Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (538 SE) esimese lugemise jätkamine

Nüüd läheme tänase päevakorra juurde. Täpsustan, et päevakorda jätkame sealt, kus eile pooleli jäi: Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 538 esimese lugemisega. Palun Riigikogu liikmete küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli algatajate esindaja Aivar Koka. Palun!

Aitäh!

Ja valmis küsimustele vastama. Esimene küsimus, Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh istungi juhatajale! Hea ettekandja! Inimesed saavad praegu Maksu‑ ja Tolliameti käest järjest arveid. Üks osa automaksust tuleb ära maksta enne jaanipäeva ja teine kooliaasta alguse puhul. Sõnum, et Isamaa selle tühistab, on selge. Aga ole hea ja tuleta avalikkusele meelde, miks automaks üldse kehtestati. Ühed rääkisid, et see on rohepöörde osa, teised rääkisid, et tuleb inimesi suunata ühistransporti [kasutama], kolmandad rääkisid, et see on julgeolekumaksu osa. Aita teha mäluvärskendust!

Aitäh! Kõige huvitavam on see, et tõesti tulevad mingisugused teatised Maksu‑ ja Tolliametist ning seal on kirjas, et mingid [summad] tuleb mingiks kuupäevaks maksta, aga ei ole kirjeldatud, mitme auto eest või mis auto eest. Kas need andmed, mille alusel on maksuteatis väljastatud, on õiged? Kui minna Maksu‑ ja Tolliameti kodulehele, siis ega seal ka targemaks ei saa. See on üks pool. Aga nagu ma olen siin kõnepuldis pidevalt öelnud, tegelikult on ju kõik maksutõusud, mis on viimase pea kahe aasta jooksul toimunud, ainult ühel eesmärgil: et Reformierakond saaks oma kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustuse], toetuse ära teha. Ka koalitsioonipartner siseminister Lauri Läänemets paljastas möödunud nädalal sotsiaalmeedias, et selle tegelik põhjus on Reformierakonna kõrgepalgaliste maksusoodustuse rahastamine.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Me näeme, et Tallinnas on kuue lapsega pereema rääkinud 875 euro suurusest automaksust, [mis tuleb maksta, et] perega, kuue lapsega ringi sõita. Palun kirjeldage, mida selline automaks maapiirkonnas elavale perele tähendab ja kas see erineb Tallinnast. Mida need pered, suurpered, kes ei saa teistmoodi – lapsi on vaja [sõidutada] –, tegema peavad? Kuidas peab üks suurpere käituma, kas ta peab ootama, et valitsus kukub? Või kuidas te aitaksite neil lahendada seda küsimust, et riik on neile nüüd automaksuga nii heldelt selle koorma kaela pannud?

Aitäh hea küsimuse eest! Sellele küsimusele on ühelt poolt väga keeruline vastata, aga teiselt poolt võib-olla lihtne vastata. Me teame, et tänane koalitsioon alustaski [tööd] sellega, et vähendas lasterikaste perede toetust iga kuu 200 euro võrra. Kui võtta seesama [aluseks], siis kuuelapseliselt perelt võeti tagataskust ära ju 2400 eurot [aastas]. Nüüd me näeme, et sellele 2400 eurole, mis on iga-aastaselt ära võetud summa, lisandub sellesama pere näite puhul veel 875 eurot. Ehk konkreetse näite puhul kaotab see kuut last kasvatav pere alates sellest aastast iga aasta üle 3000 euro. Kui võtta kokku lastetoetused, mida ta täna saab, siis on see ju üle kolme kuu toetuste [summa]. Tänane koalitsioon on väga selgelt läinud seda teed, et toetab seda väikest protsenti [inimesi], kes on kõrgepalgalised ja kellel tegelikult seda tulumaksusoodustust ei oleks vaja. Kõik Riigikogu liikmed kuuluvad nende alla. Ma tahaks näha, kas keegi teist ütleb, et teil on seda soodustust vaja, teades, et noored pered, kes kasvatavad järeltulijaid, kes [tulevikus] Eesti majandust turgutavad … Või siis tuleks panna sinna kõrvale pensionärid, kelle pensionidest võtab koalitsioon see aasta ära 17 miljonit eurot. Ma rõhutan: kui vaadata eelnõu seletuskirja, siis [näeme, et] seal on väga selgelt kirjas, et keskmise pensioni tulumaksuvabastuse tühistamine sellest aastast viib sellel konkreetsel aastal pensionäride taskust ära 17 miljonit eurot. Seaduseelnõu seletuskirjas on ka selgelt kirjutatud, et 2027. aastal on 76 miljonit eurot [see summa], mille võtab valitsus pensionäride taskust. Lisame selle, et järgmisest aastast tuleb maksta ka pensioni esimeselt sendilt 2% tulumaksu. Kui me arvestame seda, et pensioni [sellelt osalt], mis on üle keskmise, tuleb maksta [koos julgeolekumaksuga] 20% asemel 24% [tulumaksu], ja kui me arvestame seda, et käibemaks on 1. juulist [üle-]eelmise aasta 20% asemel 24%, siis on selge, et tänane koalitsioon on teinud kõik selleks, et võtta kõige rohkem raha ära nõrgematelt, olgu need siis noorpered või pensionärid. Ainuke võimalus on see, et tänane koalitsioon peaks tagasi astuma. Me ju näeme, millistel erakondadel on rahva toetus ja usaldus. Kas president peaks välja kuulutama erakorralised valimised? Siis ei tekiks ka seda muret, et koalitsiooni sees peaksid poliitikud üksteisele hommikust õhtuni selgitama, kes kui halva otsuse tegid. Tuleb alati vaadata hääletamistulemusi, need on ju kogu aeg näha Riigikogu stenogrammis. Millegipärast nad kõik hääletasid nende seaduste poolt, ka sellesama automaksu poolt on enamus koalitsioonipoliitikuid hääle andnud.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me oleme näinud siin automaksu teemal ka suhteliselt kummalisi ja isegi koomilisi vastandumisi koalitsioonisaadikute endi vahel. Aga see pole mitte kõik, segadust jätkub ka mujale. Nimelt on tulnud vihjeid selle kohta, et Maksu‑ ja Tolliameti ja Transpordiameti ametlikud kalkulaatorid nende ametite kodulehtedel annavad erinevad tulemused. Kontrollisin, tõepoolest see nii on. Transpordiameti kalkulaator annab ligikaudu 10% väiksema maksu. See olukord, kus tegelikult ka valitsus ja [riigi]ametid ei oma selget pilti, viitab sellele, et kogu see automaksu konstruktsioon on sedavõrd ebaõnnestunud, et seda segadust polegi võimalik teisiti likvideerida kui ainult seda maksu tühistades. Mis on teie seisukoht?

Jaa, ma olen sinuga sama meelt, et see on üks ebaõnnestunud seadus, mis eelmine aasta siin saalis jõuga vastu võeti. On ju selge, et kui Maksu‑ ja Tolliamet saadab välja makseteatise, siis peaks olema väga selgelt lahti kirjutatud, mille eest see on esitatud. Ka mulle tuli teade, et ma peaksin maksma mitme auto eest, aga nüüd ma ei tea, kas auto, mis on mul abikaasaga ühine vara, on seal maksu sees või tuleb temale eraldi [teatis]. Ja ma ei saa kontrollida, kas see on esitatud auto passis olevate andmete järgi või mitte. Nagu sa mainisid, [Transpordi]ametil on ühed näidud ja Maksu- ja Tolliametil teised. Väga loogiline on sellises maksuteatistes [rohkem infot anda], nii nagu ka ettevõtjal, kui ta esitab arve, peab olema lahti kirjutatud, mille eest see arve esitatud on, et arve maksja teaks, et ta maksab selle eest, mis ta tellinud on. Täna on valitsus tellinud lihtsalt kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustuse]. Selle nimel, et poolt miljardit eurot tagasi maksta, on 2 miljardi euro jagu maksude tõuse kahe aasta jooksul kokku kirjutatud. Aga ma rõhutan: just need, kelle sissetulek on 2200 eurost suurem, saavad täispaketi. Väiksema soodustuse saab juba siis, kui palk on 1200 eurost suurem. Selge on see, et ühe valimislubaduse nimel on neli korda makse tõstetud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eesti riigi üheks põhiseaduslikuks aluseks on isikute võrdne kohtlemine samasugustes situatsioonides. Minu küsimus tuleb ühelt Eesti Vabariigi kodanikult, kes juhtis tähelepanu automaksu probleemidele. Nimelt on tema tähelepanek see, et praktiliselt identsete masinate aastamaks ja registreerimis[tasu] oluliselt sõltuvad sellest, kas sõiduk on saadud arvele võtta kaubikuna või mahtuniversaalina. Esimene näide koos viitega ja piltidega on Mercedes-Benz V 250 kohta. [Ühel juhul on] aastamaks kalkulaatori järgi jämedalt 51 eurot ja registreerimistasu 413 eurot. Kirjas on viis kohta, kuigi piltidelt on näha, et on seitse kohta. Ja teise täpselt sama marki masina aastamaks on 427 eurot ja registreerimistasu 1209 eurot, kohti on täpselt sama palju. Kuidas on võimalik, et sellised asjad juhtuvad – masinad on identsed, aga maksud on niivõrd erinevad? See ei ole võrdne kohtlemine.

Küsimus! Aitäh!

Aitäh hea küsimuse eest! Eks seda tuleks vaadata. Automark võib küll olla ühesugune, aga seal on väga oluline tonnaaž ja teiselt poolt mootori võimsus, CO2-heide. Kui on kõik võrdne, siis tekib küsimus, et ühel ei saanud olla … Ütleme, teoreetiline loogika on see, et ühel ei saanud olla [nii palju] istmeid sees sel hetkel, kui see osteti, ja siis see pandi pakettiauto'na [kirja], ja teine on istmetega nii-öelda bussina vormistatud. Ma räägin, et teoreetiliselt peaks see nii olema. Aga kui mõlemad on ostetud sama nimetusega … Sa mainisid, et need ei ole nii ostetud, passis [ei ole] sama nimetus. Nii et üks inimene oskas enne kirjutada, et seal [nii palju] istmeid ei ole. Aga muidugi, kui ta nüüd sõidab ja ta kinni peetakse, [võib olla probleem]. Kui passi ei ole pandud, et selles [autos] on seitse istekohta, siis tegelikult ei tohiks neid istekohti ise sinna juurde panna või siis peaks selle ümber registreerima.

Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Jah, tõepoolest, meie postkastidesse on juba laekunud teatised mootorsõidukimaksu arve kohta. Kui peaks mingi ime juhtuma ja täna tõesti muudetakse mootorsõidukimaksu [seadus] kehtetuks, siis millal see peaks kehtima hakkama ja mida tehakse nende saabunud arvetega?

Aitäh! Väga loogiline, et kui Riigikogu kolme lugemise [järel] selle seaduse vastu võttis ja president välja kuulutas, siis see seadus [kehtib]. Meie ettepanek on see tagasiulatuvalt tühistada. Nende väljakirjutatud arvete maksetähtaeg tuleb alles jaanipäeval. Kui mõned virgad on jõudnud ära maksta, siis nendele tuleks see raha tagasi maksta. Ja nendel, kellel ei ole veel ära makstud, ei tulekski seda maksta. Eelnõu [kohaselt] on ikkagi ettepanek automaks või mootorsõidukimaks, nagu see ametlikult on, tühistada, sest see on väga selgelt inimvaenulik. Meil on automaks kehtinud juba aastaid, oleme ausad, [kütuse]aktsiis on just see, millega maksustatakse auto [kasutamist]. See on loogiline, kui maksustatakse tarbimist, aga tänane koalitsioon on otsustanud [maksustada] omamist. Eriti regionaalselt, maapiirkondades, kus ühistransport iga päevaga rohkem ja rohkem kokku kuivab, on auto vähemalt igale lapsega perele ainuke võimalus, et lapsed saaksid käia koolis, huvikoolis, lasteaias ja vanemad saaksid käia tööl. Kõigis töökohtades ei ole kaugtöö võimalik lahendus. Paljud tööd on sellised, et peab ikka füüsiliselt töökohas olema. Ja me näeme ka, et paljudes firmades täna kaugtööd vähendatakse, lubatakse maksimaalselt üks või kaks päeva kaugtööd teha, ülejäänud ajal ikkagi tahetakse kohalolu. Nii et see on regionaalselt selgelt väga vale otsus. Ja samas, riigi tulu sellest maksust on suhteliselt väike võrreldes sellega, millist kahju see tegelikult Eesti majandusele ja inimestele teeb.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Ilmselgelt lööb automaks kõige valusamalt maapiirkondade inimesi. Automaksu loojate üks argument peale maksuküüru tasandamise oli [soov] suunata inimesi rohkem ühistransporti [kasutama]. Sinu käest on hea küsida, sa oled parlamendi üks parimaid eelarvespetsialiste. Kas 2025. aastal suunatakse ka rohkem raha ühistransporti, tehakse see teenus paremaks või mitte?

