kui me makse tõstame. Miks ta ei lähe siis! Täna infotunnis ütles peaminister, kui ma tõstatasin küsimuse, kas ta oli teadlik, et justiitsminister soovib notaritasusid tõsta ja tagada nii notaritele aastas lisatulu 11 miljonit ja natuke pealegi, et ei olnud teadlik, et kooskõlastusringi ei olnud, et justiitsminister ei kooskõlastanud seda temaga. Aga samas ta nentis, et ka notaritasud on ju tegelikult ajale jalgu jäänud ja me peame neid tõstma, ka Rain Epleri juuksur tõenäoliselt võtab rohkem tasu juukselõikuse eest, ja nii edasi ja nii edasi. Aga miks nad kõik võtavad rohkem tasu? Miks Rain Epler peab juukselõikamise eest rohkem maksma? Sellepärast, et käibemaks on tõusnud, ka teised maksud on tõusnud ja kui järgmisel aastal rakendub automaks, siis ma usun, et Rain Epler ei jõuagi rohkem juuksurisse. Need tasud lihtsalt tõusevad. See oli loomulikult naljaga öeldud. Aga igas naljas on ka tõtt. Riik ütleb, et teenuste hinnad tõusevad, ja ise annab veel takka. Ja siis tuleb ta kõige vaesemate juurde ja ütleb: "Makske see jama kinni!" Loomulikult me esitame [teise lugemise] katkestamise ettepaneku. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Priit Sibula. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! No patt oleks sellise eelnõu puhul vaikida. Loomulikult on mõistlik ja arusaadav koalitsiooni soov otsida kõikvõimalikke vahendeid kokkuhoiuks, aga need kohad, kus kokkuhoidu otsitakse, on kuidagi müstilised. Ütlesin ka eelarve arutelu puhul, et huvitaval kombel, kui on head ajad, siis töökohti tekib ja mõnikord viiakse neid regioonidesse, aga kui kokku hakatakse hoidma, siis ilmselgelt mitte kunagi keskusest, vaid ennekõike ikkagi regioonidest. Ka Põlvas pannakse [asutusi] kinni. Tundub, et seal pole inimestel vaja ei sündide registreerimist ega surmade registreerimist, Põlvas saadakse tulevikus sellega kuidagi muul kujul või muud moodi hakkama. Nüüd on siis leitud olulised kokkuhoiukohad. Huvitav on see, et Reformierakond on läinud püha graali kallale. Ma mäletan, et neid arutelusid on ju varasemaltki parlamendi erinevates koosseisudes olnud õige mitmeid kordi. Vanemahüvitis oli ennevanasti püha ja puutumatu. Nüüd tundub, et Reformierakonnale enam mitte miski püha ja puutumatu ei ole, ja on mindud vanemahüvitise ülempiiri ümberarvutamise teele, et see lagi madalamale tuua. Teised saadikud on siin välja toonud, kuidas kohutava rahvastikukriisi kontekstis, kui ei ole mõtet rääkida ei kestlikust kahanemisest ega millestki muust, kui sündimus on langenud alla 10 000, ei ole meil ühtegi adekvaatset meedet ja sisulisi arutelusid me sel teemal ei pea, küll aga toimuvad erineval viisil nudimised. Kui keegi püüab rääkida mingist kindlusest, siis üks asi on minu meelest selge: peredel mingit kindlust ei ole. Esmaspäeval me rääkisime abortidest ja ka sündide puhul on see kindlasti nii, et kui kindlust ei ole, siis ei sünni lapsi ka. Maksutõusud panevad täiendavaid koormisi ja nüüd võetakse siit teiselt poolt ka veel ära. Nii et mõlemast taskust korraga püütakse pere arvelt riigieelarve tasakaalule lähemale saada. Minu küsimus on lihtsalt see, kas me oleme kõigele sellele mõelnud. Ma eelarve puhul rääkisin ka sellest, et peaasi, et me hiljaks ei jääks. Me kiitleme oma 3%‑liste riigikaitsekuludega. Meenutasin enne, et 1937.–1939. aastal olid riigikaitsekulud kaks korda või üle kahe korra kõrgemad kui nüüd, 7%, olid erinevad tellimused ja lootused, et me suudame, aga me jäime hiljaks. Nüüd on küsimus, kelle heaks me seda riigieelarvet tasakaalu lähedale viime, kui palju neid eestlasi on ja milline see ühiskond on, kes sellest eelarve tasakaalust tulevikus rõõmu hakkab tundma. Nii et seda eelnõu sellisel kujul ma kindlasti toetada ei saa. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 507 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud kaks ettepanekut, üks Isamaa fraktsioonilt ja teine Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Need on identsed. Nii Isamaa fraktsioon kui ka Keskerakonna fraktsioon teevad ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 teine lugemine katkestada. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Vabandust! Hiline aeg. Enne kui me läheme hääletuse juurde, vaatame üle ka muudatusettepanekud. Meil on mõned muudatusettepanekud. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Aitäh! Ma palun Isamaa fraktsiooni poolt seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh, hea kolleeg! Me asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud kolleegid, me oleme eelnõu 507 muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 43 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Teise muudatusettepaneku on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Aitäh! Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? (Jaatav vastus saalist.) Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 42 Riigikogu liiget, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt viies muudatusettepanek, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Palun ettepanekut hääletada ja toetada.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 42 Riigikogu liiget, erapooletuid on 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt tänane kuues muudatusettepanek, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele 6. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9 Riigikogu liiget, vastu 43. Ettepanek ei leidnud toetust. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Aitäh! Palun sedagi ettepanekut hääletada.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Jaatav vastus saalist.) Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud, seitsmenda muudatusettepaneku. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 43 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Aitäh! Palun ka kaheksandat muudatusettepanekut hääletada.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Jaatav vastus saalist.) Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt üheksas muudatusettepanek, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kümnes muudatusettepanek … Priit Sibul, palun!

Palun ka üheksandat muudatusettepanekut hääletada.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Jaatav vastus saalist.) Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu 8, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Kümnes muudatusettepanek, head kolleegid, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Oleme eelnõu 507 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 507 teine lugemine lõpetada. Aga meile on laekunud kaks ettepanekut: üks Keskerakonna fraktsioonilt ja teine Isamaa fraktsioonilt, mis teevad mõlemad ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 teine lugemine katkestada. Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? (Jaatav vastus saalist.) Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 44 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 507 teine lugemine on lõpetatud.