Ma pean tunnistama, et vastupidi, Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumis on ministri ettepanekul kärpeplaani järgi ühistranspordiraha 6 miljoni euro võrra vähendatud. Ma täna istungi alguses andsin üle küsimused regionaal‑ ja põllumajandusministrile raudtee teemal. Käesoleva aasta 1. jaanuariks pidi olema vähemalt Tallinna-Tartu raudteelõik renoveeritud ja elektrifitseeritud ja uued rongid peaksid seal sõitma. Keegi kuskil on öelnud, et võib-olla 1. september on see [valmimisaeg], aga tegelikult ei olda ka selles kindel. Ma vaatan, et kui Jõgevalt Tartu suunas minna, siis seal on ikka veel väga palju töid [teha]. Võib-olla ettevõtjad suudavad selle töö 1. septembriks ikkagi ära teha. Aga tegelikult tekib mul küsimus. Väga paljud rongid, mis on tellitud, ühel hetkel seisavad, aga nii-öelda amortisatsioon ehk kulu on juba olemas. Samas ei saa inimesed neid kasutada. Kui ma vaatan praegu raudteed ja rongipiletite hinda, siis jääb täiesti arusaamatuks, kus on regionaalmõõde. Tartu-Tallinna rongi pileti hind tõuseb 1% Elroni detsembrikuise pressiteate järgi, aga kui ma lähen Jõgevalt rongi peale ja tahan sõita Tallinna või Tartu suunas, siis on tõus 14–15%. Tartu ja Tallinna vahel sõidavad kommertsalusel bussid iga poole tunni järel ja piletihind on täiesti konkurentsivõimeline, sest need bussid on praktiliselt kogu aeg [täis], täituvus on väga hea, aga näiteks Jõgevalt bussiga Tallinnasse saada [on keeruline]. Kui Jõgevalt ühe bussiga Põltsamaale sõita ja seal siis loota, et Tallinna-Tartu või Tartu-Tallinna buss võtab peale, siis võib-olla on see võimalus. Aga hetkel kasvavad ühistranspordi probleemid väga selgelt päevast päeva. Eks need kasvavad sellest hetkest, kui seitse-kaheksa aastat tagasi otsustati, et kõik peab olema tasuta. No tasuta ei ole ühtegi asja, maksumaksja raha eest makstakse see ikkagi kinni. Võib-olla sel hetkel oleks olnud õigem otsus, et pilet [maksab] pool eurot, sõltumata sellest, kust sa bussi peale lähed maakonna sees. Tänaseks on ühistransport jõudnud selleni, et see ei ole enam mitte maakonnasisene, vaid maakondadevaheline. Seetõttu on [kaotatud] väga paljud kommertsalustel olnud liinid. Tegelikult ei oleks see ühtegi senti riigieelarvest välja viinud.

Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Hea ettekandja! Nagu sa tead, kui on vaja midagi maksustada, siis ka minul isiklikult automaks kindlasti esimene [valik] ei ole. Aga ma küsin niimoodi: äkki sa esitad mõned valdkonnad, [kust saaks raha võtta]? Ma tean küll ainult väga palju valdkondasid, kus meil on raha puudu, olgu see haridus, mida riik rahastab, sotsiaal[valdkond] või ühistransport, mida te siin mainisite äsja – neid valdkondi on veel ja veel. Kas pensionid on liiga kõrged? Mida oleksite valmis reaalselt kärpima? Või siis teine variant: äkki olete nõus tulema sotsiaaldemokraatidega koos astmelist tulumaksu kehtestama?

Jah, vot, kurb on. Ma hindan sind väga kõrgelt. See, et me mõnel teemal sinuga vaidleme, absoluutselt ei mõjuta, ma arvan, meie omavahelist suhtlemist. Kurb on see, kui sa vaid Facebookis ütled, et see ei meeldi sulle. Tegelikult Riigikogu liige on enda otsustes vaba. Mina pean küll tunnistama, et minul on olnud Isamaa ridades võimalus erakonnale vastupidise [arvamuse] korral vajutada [teist] nuppu või jätta hääletamata. Näiteks automaks oleks võinud olla üks asi, mille kohta sa oleks saanud oma valijatele väga selgelt öelda, et sa ei toetanud seda. Aga sa lihtsalt Facebooki postituses ütled, et näed, ma pean maasturiga sõitma, jõle jama. Meil ei ole muret, ei sul ega mul. Mul on kaks autot, pluss abikaasa auto, ja ma jõuan nende [maksu] Riigikogu liikme palga eest väga lihtsalt ära maksta. Minul on mure nende inimeste pärast, kelle sissetulek [on alla keskmise], ehk pea 70% inimeste pärast. Viimases uudises oli küll kirjutatud, et 60% palgasaajatest saab palka alla Eesti keskmise. Nende jaoks on mootorsõidukimaks ikkagi väga ränk. Ma mäletan, et ma olin endise rahandusministriga teledebatis, kui ta arvas, et 1993. aasta Audi maha müües saab osta elektriauto. Ma vaatasin, mis hind on: 500 euro eest sai [Audi] maha müüa, aga keegi ei ole tahtnud 500 euro eest elektriautot müüa. Aga sulle lihtne vastus: jätke järgmisel aastal see mõttetu kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustus] ära. No sa kaotad jaa iga kuu 100 eurot, aga ma arvan, et ülejäänud inimesed Eestis on väga õnnelikud, et nad ei pea automaksu maksma, ja mõned muudki maksud jääksid tegemata. Täna räägitakse, et mootorsõidukimaksust läheb midagi sotsiaalvaldkonda või haridusvaldkonda, aga see on ju kõik tühi [jutt]. Tegelikult nii, nagu su erakonna esimees ütleb – ma olen seda rääkinud esimesest päevast alates ja ma olen vähestel juhtudel su erakonna esimehega sama meelt, aga seekord olen –, kõik maksud, ka seesama mootorsõidukimaks, on ainult ühel eesmärgil: Reformierakond soovib jonnakalt teha kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustust]. Sa küsid astmelist tulumaksu. Astmeline tulumaks kehtib ju ka täna, just selle eesmärgiga, et need, kes saavad kõrgemat palka või kellel on suurem sissetulek, ei saa tulumaksuvabastust. Nad maksavad [järgmisest aastast] esimesest eurost 24%. Aga need, kes on väiksema sissetulekuga, ei peaks üldse maksma. Õige otsus oleks olnud see, mida me püüdsime selgitada viimases koalitsioonis, kus me olime, aga ei õnnestunud. Tõstame seda alumist serva: see kuni 1200 eurot, mis täna on tulumaksuvaba, peaks käima Eesti keskmise palgaga kaasas, et Eesti keskmine palk oleks tulumaksuvaba. Siis oleks suur mure lahendatud ja ülejäänud maksaks tulumaksu täie rauaga. Kui sul on sissetulek korralik, siis sa saad sellega hakkama.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Praegu on olukord, kus inimestele laekuvad maksuteated. Ma sellest tulenevalt võtsin lahti ERR‑i möödunud aasta 25. juuni uudise, kus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtunik Ivo Pilving ütleb väga ilusti: "Kui maksumaksja hinnangul rikub maksuteade tema õigusi, sealhulgas ka põhiseadusest tulenevaid õigusi, on tal õigus esitada halduskohtule kaebus." Kohus siis kontrollib, kas maksuteade on õiguspärane ja kas need seaduse normid, mille alusel Maksu- ja Tolliamet maksuteate väljastas, vastavad põhiseadusele. Seega on kõikidel isikutel õigus esitada see kaebus. Mida teie arvate: kui see seadus[eelnõu] täna siin saalis [tagasi lükatakse], kas siis peaks toimuma massiline pöördumine halduskohtusse, et see talumatu ebaõiglus lõpetada?

Aitäh! Eks see on järjekordselt selline juriidiline ja tehniline küsimus. Eesti Vabariigis kehtivad ikka seadused. Kui Riigikogu on seaduse vastu võtnud, president on selle välja kuulutanud ja seda ei ole Riigikohtusse edasi kaevatud, siis see seadus ikkagi kehtib. Küsimus on rohkem selles, kas see on mõistlik ja kas need punktid, mis selle seaduse seletuskirja on pandud, vastavad tõele. Seletuskirja on igasuguseid ilusaid asju kirjutatud, küll rohepööre ja kõike muud, aga täna on väga selge, et neid eesmärke see seadus ei täida. Teine pool on see, et kas on õigustatud, et see maks on ühe[ülbaline] ja kõigile. Eks see mure on. Seal küll püüti teha erivajadustega inimestele erisust, aga siis presidendi nõunikud andsid nõu, et see on vastuolus põhiseadusega. Ja koalitsioonil oli siis väga lihtne otsustada, et võtame selle rea välja ja määrame [maksu samamoodi] kõigile. Täna on situatsioon ikkagi väga keeruline. Paljudele, kes elavad toetustest, olgu see siis emapalk või toetus erivajaduse puhul, puudetoetus, ja pensionäridele, kes saavad ainult pensioni, on mootorsõidukimaks väga ränk hoop. Rääkimata suurperedest – ma enne tõin näite, et nad kaotavad juba selle tõttu, et koalitsiooni esimene otsus oli vähendada lasterikaste perede toetust iga kuu 200 eurot. Kahjuks ka sotsiaaldemokraadid, kes on alati vähemalt väitnud, et nad on nõrgemate poolt, toetasid seda. Ja nüüd on veel juures mootorsõidukimaks. Siin toodi näide sotsiaalmeediast: üks kuue lapsega pere ütleb, et tema mootorsõidukimaks on 875 eurot. Ta sõidab [väike]bussiga. Väga loogiline, ta ju tahab, et kui pere välja läheb, siis kõik kuus last mahuksid masina peale. Seega peab neil olema 8–9-kohaline väikebuss. Ja see tähendab, et kokku üle 3000 euro see pere kaotab, rääkimata tulumaksu ja käibemaksu tõusust [kokku] üle 20%.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Seesama näide, mis te tõite pere kohta, kus on palju lapsi – vaadates Maalehe tänast lugu, tuleb neile öelda, et tuleb osta luksuslik McLaren GT. Miskipärast on seaduses vist selline auk, et McLareni eest, mille maksumus, ostuhind on 150 000 eurot, on väiksem automaks kui Nissan Navaral, mille soetushind on 9000 eurot. Loomulikult ma räägin pruugitud autodest. Minu arust on sellesse seadusesse tegelikult jällegi programmeeritud see, et rikkam maksab vähem ja paljulapselisele perekonnale tehakse selgelt liiga. Vaadates kogu selle seaduse menetlust, siis see halb laps sündis siin päris pikalt. Mäletan, kuidas see pikk protsess käis, kuidas toodi üks [eelnõu], teine [eelnõu], kolmas. Ja lõpuks see, mis vastu võeti, tuleb välja, on ka auklik. Nii et hakkame ostma siis McLareneid, tuleb odavam välja, kuigi ostuhind on loomulikult kallim. Naljaga pooleks.

Jah, ma pean küll tunnistama, et kahjuks minul ei ole võimekust osta 150 000-euroseid autosid. Ma saan aru, et Keskerakonna fraktsiooni esimehele see oleks täitsa kõlbulik. Tallinna linnas oleks sellega võimalik sõita, aga [mitte] maal. Mõned nädalad tagasi tuli näiteks Tartu linnas ühe ööga maha praktiliselt 50 senti[meetrit lund], vähemalt minu koduõuel, tuiskas sinna ja kõike muud. Iga kahe tunni järel lükkasin kõnnitee puhtaks ja siis, kui kõnnitee sai puhtaks, sõitis 5–10 minuti pärast tee peal sahk mööda ja lükkas kõnnitee uuesti [lund] täis. Nii et üldfüüsilist [trenni] sai päris hästi tehtud. Ma loodan, et ühel hetkel see orjus lõpetatakse, et omavalitsuse kõnniteid peab [puhtaks] tegema. Aga automaksu tegemisel oli ju väga selge, ega seal mingit sisu ei ole. Lihtsalt oli vaja mingi summa eelarves kokku korjata. Noh, sa tõid kallite autode [näite] ja kõik muu, aga veel hullem asi on see, et kui sul auto veel 20 aastat vana ei ole ja tahad seda müüma hakata, siis selle auto väärtus on väiksem, kui on selle mootorsõidukimaks. Nii et siin tekib juba see [küsimus], kas kõik autod peaks romulasse viima. Mina olen aru saanud, et säästmiseks tuleks kasutada mingit asja võimalikult kaua, kui sa selle ostad, nii ka autot. Nii kaua kui see on tehniliselt korras, võiks seda kasutada. Mul on õue peal ka kümme aastat vana Hyundai, töötab väga hästi, iga aasta natukene on vaja seda hooldada ja võib-olla remontida, aga see toimib. Ja kui ma täna peaks uue auto ostma, siis maksab … Peale koroonat on kõik autohinnad tõusnud vähemalt 2,5 korda ja ma enam ei oskagi mõelda, milline mootorsõidukimaks ja registreerimismaks sinna juurde tulevad. Kurb on see, et iga aastaga rohkem ja rohkem tekib siin saalis tunne, et ettevõtjaid siin praktiliselt ei ole. Mul on hea meel, et on mõned omavalitsusjuhid, kes vähemalt hinges mõtlevad positiivselt. Ja ma lohutan alati poliitikuid, kes on siin esimest koosseisu. Nad arvavad – meri on põlvini –, et kõiki asju on võimalik teha ja ainult nende silmapilgutus ja naeratus päästavad kogu riigi. Kahjuks on nii, et koalitsiooni toas on lõpuks kolm erakonnaesimeest ja nad lepivad seal kokku, kuidas on, ja siis konstateeritakse teile fraktsioonis, et nii on. Ja kui sa palju räägid, siis jääd ilma oma piirkonnas ühest, teisest või kolmandast investeeringust. Eks elu näitab. Aga ma saan siin rahulikult öelda, et kui see ei peaks enne juhtuma, siis ma usun, et 24 kuu pärast, kui on järgmised valimised, inimesed oskavad õigeid otsuseid teha. Isamaa Erakond läheb küll ainult sellesse koalitsiooni, mis mootorsõidukimaksu tühistamise esimese asjana siia saali toob. See on väga selge seisukoht meie erakonnal. Kõik, kes meie erakonnaga liituvad või kes on meie erakonna liikmed, teavad, et sõnum on selge: see maks tuleb tühistada, see ei ole mõistlik. Nii-öelda auto kulu ja tarbimist maksustatakse [kütuse]aktsiisiga. Kui mul auto seisab õue peal ja kasutan seda kolmel või neljal korral, siis ma ei peaks maksma sadu ja sadu eurosid aastas. Ja ma [kuulen] ka, et räägitakse, et see on maapiirkondade mure. Ma ütlen, ja ma olen siin kõnepuldist korduvalt seda öelnud, et ma elan siinsamas lähedal prantsuse lütseumi juures ning igal hommikul on see tänav servani autosid täis, sest lapsevanemad viivad lapsi kooli ka Tallinnas, kus on tasuta ühistransport. Ikkagi enamus, väga paljud lapsevanemad kasutavad isiklikku autot, et lapsed turvaliselt kooli viia. Rääkimata sellest, et me kõik tahame, et meie lapsed saaksid käia võimalikult palju huvikoolis. Ja kui sul on mitu last, siis tahes-tahtmata tuleb abikaasaga kahekesi teha seda transporditööd. Eks me kõik teame seda oma kogemustest.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja, aitäh enne tehtud komplimendi eest! Mina pean ka teist väga lugu. Tõesti ilusti räägite, aga ma vastust ei saanud, sellepärast küsin üle. Maksuküür on ju kaotamata ja mulle tundub, et jääbki kaotamata, sellepärast et eile siinsamas puldis teie erakonna juht ütles, et kulusid tuleb kõvasti tõsta, riigikaitse vajab veel mitmeid sadu miljoneid, mitmekordse automaksu jagu raha. Küsin, millest see raha ikkagi tuleb. Kui kaotate automaksu, mis siis asemele panete? Midagi Isamaa igal juhul asemele paneb. Ega te ometi ei lähe veel rohkem vaesemate inimeste kraesse, nagu varasem Isamaa poliitika on olnud?

Aitäh! Ma tean, et sa olid maavalitsuses arenduse [alal] ja oled pikalt olnud Võru vallavanem. Nii et finantspoole pealt peaksid sa [tundma end] suhteliselt nagu kodus. Ma teen nüüd puust ette ja värvin punaseks. Rahasumma, mida automaksuga aastas tahetakse korjata, on suurusjärgus 240 miljonit. Kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustuse kulu] on planeeritud aastas minimaalselt pool miljardit. Jättes ära pool miljardit valitsuse kuludest ja jättes ära automaksu, jääb valitsusele alles vähemalt veerand miljardit eurot. See on hästi lihtne, juba esimeses klassis täiesti saab nende numbritega arvutada, ei ole vaja selle jaoks isegi algkooli lõpetada. See on lihtne näide. Ja kui keegi räägib kaitsekuludest, siis ma soovitan võtta 2025. aasta riigieelarve ette. Seal on väga selgelt näha, et juriidiliselt võib öelda, et kaitsekulude kasv on alla 60 miljoni. Kasv! Te võtsite siin vastu nii-öelda riigikaitsemaksu ja sinna oli kirjutatud väga selgelt, puust ja punaselt: üle 800 miljoni aastas on tulu. Kui vaadata RES‑i ja riigikaitsekulude kasvu, siis kogu RES‑i perioodi ajal kokku – kogu perioodi ajal kokku! – ehk nelja aasta jooksul ei tule [kasvu] 800 pluss miljoni võrra, mida maksudega tahetakse kokku korjata ühe aastaga. Kui keegi soovib minuga rääkida finants[teemal], rahandusest, siis ma võin sellest väga pikalt rääkida. Ma arvan, et ma riigieelarvest kindlasti [saan aru]. Komisjoni esimehena muidugi [olin kursis] palju rohkem, lihtliikmena olen võib-olla natukene vähem, sest iga päev selles sees ei ole, aga seal on väga selge raamat. Ma soovitan kõigil Riigikogu liikmetel küsida, ma usun, et meil komisjoni ruumis on veel olemas sihukene lühikokkuvõte, õhem mapp, kus on kahel-kolmel-neljal leheküljel kõikide ministeeriumide kulude ja tulude pool nii graafiliselt kui ka tabelis. Väga selgelt on aru saada, kuhu tegelikkuses raha läheb ja kuhu ei lähe. Ja kolmas koht on ju väga selge. Tänane koalitsioon on kõva ja selge häälega öelnud, et selle koalitsiooni viimasel aastal – kui see koalitsioon vastu peab, aga vähemalt, ütleme, selle [valitsemis]perioodi viimasel aastal – soovitakse valitsemiskulusid kokku hoida üle 300 miljoni euro. Kui keegi minu käest küsib, siis ma võin kohe öelda, kuidas 300 miljonit on võimalik kokku hoida. Selle jaoks ei ole vaja mingisugust täppisteadust. Kahjuks 2019.–2020. aasta koalitsioon lõppes väga kiirelt mingi kaebusega, mille puhul ma ei ole siiamaani aru saanud, kas see oli põhjendatud või mitte. Tegelikult oli juba sel hetkel olemas paber selle kohta, kuidas on võimalik valitsemiskulusid kokku hoida. Valitsemiskulud on üle mõistuse kasvanud. Ja ei tasu hakata kohe rääkima, et on politseinikud, piirivalve, arstid, õpetajad. Meiesuguseid – ma rõhutan, ka mina olen seal hulgas – valgekraesid on 24 000 kopikatega. Kas keegi tahab tõestada, et kõik 24 000 kopikatega valgekraed on Eesti riigi jaoks sada protsenti vajalikud? Või [teeme] nii nagu eraettevõtjad, kes on viimase nelja aasta jooksul suutnud on oma ettevõtetes vähemalt 25% kulusid kokku hoida? Paljalt see 25% tooks iga aasta riigieelarves kokkuhoidu üle 300 miljoni. Nii et neid kohti on ja tuleb hakata ikkagi väga selgelt …Võiks olla riigis kokkulepe, kui palju riigieelarvest saab olla nii-öelda valgekraede kulu. Ja ma tahan veel rõhutada, et 2019. aastal oli riigieelarve alla 12 miljardi, aga täna on meil tulude pool pea 18 miljardit. Kasv on olnud 50%. Ja siis me räägime kogu aeg, et meil ei tule vahenditest välja. Me oleme elanud üle oma võimete. Ka kodus sa tead, mis on sinu kuueelarve, ega saa kulutada rohkem, kui sul tulu on. Väga selge! Ma loodan, et sa said vastuse. Piisab ainult ühe maksu ära jätmisest järgmisel aastal ja on poole võrra rohkem raha, kui täna mootorsõidukimaksuga kokku tahtetakse korjata.

Aitäh! Me räägime mootorsõidukimaksu seadusest. Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kahtlemata on automaksu näol tegemist topeltmaksustamisega, mis on täiesti jabur, sellepärast et kütuseaktsiisiga, mis on Eestis isegi kõrge, maksustatakse nagunii autode kasutamist. Ja et tulla appi, [ütlen], kust see raha võetaks. Kõigepealt peaks tegema valitsus omale selgeks eelarve ja eelarves oleva raha. Me vaatame, et sadu tuhandeid eurosid läheb erinevate analüüside analüüsimiseks. Täiesti jabur on lugeda seda meediast. Rääkimata sellest, et 100 miljonit ja peale istub lihtsalt eelarves tegevusteta, aga mitu ministeeriumi seda ei avasta. Rääkida sellest, et raha pole – see on omaette teema. Kõik, kes tahavad meelde tuletada, kes need saadikud siin saalis olid, kes automaksu poolt hääletasid, võivad minna Rene Koka Facebooki lehele. Ma värskendasin just seda nimekirja. [Valijad] saavad vaadata, kes need saadikud on, äkki on seal ka neid saadikuid, keda nad toetasid omal ajal valimistel. Aga hea Aivar, mis sa arvad, kuhu kogu see protsess välja jõuab? Ma ei ole ammu saanud nii palju kõnesid eakatelt inimestelt kui eelmisel nädalal, kui hakati saama kätte automaksuteatisi. [Inimesed] on täiesti ahastuses, mis edasi saab, nad lihtsalt ei jõua seda maksta, aga autot vajavad elamiseks.

Selle maksu puhul on veel üks tõsine mure. Üks asi on see, et sa saad arve kätte, aga kui sa vaatad Maksu‑ ja Tolliameti lehte, siis seal on sihukene klausel. Okei, ma tahaksin selle mootorsõidukimaksu ära maksta, aga [oletame], et mul on muud võlad ka. Kui ma kannan selle 300 eurot ära – kellel kui suur see on –, siis tegelikult ei lähe see mitte mootorsõidukimaksu katteks, vaid eelnevate võlgade katteks, kui mul peaks võlad olema. Ja mina ei ole veel siiamaani aru saanud, ma ei ole osanud seda seadusest kuskilt välja lugeda – võib-olla komisjoni esinaine, kes tuleb komisjonipoolset ettekannet tegema, oskab vastata sellele küsimusele –, mis siis saab, kui mul jääb see maks maksmata. Kas tullakse mu autot ära võtma, võetakse korter käest ära või mis siis tegelikult juhtub? Loogiline on see, et seaduskuulekad inimesed maksavad kehtivaid makse. Aga seal on mitmed lahendamata mured ja selge on see, et väga suurele osale elanikkonnast käib see üle jõu. Nad peavad oma kõhu[täie] või laste huvitegevuse arvelt seda maksu [maksma], teades, et riik vähendas sel aastal ka omavalitsustele eraldatavat huvihariduse raha. Näiteks Jõgeva vallas, kus mina volikogus olen, valla eelarvest me [eraldasime] selle raha, aga samas on eelarve väga pingelises, väga keerulises olukorras, [püüame] ots otsaga kokku tulla. Et kõiki vajalikke teenuseid oma piirkonna inimestele pakkuda, tuleb püksirihma koomale tõmmata. Anti ütleb Facebookis, et see on vale otsus. Ta erakonna esimees ütleb, et see on mingil põhjusel tehtud. Ma loodan, et koalitsioonis räägitakse ikka selgelt. Kui keegi tahab eelarve kulude ja tulude poolt arutada, siis ma olen alati valmis siin Riigikogus sellel teemal arutama, omavahel rääkima, milline on kulude ja tulude pool. See ei ole nii keeruline. Raamatupidamine ei ole keeruline. Ma alati naeran selle üle, et ajakirjanduses öeldi, et kusagilt leiti 100 miljonit ja mõned ministrid ei teadnud, kus see on. Ma võin küll öelda rahanduskomisjoni liikmena, et see rida oli ilusti riigieelarves olemas ja kui rahandusminister meil komisjonis käis, siis meil isegi oli arutelu, et see rida on olemas. Aga siis tekibki küsimus. Eelmise aasta ühel neljapäeval tehti sõrmenips ja anti – palju see oli? – suurusjärgus 275 miljonit, kui ma nüüd ei eksi numbriliselt, Rail Balticule. Siis tehti järgmine plõks: otsustati, et 160 miljonit tuleb kuskil ettevõtluse toetuseks [anda]. Nädal tagasi kuulsin pressikast, käis nips, ja 100 miljonit kaitsepargi tegemiseks. Kui keegi räägib, et raha ei ole … Kas keegi teab, kui palju Rail Balticu peale [kulub]? Peaaegu iga nädal tuleb teavitus, te võiksite selle lahti teha. Praegu ehitatakse kaks raudteeterminali valmis: üks Ülemistele, mis on väga hea, ja teine Pärnusse. Ainuke küsimus on selles, et need jäävad seest täiesti tühjaks. Ja seal on järgmine regionaalpoliitika [valik]: bussipeatus pannakse Tartu-poolsesse otsa. Et kui inimene tuleb maalt, väljastpoolt Tallinna, siis jumala pärast peaks ikka kulutama veel Bolti või millegi peale, tellima takso, et saada kesklinna. Selle asemel võiks kaugliinibuss [käia] nii nagu linnaliinibussid siiasamma Estonia juurde peatusesse, nii et kui ma tulen Viljandist või Tartust või Põltsamaalt, siis saan kesklinna. Nii et neid kohti, kus kulusid kokku hoida, on küll ja küll. Täna tuleb oma valijatele öelda, et loodame, et neil ei ole mälu ainult mõnekuuline. Tavaliselt ühel hetkel valimiste ajal tahavad kõik ikka viie rikkaima [riigi] hulgas olla, mis siis, et me oleme juba kolmandat aastat punane latern oma majanduslangusega.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma natuke veel täiendan su nimekirja. Möödunud nädalal oli see vist, kui sai uudistest lugeda, et 68 miljonit eurot [läheb] elurikkuse edendamiseks, no et saaks niita ja lilleseemneid külvata. Ärme unustame, et 2 miljardit tahetakse kümne aasta jooksul anda tuulikute toetuseks. See mitte ainult ei vii meid energiavaesusesse, vaid viib [igatpidi] vaesusesse, kui see tõesti ära kulutatakse ja tuulikud püsti pannakse. Ja selle kõrval see üleüldine maksuralli kägistab ettevõtteid, ettevõtjaid ja muudab inimeste eluolu nii kehvaks, et paljud tõepoolest mõtlevad, et peaks kusagil mujal riigis uue elukoha leidma. Siis tekibki see olukord, mina julgen arvata, et maksud nii, nagu eelarves optimistlikult planeeriti, ei laeku ja siis on jälle kärped. Anti Allasele on selgeks tehtud seal koalitsiooni toas, et raha ei ole ja makse tuleb tõsta. Aga sina oled pika kogemusega rahandusspetsialist, võib-olla sa räägid Antile, et kui anda majandusele hoopis hapnikku ja rumalad kulutused ära jätta, siis hakkaks riigil paremini minema ja kõigil selle ettevõtjatel ja elanikel ka.

Aitäh küsimuse eest! Selge on see, et Eesti püüab praegu vastuvoolu ujuda. Soome ja Rootsi, Läti ja Leedu proovivad oma majandust turgutada sellega, et vähendavad makse ja ettevõtete maksukoormust. Kui me räägime energeetikast, siis keegi siin saalis ei ole küsinud millegipärast selle kohta, et tegelikult on ju gaasielektrijaam Eleringil olemas. Selle peale tihti öeldakse, et Eleringi oma ei tohi puudutada, sest see on sagedushoidja. Kirjutame selle lihtsalt Eesti Energiale. See on rohkem kui poole võimsam kui see, mida planeeritakse. Ja ma ei tea, milline julgeolekuüksus on öelnud, et gaasiturbiini peaks panema Narva, kõige lähemale agressorriigile. See võiks olla siin Paldiskis, kus on LNG-terminal, kuhu oleks võimalik ka laevaga gaasi tuua, kui see vajadus tekib. Ma olen küsinud varsti aasta otsa tänase peaministri käest, aga ka [teiste] erakonnaesimeeste käest, kes siin kolmapäeviti küsimustele vastavad, et kaua me ootame seda, kui meil on Narvas vanad põlevkivikatlad ja kui enamikus Euroopa riikides viidi kivisöeelektrijaamad üle pelletile. Eesti toodab pelleteid kaks korda rohkem, kui Eestis energia tootmiseks vaja oleks, ja viib need siit välja, selle asemel et Narvas need vanad jaamad korda teha ja üle viia hakkepuidu või pelletiküttele. Pellet annab parema väärtuse ja suure tõenäosusega odavama elektri. Selle elektri hind oleks turul konkureeriv. Gaasiturbiiniga toodetav elekter ei ole tänase hinnaga konkureeriv, see on tõesti päästmiseks avariiolukorras, tippkoormuse [ajal]. Aga aasta jooksul ei ole ma saanud vastust. Ei suuda sellele vastata peaminister, kes oli enne selle valdkonna minister, ei suuda vastata rahandusminister, kes on Eesti Energia omanike esindaja. Me tõesti ehitame tuuleparke, ja selleks ei ole mitte 2 miljardit, nagu sa rääkisid, vaid on väga palju suuremad numbrid. Ja nüüd me planeerime uuesti Läti poole liini, kust ei [saa] elektrit väga soodsa hinnaga. Aga Soome poole, mille puhul oleks [hind] odavam, millegipärast seda ei planeerita. Kui me räägime tuumaenergiast, siis millegipärast me räägime kogu aeg, kuidas me hakkame Eestisse ehitama neid tuumajaamu, mida maailmas veel ühtegi ei ole. Kogemusi nende väikeste [jaamadega] ei ole. Aga samas on Soomes täna valmis ühe tuumajaama projekt. Võib-olla oleks mõistlik soomlastega kahe peale sinna [jaam] ehitada ja võtta see risk maha, sest meil neid spetsialiste, kes tuumamajandusega oskavad tegeleda, [saab] ühe käe sõrmede peal [lugeda]. Ja selle ehitamine võtab vähemalt kümme aastat, kui vaadata [selle järgi], kuidas maailmas kuskil tuumaelektrijaam valmis ehitatud on. Aga näiteks Narva elektrijaama üleviimine pelleti peale võtaks alla aasta ja meil oleks tippkoormuse ajal vajalik elekter olemas. Üks seaduseelnõu tuleb meil siin laua peale. Elering võttis 2021, 2022, 2023 meie käest elektri hinna tõusu kaudu sadu miljoneid eurosid, vahendades Soome odavat elektrit, ja pidi selle raha eest kõik võrguühendused, mida on vaja, veebruarikuuks välja ehitama. Aga nüüd ma loen, et majanduskomisjonist on tulnud siia saali eelnõu, millega tahetakse inimeste käest jälle [raha], elektriarvetele üks rida juurde teha. Aga sellest ei räägita midagi. Ma ei tea, kas teil fraktsioonis on sellest räägitud. Lihtsalt tehakse nipsti ja jälle vaene Eesti inimene peab hakkama neid arveid maksma. Selge on see, et majanduse kasvuks on vaja lõpetada igasuguste maksutõusude ja uute maksude tegemine. Eesti majandus elas väga hästi tänu sellele, et sisendhinnad, energia hinnad olid meil soodsad võrreldes konkurentidega. Nüüd me oleme jõudnud selleni, et me ei suuda ise pooltki oma elektri[vajadust] tippkoormuse ajal [rahuldada] ja elektrienergia hinnad on nii kõrgele läinud, et konkurentsis me enam ei ole ning majandus ei ole võimeline kiirtempos kasvama, vaid langeb.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Aivar! Sa oled siin palju rääkinud automaksuarvetest. Mullegi tulid need arved koju, firmadele ja kui eraisikule. Üllatav oli see, et nendel arvetel on ainult summa, aga seda, mille eest ma maksan, millise auto eest, millise arvutuse alusel, ühelgi arvel ei ole. Milline sinu kogemus on? Kas sina said mingi selgitusega arveid? Ükskõik mis raamatupidamisdokumendid saadetakse, reeglina on seal kirjas, mille eest sa tasud. Mulle tuli lihtsalt firma nimele automaks sellises summas. Aga mul on mitu autot seal – millise auto eest kui palju? Oskad sa vastata?

Aitäh, Mart! Me oleme sellel teemal täna siin juba vestelnud, aga me võime selle ju üle korrata. Kõige kurvem on see, et kui sa lähed Maksu‑ ja Tolliameti kodulehele, ega sa siis seal ka seda ei leia. Ja ongi selgusetu, [näiteks], kui sul on ühisvara ja mõned [sõidukid] on sinu nimel. Ega ma ei ole siiamaani aru saanud. Mingi auto kohta tuleb mulle automaatselt [arve], see on minu oma, aga selle [auto arve], mille puhul registris on abikaasa nimi eespool kui minu nimi, tuleb abikaasale, see mulle ei tule, kuigi see on meie ühisvara. Ma tunnen täpselt samamoodi selle vastu huvi, et kas see arve, mis mulle tuli, on ainult minu auto eest, kas see on meile abikaasaga pere auto eest või mis seal on. Ja ma ei saa kontrollida, kas see on õigesti arvutatud, sest nagu tänases diskussioonis ka selgus, [Transpordi]ameti lehel [on üks] variant, kuidas arvutada, ja Maksu‑ ja Tolliameti [lehel teine ning] erinevus on mõne auto puhul lausa 10%. Kumb siis õige on? Kui sa näeksid, mis auto kohta ja millistel alustel need arvutused on tehtud, siis saaksid ise ka arvutada. Neid ridu ei ole ju palju, kirjutage sinna juurde automark. See peaks kindlasti selle arve peal olema, sest ei saa olla mootorsõidukimaksu [arve] ühe reaga, kui mul on kaks autot. Peab olema mõlema auto kohta eraldi välja kirjutatud: vaat selle registrimärgiga [sõiduki eest] on see [summa]. Siis ma saan tagurpidi arvutada, kas on tehtud arvutus õigesti või mitte. Kui andmed on sisestatud õigesti, siis suure tõenäosusega ikkagi arvuti lööb õiged numbrid arve peale. Aga loogiline on see, et seal peavad olema automargid. Eks ma ka, ma usun, järgmisel nädalal rahanduskomisjonis kindlasti püstitan selle teema, et kuidas on võimalik, et arved on välja saadetud sellisena, et need tegelikult ei vasta raamatupidamise seaduse reeglitele.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Värske uudis Kliimaministeeriumi leheküljel ütleb, et riik jagab kuni 4000 euro ulatuses toetusi kasutatud elektriautode ostmiseks. Kasutatud elektriautoga ei ole tõenäoliselt võimalik maapiirkondades suuremaid vahemaid läbida. Kuid samal ajal kogutakse automaksu suurperedelt, pensionäridelt ja puuetega inimestelt. Kas see ei tundu olevat ebaõiglane nende ühiskonnagruppide suhtes, kellele elektriauto ostmine käib üle jõu?

Aitäh! Ma pean nüüd tunnistama, et ma tõesti ei tea, kas enam ei ole seda meedet, aga varem oli küll [toetus]meede ka suurperedele auto ostmise jaoks. Aga see, mis praegu tehakse: jah, ma saan aru, et võeti ära kastiratta [ostmise] toetus, mis oli ka väga suur, ja nüüd on see kasutatud elektriautode puhul. Eks elektriautode kõige suurem mure on ju aku. Kasutatud autodel hakkavad tavaliselt akud läbi minema ja akude hinnad ongi need, mis selle auto hinna üles ajavad. Hiinas on juba väga populaarne, et nii, nagu bensiinijaamas paned endal kütust autopaaki, on seal võimalik akusid vahetada. Ei pea laadima, see on palju kiirem. Aga ma eile Eesti Panga nõukogus küsisin panga juhatuse käest, kas tänaseks on kogu riskipoliitika ja tulevikumajandus ümber mõeldud, sest paar päeva võimul olnud Ameerika president on allkirjastanud väga suure portsu dokumente, mille seas on ka mõned sellised, mis [keeravad], ma arvan, majanduse ja majandusarusaamu seal täiesti pea peale. Täna on öeldud, et rohe[majandus] seal lõpetatakse ja fossiilse kütuse tootmisele antakse meeletult tuult tiibadesse, hakatakse nii-öelda juba homme puurauke puurima. Milline mõju on sellel Euroopa majandusele ja turule konkurentsi tingimustes? Me ju saame aru, et Eesti oli Euroopas ainuke riik, kes suutis eelmise kümnendi alguses ise toota elektrit nii palju, kui tarbis. Kui ühel hetkel otsustati see CO2-kvoodi üleminek ja sel hetkel oli hind 12–13 eurot megavatt-tunni eest, siis arvati, et see tõuseb kaks korda, mitte rohkem. Tegelikkuses on see tõusnud halbadel hetkedel lausa kümme korda, aga täna on keskmine tavaliselt 80 euro juures. Kui me selle viiks tagasi – teiegi erakond on öelnud, et see võiks olla 25 euro juures –, siis oleks täna põlevkivielektri tootmine täitsa reaalne. Ja kui me viiksime vanad põlevkivikatlad üle puidule, siis oleks õlikatel ja hakkepuidu‑ või pelletikatlad ning need kokku suudaks, välja arvatud tippkoormuste ajal – ülejäänud ajal –, toota elektrit piisavas koguses, [nii palju], kui Eesti majandus vajab. Ehk lõpetaksime ära selle arusaamise, et päike ja tuul päästavad meid. Midagi teha ei ole, no mine tänase ilmaga välja: päikesepargid ei tooda elektrit, tuult ka nagu ei ole. Aga sellise ilmaga ilma elektrita siin toas, noh, küünlavalguses saaks hakkama. Ütleme, internetiteenust saaks võib-olla mingil perioodil, kui keegi paneks kuskil akud tööle, aga lühikest aega. Meil ei ole tegelikult Eestis täna kriisi lahenduseks mingeid variante. Naljakas on see, et mõned päevad tagasi hakati valdadele saatma kirju ja vallad hakkasid siis volikogu liikmetele saatma kirju, et võib juhtuda, et veebruaris kolmel päeval elektrit ei ole. Minu arvates anti Eleringile aastaid tagasi ülesanne leida turvaliselt need lahendused. Kogu aeg öeldi, et meil muresid ei ole, meil on ühendused. Ma ütlen, et ühendus Lätiga viis Eesti inimeste taskutest ära praktiliselt miljard eurot. Kui see ühendus oleks Soomega olnud, siis oleks meil miljardilise miinuse asemel inimeste taskus olnud sajad miljonid, sest Eesti ja Soome elektri hinna vahe on väga paljudel päevadel lausa kordades, mitte protsentides.

Aitäh! Ja nüüd Urmas Reinsalu, palun!

No kuluaarides tundub, et koalitsiooni esindajad on selle eelnõu tõttu mitte paanikas, aga – võib-olla [õigem] oleks öelda nii – ähmi täis. Kõlab niisugust tüüpi kriitika, et Isamaa rikub maksustabiilsust, asudes ühte maksu muutma kohe pärast seda, kui see on rakendunud. Kas see kriitika on sinu meelest relevantne? (Aivar Kokk ütleb midagi.) Minu küsimuse asetus puudutab seda – sina rahanduskomisjoni liikmena [ehk tead] –, et mida kartis koalitsioon. Me esitasime selle [eelnõu] 11. novembril, et oleks [aega] automaksuseadus sisuliselt, loogiliselt läbi arutada enne jõustumist 1. jaanuaril, kuid seda hoiti kinni kuid, mis on täiesti ebaloogiline tegevus. Milline oli selle arutelu dünaamika? Mis on need motiivid, miks koalitsioon kardab, et me nii-öelda hakkame maksustabiilsust lõhkuma? Ja teiseks, miks seda eelnõu nii kaua kinni hoiti?

No esimene pool on see, et seda maksu ju väga selgelt ei olnud vaja teha. Teine pool on ka väga selge: 70 000 pluss inimest on selle eelnõu vastu andnud allkirja ja need on Riigikogule üle antud. Eks me ka ise käisime eelmise aasta suvel mööda laatasid ning inimesed tulid ja soovisid anda allkirja automaksu vastu. Väga vähesed seadused on tekitanud ühiskonnas sellist vastumeelsust. Ja kui me iga päevaga rohkem ja rohkem saame selgeks, et sellel eelnõul on ainult üks eesmärk – kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustus] –, siis [tekib] ju väga selge arusaam, et seda eelnõu ei ole vaja. Ma loodan, et need poliitikud, kes sotsiaalmeedias ütlevad, et see oli vale otsus, ka oma fraktsioonis tõesti seda tööd teevad. Ma pean tunnistama, et mina oma poliitikakarjääri ajast ei mäleta küll sellist asja vähemalt Isamaa Erakonnas. Ma ei saa küll öelda, et kordagi oleks olnud nii, et kui meil on põhivalimislubadus, siis me keerame selle valimislubaduse pea peale. Isamaa Erakond on alati täitnud oma Riigikogu valimiste pealubadused. Eesti 200 näiteks keeras [lubaduse] pea peale, sest ta ütles valimistel väga selgelt, et automaksu ei tule. Reformierakond lubas hoiduda maksutõusudest. No sotsid ikkagi lubasid mingeid makse. Neile meeldib alati raha ümber jagada, aga nad ei saa kunagi aru, et kui nad mingi seaduse teevad … Sotsidel on see mure, et nemad ei saa aru, mis nad teinud on. Maamaksu näide on ju kõige parem näide. Ma saan aru, et siiamaani enamus sotse veel ei tea, et järgmisest aastast on omavalitsustel kohustus tõsta maamaksu vähemalt 10% ja võimalus [tõsta] kuni 100% – mitte võimalus, vaid kohustus tõsta 10%. Noh, nagu ma nüüd näen, erakonna esimees sai alles nüüd aru, et mootorsõidukimaks on sellepärast, et Reformierakond soovib oma valimislubadust [täita]. Väikse partnerina ei ole mingit muud võimalust valitsuses olla, sa pead suurema partneri soovi täitma. Aga siis ei ole mõtet kõva häälega öelda, et tahtsime parimat, sest välja tuli nii nagu tavaliselt.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmiseks palun kõnetooli juhtivkomisjonis toimunud arutelust ülevaadet andma rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Tere päevast, head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu oma istungil. Tuletan meelde, et sisult ja selgituselt identne Isamaa eelnõu numbriga 488 oli juba siin saalis ja täiskogu lükkas selle tagasi esimesel lugemisel 6. novembril eelmisel aastal. Nii et me oleme seda juba siin arutanud. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks ka Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus seda eelnõu ei toeta, sest põhjused, mille tõttu Vabariigi Valitsus mootorsõidukimaksu seaduse algatas, on jätkuvalt asjakohased. Ka ei ole muutunud midagi peale 3. oktoobrit, mil valitsus võttis seisukoha eelmise identse eelnõu kohta, mille number oli 488. Ma eelnõu sisu rohkem ei selgita, sest Aivar Kokk on seda teinud väga põhjalikult juba kahel päeval. Komisjonis ka seda pikemalt ei arutatud. Aivar Kokk tõi komisjoni istungil esile samu argumente, mida ta on siin saalis juba mitmeid kordi korranud, nii et ma ei hakka neid [enam] kordama. Ühe lühikese repliigi tegi sel istungil veel Rain Epler, kes tõdes, et eelnõu, mida me praegu arutame, on hea mõte. Komisjon tegi menetluslikud otsused võtta eelnõu täiskogu päevakorda eile ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Need otsused võeti vastu konsensuslikult. Hääletus toimus kolmanda menetlusotsuse üle ja komisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 4 ja erapooletuid ei olnud. See on minu poolt kõik komisjonis toimunud arutelu kohta. Aitäh!

Aitäh ülevaate eest! Kuid on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, proua Akkermann, ülevaate eest! Loetud nädalate jooksul, pärast automaksuteate kättesaamist on oluliselt muutunud selle seaduse rakendamise informatiivne baas. Nimelt on tekkinud Eestis uus grupp inimesi, kellel on töötavad, aga vanemad autod, mille puhul auto võõrandamise maks on suurem kui auto turuväärtus. Me oleme niisugusesse olukorda jõudnud. Ja minu küsimus teile, proua Akkermann, on: kuidas need inimesed peaksid käituma sellises olukorras, kui nad soovivad oma vara võõrandada? Ja teiseks, kas see oli eelnõu koostajate, valitsuse ja valitsuskoalitsiooni teadlik intentsioon selline olukord Eestis kujundada?

Oli soov siduda registreerimistasu massi ja heitega ning seal on ka baasosa. Kui tahta müüa vanemat autot, mis on lõpuni kasutatud, siis on üsna loogiline, et kui registreerimistasu on x eurot, aga turuväärtus on null, siis registreerimistasu – teoorias on see täiesti loogiline – saab olla suurem kui turuväärtus. Miks vanematel, raskematel, suurematel ja rohkema süsinikuheitega autodel on registreerimistasu suhteliselt kõrgem? Sest me ei soovi, et riiki tuuakse vanu saastavaid autosid, et Eesti autopark oleks naaberriikide romula. Me tegelikult visuaalselt näeme, et meil seisab linnatänavatel, parklates, majade hoovides vanu autosid, ja see on keskkonnaprobleem.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Teie endise rahandusministrina äkki olete kursis sellega või arutati seda isegi komisjoni koosolekul. Siin kuluaarides räägitakse erinevatest numbritest, kui suurt kahju tegelikult Reformierakonna ebakompetentne valitsemine peale eelmisi Riigikogu valimisi on Eesti majandusele tänaseks põhjustanud. Maksutõusud, elektri hinna probleemidele ebaadekvaatselt reageerimine ja mitmed teised möödalasud. Räägitakse suurusjärgust 900 miljonit, mis on jäänud riigil maksutuluna saamata seepärast, et on pankrotistunud ettevõtted, kadunud on töökohad – kogu see kahju, mis te olete Eesti majandusele teinud. Kas see oli ka komisjonis jutuks, et automaks on taas kord meie konkurentsivõimet ja inimeste toimetulekut kahjustav maks? Kas räägiti sellest kogu[summast], kui palju tegelikult Reformierakonna valitsus on juba kahju tekitanud Eesti majandusele?

Teie jutt oli pikk ja keerukas, te võtsite arvesse väga paljusid makromajanduslikke aspekte. Makromajandust õpetas Tartu Ülikoolis Villu Reiljan. Ta ütles, et kui mingist numbrist, näiteks 900 miljonist, rääkida, siis peaks teadma, millest see koosneb või milline on dünaamika selle valemi või arvutuse sees, kuidas täpselt [osised] liiguvad. Nii et kui te prooviksite panna oma lause valemisse, kuidas see 900 miljonit on arvutatud, siis saaks seda vaadata lähemalt ja rahanduskomisjonis arutada. Rahandus on numbriline. Lõpuks tuleb arved maksta või mitte maksta. Emotsiooni on majanduses palju, aga rahanduslikult kalkuleerimiseks peavad olema numbrid.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! Sa mainisid, et automaks koosneb kahest komponendist, massi[osa] ja CO2-heitmete [osa] kogusummast, nagu välja arvutatud on. Kas komisjonis oli teemaks ka see, et teadlikult on tehtud maks niimoodi – olenemata sellest, et teie arvates või vähemalt koalitsiooni arvates on elektriautod justkui nullise CO2-emissiooniga, aga nende mass on ilmselgelt akude tõttu tunduvalt suurem –, et reaalselt maksavad kõik ühtemoodi, olenemata sellest, kas CO2-heide on suurem või väiksem? Tegelikult see seadus, see maks on tehtud selle jaoks, et lihtsalt rahvast koorida.

Jaa, elektriautoteemat arutati selle seaduseelnõu menetlemise raames. Tõepoolest, täismass, [mille põhjal] rakendub maks, on elektriautodel ja hübriidautodel akude tõttu pisut suurem. Ma tean, et väiksemad elektriautod mahuvad … Minu mälu järgi on 2,4 tonnini massiosa 0 ja väiksemad elektriautod on sellest piirmäärast kergemad. Aga suuremad elektriautod, kus akud on suuremad ja millega saab sõita, ütleme, umbes 400 kilomeetrit, ei mahu [sinna sisse] ja nendele praktikas massiosa rakendub. Põhjuseks on see, et rasked autod koormavad teid rohkem.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Ma jäin kohe huviga kuulama, kui te ütlesite, et valitsus ei toetanud seda automaksu tühistamise eelnõu põhjusel, et … Aga võta näpust, ühtegi põhjust ei tulnud! Ütlesite lihtsalt, et kuna nad ei ole ka varem seda toetanud. Kuidagi poolikuks jäi kogu see jutt. Kui vaadata täna automüügiportaale, siis [näeme, et] müügil on üle tuhande vanema auto, mille registreerimismaks oleks uuele omanikule märksa suurem kui auto maksumus ise. Te kunagi väitsite, et automaksu üks eesmärk on heidete vähendamine. Ometigi jäävad kõik need autod ju tegelikult kasutusse edasi, sest lõviosa nendest on sõidukõlblikud, ja saastavad hullusti aastaid ja aastaid. Kas te lõpuks ometi tunnistaksite ausalt, et kogu selle automaksu eesmärk on lihtsalt rahvalt raha äravõtmine …

Teie aeg!

… selleks et täita teie enda väga kaheldavaid valimislubadusi?

Kahtlemata on mootorsõidukimaks oluline täiendus eelarve tulupoolele, see [aitab] liigutada eelarvepositsiooni tasakaalu suunas, mahutada Eesti riigieelarvet kriteeriumidesse ning vähendada laenuvajadust. Mootorsõidukimaksul on muidugi eelarvelised eesmärgid, seda ei ole keegi varjanud ja sellele valitsus ilmselt, või noh, kahtlemata ka viitas oma seisukohas, mida me arutasime siin selle 488 SE puhul. Ma lihtsalt tunnen veidi, et ma kulutan kolleegide aega, kui ma ühte ja sama juttu räägin mitu-mitu korda. Siin saalis on see juba kõlanud. Mootorsõidukimaksul on algusest saadik olnud kolm komponenti: baasosa, massiosa ja heiteosa. Sel maksul on nii varamaksu tunnused, eesmärk riigi tulusid kasvatada kui ka eesmärk muuta Eesti autopark ja selle süsinikuheide väiksemaks. Ja on ka eesmärk, et romusid, mida enam ei kasutata, kogutaks tänavatelt, parklatest, hoovidest ja need leiaksid oma lõpu – kui need on lõpuni, nullväärtuseni tarbitud – näiteks Kuusakoskis või ümbertöödeldud kujul mõnes teises tootes, et see materjal saaks võetud uuesti kasutusse. Mootorsõidukimaksu eelnõul on olnud mitmetahulised eesmärgid algusest saadik.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Proua ettekandja! Ilmselt te olete ise ka märganud, olgu siin Riigikogus, vestlustes, sotsiaalmeedias või meedias, et teie koalitsioonipartnerid Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast on hakanud mängima mängu, justkui nemad oleksid automaksu ja veel mõne muu asja vastu. Me kõik ju teame, et nad hääletustel siiski hääletavad poolt, on nende lahenduste poolt. Kas mõnel komisjoni istungil on tulnud teil sotsidega juttu sellest, et kui nad tõesti vastu on, siis võib-olla nad peaksid koalitsioonist lahkuma, ja kui nad tegelikult ei ole vastu ja hääletavad poolt, siis nad ei peaks kodanikele valetama oma seisukohtade kohta? Kas on mingi selline arutelu tekkinud kas või vabamas päevakorravälises vormis või ametlikumalt? Meenub teile midagi sellist?

Jaa, see on hea tähelepanek. Ma arvan, et kõikides koalitsioonides aeg-ajalt kerkivad esile isikud, kes tahavad olla kuidagi usklikumad kui paavst ise, nagu öeldakse, ja siis kaovad ära erakonna otsuste tagant, ma ei tea, kuskil nurga taga. See ei ole kindlasti … Kõikides erakondades on sellist käitumist, aga seda võib-olla ei ole põhjust eeskujuks tuua.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Jah, ma olen teiega nõus, et see number tõesti väärib laialdasemat ja suuremat arutelu – see, mis tegelik kahju on. Ütleme, see 900 miljonit oli selline konservatiivne [hinnang]. Kui sinna süvitsi sisse minna ja tõesti teeme arutelu sel teemal, siis tõenäoliselt selgub, et need numbrid on veel nukramad. Seda näeb igaüks, kes Eesti majanduse seisu natukenegi on uurinud, vaatab, mis ettevõtlus teeb, mis töökohtade arv ja tööpuudus teevad, mis kõik numbrid teevad. Just täna tuli ka uudis, muide, et tööandjad ja neid ühendavad organisatsioonid on selle olukorra pärast väga mures. Nii et ma arvan – teie kahjuks pean ütlema –, et see number on tõenäoliselt suurem kui 900 miljonit. Aga ma kahe käega toetan seda, et teeme sel teemal laiema arutelu. Vaatame, mis see formaat täpselt olla võiks.

Siim Pohlak, palun!

Jaa, ma arvan, et see võiks olla huvitav arutelu ka rahanduskomisjonis. Aga EKRE [liikmed] väga harva külastavad rahanduskomisjoni istungeid. Ilmselt erakonna esimehel on palju tegemist mujal. Rain Epler on mõned korrad käinud. Tõesti, palun tulge rahanduskomisjoni istungile.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kaasettekandja! Selle maksuga, mis on Riigikogu koalitsiooni poolt vastu võetud, soovitakse inimestelt maksudena kätte saada 236 miljonit eurot, sellest 99 miljonit mootorsõidukimaks ja ülejäänud osa, 137 miljonit, registreerimistasud. Nüüd, vaadates neid signaale, mis on tulnud ka automüüjatelt … Me teame, et see eelnõu tuli siia meile menetlusse mitu korda, lausa aasta aega me seda menetlesime – ega see ei olnud ju ette valmistatud –, aga vaatamata sellele oli seal palju lünki. Aga signaalid on praegu turult tulnud. Kas on keegi juba analüüsinud või mis on teie arvamus, kui palju registreerimistasu ikkagi ei laeku riigikassasse? Ettevõtluskeskkond nüüd kannatab, just nimelt need, kes tegelevad mootorsõidukite müügiga.

Jaa, iga sellise maksumuudatuse eel … Praegusel juhul [kehtestati] mootorsõidukite [maks] ja registreerimis[tasu] ning eelmisel poolaastal, eelmise aasta lõpus seesama sektor buumis. [Autoostu] otsused tõmmati ettepoole. Need, kes autot lähiaasta jooksul plaanisid vahetada, tegid üsna tõenäoliselt selle ära eelmise aasta lõpus, seetõttu see sektor buumis. Ja küllap vähemasti esimesel poolaastal laekub selle võrra vähem [maksu]. Kahtlemata on sellel mõju registreerimistasu laekumisele riigieelarvesse, millele te täiesti õigesti osutasite. Me kahjuks keegi ei oska öelda, kui suur see mõju on ja kui palju registreerimistasu lõpuks laekub. Ma möönan ka seda, et see on Eestis uue seaduse juurutamine. Kindlasti leidub või ilmneb praktikas väiksemaid ja suuremaid vigu, mida me siin hakkame parandama. Aga see on ka täiesti tavapärane. Rahanduskomisjonis on olnud näiteks tulumaksuseaduse puhul, mis kehtib sellisel kujul 2000. aastast, mõnikord kolm paranduseelnõu samal ajal. See on pigem ootuspärane, et me hakkame vigu parandama.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Teadmised makromajandusest on olulised, aga need on teoreetilised. Inimeste igapäevaelu on seevastu praktiline. Poliitikute asi on eelkõige ikkagi seista inimeste inimväärika elu eest. Teatavasti on meil Eestis suur osa ühiskonnast palgasaajad, palgad aga naeruväärsed. Kirjutab nelja lapse ema: "Olen nelja lapse ema. Ja mida teeb riik? Vähendab lastetoetusi ajal, mil kõik hinnad tõusevad – toit, riided, kommunaalid. Minu palga ja toetuste vahele jääb lihtsalt tühjus. Ja nüüd saadab riik mulle mingisuguse märkimisväärselt suure arve. Üks sõnum ainult: "Maksa ära!" […] See ei ole lihtsalt makse! See on järjekordne näide sellest, kuidas riik oma inimesi koormab hoolimata sellest, kas nad selle koormaga toime tulevad või mitte. Sellises olukorras, kus inflatsioon sööb niigi õhukeseks venitatud eelarve, on uute maksude kehtestamine täiesti vastutustundetu. […] Lisamaksud sellises majanduskliimas löövad kõige valusamalt just neid inimesi, kes juba elavad palgapäevast palgapäevani." Kas te üldse olete mõelnud või mõtlesite automaksu sisseseadmise ajal ka inimeste peale? Kas te võtsite arvesse suuri peresid, inimeste sissetulekut ja toimetulekut? Te ei teinud ju seda, te ei võtnud ju arvesse mitte midagi.

Teie aeg!

Lihtsalt hakkasite seda maksu tegema.

Jaa, see on väga asjakohane näide ja märkus. Aga ütleme, Eestis on 1 300 000 inimest. On erinevaid leibkondi, iga leibkond isemoodi. Me ei saa kehtestada makse nende järgi, kellel on neli last ning ühe või kahe töölkäija tulud jagunevad suure pere peale, vaid me peame ikkagi tegema seda keskmise perekonna järgi, kes kasutab autot või mitut autot, suuri ja kalleid autosid. Maks tuleb kehtestada siiski lähtuvalt autopargist. Eestis on Transpordiametis [registreeritud] sadu tuhandeid autosid ja need on küllalt suured, võimsad. Autoparki vaadates paistab, et Eestis elavad jõukad inimesed. Kusagil 6 miljardit maksutulust – 15 miljardit kogume maksutulu – on sotsiaalsed siirded. Nendest 4 miljardit on pensionid ning pere‑ ja lastetoetused on miljard. Just nende sotsiaalsete siirete kaudu me saame toetada neid, kellel on eluperiood selline, et peres on ülalpeetavad, peres on lapsed, keda toetada. Aga nende sotsiaalsete siirete jaoks, selle 6 miljardi [saamiseks], tuleb makse koguda. Ja mitte kõik autoomanikud ei saa kehvasti hakkama, eriti kui nad kalleid autosid soovivad ja saavad endale lubada. Mootorsõidukimaks on üks maks, millega me kogume eelarvesse raha sotsiaalsete siirete jaoks, et saaksid hakkama need, kes enam ei tööta, kes mingil põhjusel ei tööta või kellel on eluperiood selline, et neil on lapsed üleval pidada.

Helle-Moonika Helme, palun!

Noh, eks te räägite seda, mida te räägite. Selge see, et nelja lapse ema olukord ja väga suure osa ühiskonna, inimeste olukord teile korda ei lähe, kui te tahate mingit järjekordset maksu kehtestada. Aga räägime näiteks registreerimistasust. 137 miljonit, jah, tahetakse sellega kokku korjata. Algul [pidi] olema registreerimismaks ju ainult esmaregistreerimisel, mis on loogiline. Kui auto tuuakse riiki, siis see registreeritakse, kui keegi ostab uue auto, siis on registreerimismaks. Edaspidi ei ole ju tegemist auto registreerimisega, vaid tegelikult on tegemist omanikuvahetusega. Kust see tuli, et iga omanikuvahetus ära maksustati? See nimetati registreerimistasuks, aga tegelikult see on jällegi puhas inimeste taskust röövimine. Ma tahan öelda, et see automaks sellisena, nagu te selle disainisite, on, nagu inimesed ka ütlevad, ilmselge röövprojekt, et saada lihtsalt raha inimeste taskust kokku korjata.

Teie aeg!

Siin ei mõelda inimeste peale mitte üks põrm.

Jaa, registreerimistasu me esialgu tahtsime kehtestada ainult riiki sissetoodavatele autodele. Aga leiti – ja pikemal järelemõtlemisel [tunnistasime, et] õigustatult –, et see ei vasta Euroopa Liidus kokku lepitud kaupade vaba liikumise [põhimõttele]. Kui ostad auto naabrimehe käest, siis ei maksa registreerimistasu, aga, ma ei tea, kui inimene Valgast ostab auto naabrimehe käest, kes elab Valkas, siis ta maksab registreerimistasu – leiti, et selline registreerimistasu kehtestamine kahjustab kaupade vaba liikumist Euroopa Liidus. Seetõttu me tegime selle ümber ja registreerimistasu läks seetõttu ka madalamaks.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Suur tänu küsimuste eest!

Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Alustame valitsuse tunnuslausega, et loll on ikka raske olla küll. Eestil on täna kilplaste valitsus ja rahvas, kellel on valitsuse lollide otsuste tagajärjel raske olla. Reformierakond ajab erakordselt ebaõiglast majanduspoliitikat. Riigis, kus auto on hädavajalik, oli automaksu kehtestamine ülimalt rumal ja ebaõiglane otsus. Kolm aastat ei suutnud Reformierakond riigi kulusid kontrolli alla saada ning viis vabariigi eelarve ülisuurde miinusesse. Nüüd, aasta alguses, saavad kõik Eesti autoomanikud valitsuse saamatuse eest arve – automaksuarve. Kuna valitsussektor ei suutnud oma kulusid kärpida, siis otsustati võtta raha Eesti autoomanike taskust. Väga rumal ja lühinägelik otsus. Ülejäänud Euroopa ja Ameerika liiguvad maksude langetamise kaudu majanduse ergutamise suunas, Eestil aga on kilplaste valitsus, mis karistab oma saamatuse eest inimesi automaksuga. Valitsuserakonnad kujutavad ette, et Eesti rahaprobleemide lahendus on võtta inimeste ja ettevõtete käest kõrgemate maksudega rohkem raha ära, sellega ongi meie mured lahendatud. No ei ole! Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside otsused põhinevad ülilihtsustatud käsitlusel riigi majanduse toimimisest – selline teise klassi laste tase. Õpetaja küsib klassis lastelt: "Riigil on raha vaja, riigil on raha vähe. Kuidas raha juurde saada?" Jukul on käsi püsti ja ta teatab, et raha tuleb seina seest ja inimestelt maksutõusudega. No ei ole majandus nii lihtne, ei ole riigi rahandus nii lihtne! Tänase valitsuse maksupoliitika on lapsik ja rumal ning automaksu kehtestamine oli ainult üks piisk selles üüratus rumaluste meres, mis tänaseks üle kallaste ajab. Eesti rahvast ei tee rikkaks ja Eesti majandust ei vii kasvule mitte automaks, vaid meie inimeste ja ettevõtete edu. Kui rahval on raha tarbimiseks, kui ettevõtetel on raha investeerimiseks, kui meie eksport ja konkurentsivõime on tugevad, siis kasvavad riigi tulud. Reformierakond ei mõista, et majandus on suur ühendatud anumate süsteem. Kui võtta ühest anumast vett – ehk antud juhul raha – vähemaks, siis teistes anumates ei jää veetase samaks või ei tõuse, vaid see langeb. Ehk majanduses ringleva raha hulk ei muutu Reformierakonna maksutõusude järel suuremaks, vaid väheneb. Kui EKRE valitsuses oli, töötas valitsus eestlaste jõukuse suurendamise nimel. Tänase valitsuse suund on kahjuks vaesuse suurendamisele. Eesti majanduse olukorra sisulise parandamise asemel panustab Reformierakond mainekujundusele, inimeste ajude pesemisele, lootuses, et nende lollused unustatakse. Automaksu maaletooja Mart Võrklaev ja kogu automaksuteema keeratakse naljaks. Küll on Võrklaev humoorikas telereklaamis, seejärel komöödia-show's röstitav. Ainus, keda tegelikult röstitakse siin, on Eesti rahvas. Toimub suhtekorraldajate juhitud protsess – teema püütakse naljaks keerata –, mis peaks looma inimestele tunde, et probleem polegi nii suur. See näitab taas kord valitsuse suhtumist. Eesti rahva jaoks ei ole maksutõusude tagajärjel tulnud hinnatõusulaine nali, vaid tõsine probleem. Suurpered, kus kasvab neli või rohkem last ja kes peavad kasutama suuremat sõidukit, ei naera oma 800‑ või 1000‑eurose automaksuarve peale, vaid peavad toidu, riiete või laste huvitegevuse arvel kokku hoidma. Sama lugu on pensionäride ja väiksemat palka teenivate inimestega. Ainus võimalus riigi rahamuresid lahendada on aidata Eesti majandus kasvule. Veel kord: kui meie inimestel läheb hästi, kui meie ettevõtetel läheb hästi, siis läheb ka Eesti riigil hästi. Kirjutage see omale suurte tähtedega kabineti seinale, lugupeetud valitsuserakondlased, ja pöörake oma lollid otsused tagasi. Täna on suurepärane võimalus tühistada ebaõiglane ja rumal automaks. Praeguses olukorras, kus ettevõtted võitlevad ellujäämise eest ning Eesti inimesed on suurte elektriarvete ja toidu pöörase hinnatõusuga vaesemaks tehtud, on automaksuarved viimane asi, mida neil vaja on. Automaks ja Reformierakonna valitsus kuuluvad koos rohepöörde ja homotralliga ajaloo prügikasti ja ühel päeval Eesti Konservatiivne Rahvaerakond nad sinna ka saadab. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun!

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Armas Eesti rahvas! Isamaa lubadus on selge: automaks kehtib senikaua, kui püsib see valitsus, ja saabub päev, kui automaks tühistatakse. Me lubame seda. Me jääme seda automaksu tühistamise seadus[eelnõu] esitama siia parlamendi menetlusse nii kaua, kui – ja saabub see päev, ma kinnitan teile – parlament hääletab automaksu tühistamise poolt. Kui me vaatame rakendamist, siis see maks on oma sisu tõttu tekitanud Eesti ühiskonnas, Eesti rahva seas nende nädalate jooksul, kui on saabunud automaksuarved, palju nõutust, kurbust ja meelepaha. On inimesed, kelle auto võõrandamise summa ületab auto turuväärtust. Ja inimesed on segaduses – mida peale hakata? Valitsuskoalitsiooni esindaja, rahanduskomisjoni juht kinnitas, et jah, see oligi automaksuseaduse eesmärk: inimesed ärgu ostku odavamaid, kuid töökorras kasutatud autosid, vanemaid autosid, vaid ostku uhkemad, peenemad, ökoloogilisemad autod. Inimesed ei osta odavamaid kasutatud autosid mitte sellepärast, et neile meeldib retrostiilis sõidukitega liikuda. Nad ostavad neid sellepärast, et nende majanduslikud ja ainelised võimalused on kitsad, ennekõike Eesti maapiirkondade inimesed, ka noored inimesed, kellel on see tööl käimiseks esimene sõiduvahend. Automaksu [tühistamise] seaduse andsime menetlusse novembrikuus ja valitsuskoalitsioon hoidis seda kinni, soovimata seda menetleda enne, kui automaksuseadus 1. jaanuaril rakendub. Ja nüüd me arutame seda jaanuarikuus. Kuid kui parlament hääletaks täna automaksuseaduse tühistamise poolt, siis tegelikkuses tähendaks see ka seda, et neid registreerimistasu arveid, mille inimesed juba on oma postkastidesse saanud, nad maksma ei peaks. Hiljemalt 2027. aasta kevadel saabub see hetk, kui automaksuseadus tühistatakse, ja 2027. aastal inimesed automaksu maksma ei pea. Lasterikka pere ema, kes ei ole mingisugune rikkur, rikkuri sõidukiga ringi ei liigu, sai teate automaksu kohta: 845 eurot. Eile tuli mulle parlamendi koridoris juurde üks inimene, kes ütles, et tema realiseeris eelmisel aastal kogutud vara eest unistuse, ostis sõiduki suurusjärgus 8000 euro eest, ja sellel aastal ta peab hakkama maksma automaksu 900 eurot. Kümned tuhanded Eesti inimesed palusid vabanemisjärgse Eesti suurima kodanikuprotesti aktsiooni [käigus] parlamendil mitte jõustada automaksu. Kuid valitsusliit lükkas kõik protestid ning huvirühmade, kodanikuühiskonna ja heausksete Eesti inimeste murest kantud palve tuimalt tagasi. Peaminister Kristen Michal sai autoomanike liidult autoomanike suhtes vaenuliku tegevuse eest eelmisel aastal auhinnaks summuti, mis üle-eelmisel aastal kuulus Mart Võrklaevale. Ta on selle kuhjaga välja teeninud. Miks? Nimelt, just Võrklaeva eelnõu kohta, mis nägi ette 120 miljoni eurose automaksukoormuse, esitas toonane kliimaminister ja tänane peaminister Michal nõudmised, et see peab vastama veel tugevamalt kliimaeesmärkidele ja peab rohkem arvesse võtma tingimusi autopargi muutmiseks. Ja selle tagajärg oli see, et üldine automaks kasvas kaks korda ehk prognoositav laekumine 240 miljoni euroni. Hea Eesti rahvas! Ma tean, et paljudel inimestel on praegu väga keeruline langetada oma sõidukiga seotud otsustusi. Me nägime detsembrikuus inimeste sundvalikuid, kui nad automaksu eel väga palju sõidukeid soetasid. Me näeme täna paljude inimeste nõutust: kuidas on võimalik üldse [auto] võõrandada või mida peale hakata vanema sõidukiga, mille võõrandamise [tasu] ületab auto turuväärtust? Me näeme maapiirkonnas inimesi, kel on peres mitu sõidukit, selleks et liikuda distantsilt tööle. Kuidas lahendada see probleem? Ja minu sõnum on Eesti inimestele üks: Isamaa võimuses paraku ei ole tänasel päeval automaksuseadust tühistada, sest jõutasakaal on valimiste tulemusena Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide kontrolli all. Nende kolme partei kontrolli all, kellest mitte ükski ei lubanud teile, Eesti inimesed, automaksu ega viidanud ausalt sellele kui võimalusele. Veelgi enam, toonane valitsusjuht Reformierakonnast ütles: "Lugege mu huultelt, maksud ei tõuse." Eesti 200 andis oma programmis pühaliku lubaduse, et nad seisavad vastu automaksule. Ja ainukene liikuvusega seotud maks – sotsiaaldemokraadid on praegu põgenenud parlamendisaalist –, millest sotsiaaldemokraadid kõnelesid, oli elektritõukerataste käibemaks, [mida taheti] vähendada. Kuid selles olukorras, ka kõige keerulisemas ja raskemas olukorras, on oluline, et on lootus. Ja lootuse sõnumit kannab tänane eelnõu, mis näeb ette automaksuseaduse täies mahus tühistamise. See ei juhtu täna, aga ma luban teile, head inimesed, et see aeg saabub ja Eestis see mittevajalik maks tühistatakse. See aitab [kindlustada] inimeste õiguse ja vabaduse oma vara valitseda, oma valikuid langetada ja elada nii, et oleks vähem riigi ettehooldust, segamist ja nina toppimist inimeste valikutesse. Selle maksu eesmärk on saada raha, aga mitte riigikaitsele – seda tunnistas siseminister härra Läänemets ausalt –, vaid Reformierakonna valimislubaduse katmiseks, Reformierakonna maksuküüru elluviimiseks. Ka see on üks nendest valedest, mida need, kes täna võimul on, püüavad panna teid uskuma, lootes, et teie mälu on lühike.

Aitäh!

Saabub aeg ka kohtuotsuseks tänasele valitsusele. Muutus on võimalik. Aitäh!

Aeg saabus. Teie aeg! Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun! (Lauri Laats küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel ja rõdul! See eelnõu, mis täna siia on toodud, on loomulikult väga oluline, see puudutab hästi paljusid inimesi, see puudutab õiglustunnet. Ja ka Keskerakond ütleb kindlalt, et kui Keskerakond tuleb võimule, siis me pöörame automaksu tagasi ehk lõpetame selle vägivaldse tegevuse. Vaatame kogu seda protsessi ja seda, kui pikalt võttis aega selle seaduseelnõu siia toomine – ma mõtlen automaksuseaduse eelnõu. See oli juba algusest saati auklik ja ka vastuolus Euroopa [Liidu õigusaktidega]. Vaatamata sellele toodi järjepidevalt erinevaid muudatusi sisse.

Härra Reinsalu, rääkige koridoris. (Helistab kella.)

Härra Reinsalu!

Härra Reinsalu, rääkige koridoris. Aitäh! Anname 20 sekundit Laurile juurde.

Aitäh! Ja loomulikult, see auklik seadus, mis siia toodi, praeguse koalitsiooni poolt ka ära kinnitati. See jäigi auklikuks. Seda näitavad ka viimased uudised, mis on erinevates portaalides leitavad ja kus on selgelt välja toodud, et nende autode puhul, mis on juba pruugitud ja mille hinnad on väiksed, on registreerimistasu ja automaks tunduvalt suuremad kui auto väärtus. Loomulikult see on väga suur probleem nendele inimestele, kellel on väike sissetulek. Aga teine pool on ka selgelt välja toodud: just nimelt rikkamad saavad sellest, no mitte võitu, küll aga vähem kahju, sellepärast et kallimate autode omanikud maksavad vähem [maksu] kui need autoomanikud, kelle auto väärtus on tunduvalt väiksem. Ja see on ebaõiglane. Nüüd, kui me räägime majanduslikest mõjudest, siis loomulikult need on väga suured lisaks sotsiaalsetele mõjudele. Me räägime ettevõtjatest, ettevõtlusest, nende lisamaksukoormusest. Me räägime ka inimestest ehk kodumajapidamistest, kus autot kasutatakse pere [sõidutamiseks]. Eriti nendest peredest, kes elavad kuskil kaugel maakohas. Ega seal ühistransport ka rohkem käima ei [hakka]. Ja vaadates praegu üleüldist poliitikat, siis teede eest keegi hoolt ei kanna, ka talvine teehooldus on jäänud vajaka. Nii et automaks on kindlasti pannud väga paljud pered ja inimesed väga halba olukorda. Ma kordan üle: kui Keskerakond tuleb võimule, siis see on esimene asi, mille me pöörame tagasi. See automaks peab ära lõppema! Vaatame praegust üleüldist poliitikat. Meil valitseb valitsus, mis on tänaste uuringute alusel kuue aasta kõige ebapopulaarsem valitsus. Rahvas ei usu sellesse valitsusse. Ja praeguse peaministri pea kohal on väga suured murepilved. Me räägime sellistest protsessidest, probleemidest nagu Nordica. Ta on selgelt eelmisel aastal siinsamas infotunnis valetanud Riigikogu saadikutele, et tema ei ole andnud Nordica päästmiseks lisarahastust 1,5 miljoni euro ulatuses. Tänane Eesti Ekspress väidab midagi muud. Ka täna ma küsisin peaministrilt, kellel õigus on, kas Eesti Ekspressil, või ta soovib selle väite tagasi lükata. Ei, ta ei teinud seda. Ta ei tunnistanud [midagi], ta ju valetas. Aga samas oskab head nõu anda küll ja osa Riigikogu liikmete, eriti naispoliitikute kohta mitte väga viisakate väljaütlemistega [esineda]. See on praegune olukord. Loomulikult, arvestades majandusolukorda, arvestades tema skandaale, arvestades tema ebaõnnestunud väljaütlemisi, pandi nii, nagu Reformierakonnale kohane, jällegi kaardimängus lauale trump nimega julgeolek. Oh imet, järsku peaminister ütles, et meie julgeolekukulud võiksid olla 5% SKP‑st. Ega need sõnumid niisama ei tule, see on lihtsalt selleks, et suunata tegelikelt probleemidelt pilgud mujale. See on klassikaline poliittehnoloogiline võte ja sellesse tulebki sellisel viisil suhtuda. Loomulikult me ei saa seda toetada. Julgeolek on oluline. Need panused, mis on Eesti riik juba andnud, on väga suured. Plaan on 2026. aastaks [suurendada kaitsekulu] 3,7%‑ni SKP‑st. Kui me vaatame kõiki NATO liikmesriike, siis [näeme, et] hetkel on 12 riiki, mis ei täida isegi kriteeriumi 2% SKP‑st. 12 riiki! Tegeleme nendega! Nemad peavad [rohkem] panustama ja kokkuleppeid, mis kunagi on sõlmitud, tuleb täita. Ja räägime ka majandusest. Kõik need tegevused, ka seesama automaks, pärsivad majanduse arengut, see on lisakoormus meie inimestele. Kui majandus kasvab, siis loomulikult tuleb suurem osa SKP‑st panustada julgeolekusse. See on tegelikult [õige] tee. See, et praegu sellise spinniga välja tuldi, on puht poliittehnoloogiline ja sellesse tulebki nii suhtuda. Nii et loomulikult, nii nagu ka lugupeetud ettekandja [fraktsioon oma eelnõu] seletuskirjas välja tõi, tuli see maks siia valedega. Peaminister ütles oma valimisagitatsioonis selgelt, et maksud ei tõuse. Maksud mitte ainult ei tõusnud, vaid rakendati ka uus maks automaksu näol. Ja see ongi praegu valitseva partei käekiri. Kui me vaatame praeguse valitsuskoalitsiooni teisi partnereid, siis andke andeks, Eesti 200 ütles juba valimiste ajal, et nemad teevad täpselt nii, nagu Reformierakond neile ütleb. Mis me sellest järeldame? Ainult seda saabki järeldada, mida nad ise on välja öelnud. Ja kus nad on? Nad on oma populaarsusega täpselt seal, kus nad peaksid olema. Sellepärast et ega neil muid ülesandeid ei ole kui ainult vajutada seda nuppu, mida Reformierakond ütleb. 2,5% on nende praegune populaarsus – see on palk, mille nad on välja teeninud ja mida nad on ise endale tahtnud. Ja sotsiaaldemokraadid. Siinkohal tuleb küll öelda, et sotsiaaldemokraadid on varamaksude poolt, aga praeguses situatsioonis, praeguses majanduslikus olukorras, kus valitsev koalitsioon ei suuda majandust tõsta – ja selle osalised on ka sotsiaaldemokraadid –, on kindlasti vale aeg neid teha. Loomulikult on vale aeg karistada just nimelt neid inimesi, kellel on väike või keskmine sissetulek, neid inimesi, kes kasvatavad lapsi, neid inimesi, kes elavad maal ja kelle ainukene liiklusvahend ongi auto. Praegune olukord on tekitanud [mure], kas neil homme on auto või mitte. See on küsimus. Nii et kordan üle: kui Keskerakond tuleb võimule, siis automaksu ei ole, me kindlasti [pöörame] selle tagasi. Aitäh!

Aitäh! Järgmiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid siin saalis! Nii palju võin ma öelda, et minagi oskan ennustada, aga veidike kaugemale kui Isamaa. Kui tõesti saabub ükskord see päev, kui automaks tühistatakse, siis ma võin selle peale mida iganes ära süüa, et selle asemele tuleb mingi muu maks, ja andku jumal, et see ei võta veel rohkem vaesemate ja väiksema sissetulekuga inimeste arvelt. Ma tegelikult väga lootsin tänast debatti siin kuulates, et tuleb mingigi reaalne pakkumus, et kui automaksu ei ole, millega me siis need kulud katame. Aga ma ei kuulnud seda. Siis ma oleksin võib-olla tõeliselt kaalunud selle kaotamise poolt hääletamist, aga ma ei kuulnud seda. Ja mis siit saalist praegu kostis? Maksuküür. Ma võin öelda, et maksuküüru ju ei ole. Ja kas maksuküür tuleb? Ma ei ole selles nii kindel. [Õigemini], et maksuküüru kaotamine tuleb, ma ei ole selles nii kindel. Sellepärast et Isamaa erakonna juht härra Reinsalu ütles eile siinsamas saalis siinsamas puldis, et tuleb veel tõsta riigikaitsekulusid. Võib-olla ongi vaja, aga kust tulevad juurde need sajad miljonid, miljardid eurod? Kust need tulevad? Aga olgu, ma veidi püüan põhjendada seda väikest sissejuhatust. Ka minu jaoks ei ole automaks kindlasti parim viis hädavajalike kulude katteks koguda. Minu arvates oleks palju õiglasem võtta [raha] hädavajalike [kulutuste tegemiseks ehk] oluliste teenuste pakkumiseks riigis näiteks astmelise tulumaksu kaudu. Seeläbi panustaksid palju õiglasemalt need inimesed, kelle jaoks ei ole toimetulek nii suur probleem. Selle tõttu oleks astmeline tulumaks oluliselt õigem. Ma küsin ka, kas eelnõu esitaja Isamaa toetaks seda. Tema varasem tegevus ajaloos ei kinnita seda. Nagu ma enne ütlesin, tegelikult ma kuulen siit puldist üha uusi ja uusi kulutusi, mida riigil oleks vaja teha, ka opositsioonierakondadelt, eriti Isamaalt. Ma võin kinnitada, et selle vahutava populismi eest ei anna keegi sentigi. Kulud tuleb maksta kinni ikkagi reaalsete tuludega. Ja ma küsin, mis oleks automaksu alternatiiv, mille abil oleks võimalik neid ühiskonna jaoks vajalikke kulutusi [teha]. Tõesti, kui olid koalitsioonikõnelused, arutati, et võib-olla peaks hoopis käibemaksu rohkem tõstma. Sellele konkreetselt ütlesid sotsiaaldemokraadid kindlasti ei, sellepärast et see halvendaks väikese sissetulekuga inimeste toimetulekut veelgi rohkem. Härra Aivar Kokk ütles siit puldist eile, et automaks tehti maksuküüru kaotamise katteks. Algne plaan koalitsioonilepingus tõesti see oli, et osaliselt katta selle kulu. Aga mis on tänane reaalsus? Automaks on, aga maksuküür ei ole kaotatud. Kuhu see [raha] siis läheb? Nagu ma juba ütlesin, tegelikult riigil seisavad ees suured väljakutsed. Võib-olla ei saa kuidagi sellele apelleerida, et [maksuküüru] saaks [kaotada] selle arvelt. Nii et selle pärast ootasin sisukamat analüüsi. Nüüd siis veel detailsemalt automaksust. Kas me saame öelda, et kaua tehtud kaunikene? Mina ütleksin, et sada protsenti [nii see] kindlasti [ei ole]. Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Kuigi automaks on selle esimese versiooniga võrreldes oluliselt paremaks muutunud, on sellest hoolimata rida puudujääke. Nagu te mäletate, aasta lõpus saime vähemalt selle – ise seisin selle eest –, et ajutiselt registrist kustutatud sõidukid on maksuvabad. Ja mida ma mäletan? Isamaa ka selle vastu hääletas siinsamas saalis, kuigi oleks võinud ju seda toetada, sest inimesed, ka maainimesed, kellest te räägite, said selle kaudu olulise leevenduse. Nii, aga nüüd: mida oleks vaja muuta selleks, et automaks oleks õiglasem ega kahjustaks mõnede sihtgruppide huve ebaõiglaselt? Kõigepealt oleks vaja regionaalset leevendust. Neile, kes elavad kaugel, kellel pole võimalust liikuda ühistranspordiga ja kelle ainukeseks võimaluseks on kasutada autot või lausa kahte autot, peab tulema leevendus. Teiseks, ebaõiglaselt kõrgelt on maksustatud väikebussid, mida kasutavad suurpered, samuti kasutatakse neid transpordiks sotsiaalvaldkonnas. Ka seal tuleb mingi lahendus leida. Samuti, nagu ka siin saalis on juba kõlanud, peaks hävinud ja varastatud autode puhul saama registreerimistasu tagasi. Tegelikult on sellele asjaolule viidanud ka õiguskantsler, öeldes, et selle juurde tõenäoliselt tuleb tagasi tulla, et õiglus peab olema. Tegelikult on probleeme päris palju veel, aga kokkuvõtteks [ütlen] seda, et peaksime kõik koos automaksu reguleeriva mootorsõidukimaksu seaduse üle vaatama ja püüdma sellest ebaõiglust tekitavad momendid välja võtta. Ma olen täiesti veendunud, et automaksu ja veel mitu maksu võiks kaotada, kui saaksime kokku 51 Riigikogu liikme hääled astmelise tulumaksu kehtestamiseks. Nii oleks oluliselt õiglasem ja vahendeid jääks ülegi, ainult et populismi ei oleks. Ja seni, kui seda otsust ei ole tehtud, võib seda eelnõu nimetada lihtsalt Isamaa Erakonna vastutustundetuks populismiks. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja ilmselgelt on Isamaa nimel vastusõnavõtu ootus ja põhjust selleks Urmas Reinsalul. Palun!

Aitäh! Ma ennustan, et mõisameeste laager jookseb üsna laialt kahte lehte laiali. Esimene pääsuke on praegu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja avaldus partei nimel, et nad on valmis tulevikus Isamaaga koalitsiooni [loomise] huvides loobuma automaksust. Loomulikult, astmelise tulumaksu kehtestamine, uute maksude ja täiendavate koormiste kehtestamine ei tule Isamaa vaates kõne alla. Majanduse loogika majanduskasvu soodustamiseks peab [seisnema] just nimelt uues optimismis ja inimeste loovuse vabastamises, mitte täiendavas maksustamises. Siin on meie seisukohad diametraalselt erinevad. Härra Allas ütles, et automaksu tehti siin saalis paremaks võrreldes algversiooniga – see tähendab kaks korda kallimaks. Algne versioon oli 120 miljonit, siis tehti 240 miljonit. Nüüd osundus sellele, et Isamaa ei ole katet automaksu [tühistamisele] pakkunud. Vabandust, teie enda partei esimees ju avameelselt – ja ma tunnustan teda nende sõnade eest – väljendas selget seisukohta, et automaks tehti Reformierakonna maksuküüru jaoks. Kui on võimalik ühtepidi, on võimalik ka teistpidi. Ma teen teile teise pakkumise. Küsimus isegi ei ole selles [võimalikus koalitsioonis] – ega me ei tahagi tulla sellesse koalitsiooni –, et see sellega oleks seotud. Väga lihtne: tühistage Reformierakonna maksuküür. Küll me aitame need hääled siin saalis leida. Tulge kaasa! Sellisel juhul paralleelselt on meie eeltingimus, et tühistame automaksu. Näete, selles on oma loogika. Mis puudutab täiendavaid riigikaitsekulusid ning nende ja ka erinevate maksutõusude revideerimise katteallikaid, siis Isamaa esitas tervikliku alternatiivse eelarve, mis oleks ka riigi rahalist positsiooni vastutustundlikult parandanud. Te kõnelete siin riigikaitse vajadusest, vastutustundest rahanduses ja inimeste maksudega koormamisest, mida te ka automaksu puhul möönsite teatud sektorites, aga te ei ole mitte üheski perimeetris hakkama saanud, lugupeetav valitsusliit. Te olete läbi kukkunud igas sektoris …

Aitäh!

… ja see on muljet avaldav, avameelselt öeldes – äraspidi tunnustusena. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on … (Saalist öeldakse midagi.) Vastusõnavõttu saab teha üksnes fraktsiooni nimel ja fraktsiooni nimel tegi … (Saalist segatakse vahele.) See ei loe. Vastusõnavõtt on esimesel lugemisel fraktsiooni nimel, selle vastusõnavõtu tegi äsja Urmas Reinsalu. See on olnud joon juba pikemat aega. Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 538 esimesel lugemisel tagasi lükata. Helir-Valdor Seeder, palun, küsimus istungi juhatajale!

Aitäh! Mul on tõesti protseduuriline küsimus teie tõlgenduse kohta, mis puudutab võimalikku vastusõnavõttu läbirääkimistel. Kodukorraseaduse [kommentaarid] kollases raamatus ei tõlgenda küll nii, et kui on eelnõu esimene lugemine, siis on ühesugused vastulause reeglid, kui on otsuse eelnõu, siis teistsugused, ja kui on teine või kolmas lugemine, siis on kolmandasugused. See on teie interpretatsioon praegu istungi juhatajana ja minu arvates see ei ole selles mõttes korrektne, et varasem praktika läbi kõikide koosseisude on olnud teistsugune: ikkagi konkreetselt igal inimesel, igal Riigikogu liikmel on see võimalus. See, et mainitakse erakonda, on üks asi, aga konkreetse inimese seisukoht ja probleemiasetus ja kontekst, milles teda mainiti, võib hoopis erineda üldisest erakonnaga [seotud] kontekstist. Lisaks sellele on meil siin fraktsioonituid saadikuid, kellel täpselt samamoodi on võrdsed õigused teiste Riigikogu liikmetega, kes kuuluvad fraktsioonidesse. Nii et see tõlgendus on minu arvates täiesti vale, ebaõiglane ja tekitab täiendavaid pingeid. Mul on teile ettepanek: pöördume ikka tagasi varasema praktika juurde, [et saab vastusõnavõtu teha], kui konkreetse inimese nime mainitakse – seal on isegi öeldud, et kui on äratuntav. Aga siin [on nii, et kui] ka konkreetselt inimese nime mainitakse, siis tal vastulause õigust ei ole. See on vastuolus kodu‑ ja töökorra seadusega.

Hea kolleeg, olen kategooriliselt teisel arvamusel. Vastusõnavõttu – see nimetus juba ise ütleb – saab teha, kui on peetud sõnavõtt. Kui sõnavõttu peetud ei ole, siis ei ole võimalik pidada ka vastusõnavõttu. Antud juhul tegi Isamaa fraktsiooni nimel vastusõnavõtu Urmas Reinsalu ja sellega ongi [kõik], punkt. See ongi erinevus. Hea kolleeg, kordan veel kord: vastusõnavõtu nimetus ise ütleb, et seda saab teha siis, kui on sõna võetud. Sõna ei ole saanud võtta antud juhul näiteks Aivar Kokk, kuivõrd (Saalist räägitakse vahele.) esimesel lugemisel ta tegi ettekande. See ei olnud sõnavõtt. Hea kolleeg Helir-Valdor Seeder, ära palun raputa pead, tõepoolest nii see on. Ja see ei ole üldse etteheide Aivar Kokale, aga tõepoolest, tema ei ole saanud sõna võtta, järelikult ei ole tal ka võimalust vastusõnavõtuks fraktsiooni nimel. Ma olen seda ka varem korduvalt rakendanud. Võtan kolm protseduurilist küsimust veel ja siis läheme edasi. Urmas Reinsalu, palun!

Härra istungi juhataja! Ei meeldi mulle praegu see mõttekäik, mida te arendate. Te arendate seda selles olukorras, mis loomulikult on kantud enesekehtestamise kultuurist. See on poliitiliselt ebameeldiv teema teie jaoks, ma saan aru. See sotsiaaldemokraatide sõnavõtt, kus öeldi, et nad on valmis teatud asjaoludel taanduma automaksust, on loomulikult Reformierakonna esindajale valuline kuulata, aga mul on palve mitte kanda seda üle istungi juhatamise loogikasse. Teie väide, et sõnavõtus ei ole Aivar Kokka mainitud, on ju ekslik. Härra Allas korrektselt viitas Aivar Kokale. Te esitasite väite, et mina tegin vasturepliigi, milleks mul kodukorraseaduse järgi on õigus. Mulle tuleb üllatusena, et [teie] tõlgenduse [kohaselt] see oli kuidagi nagu kollektiivne, fraktsiooni nimel. Ei, ma väljendasin oma seisukohti, kuna minu positsiooni [mainiti]. Õige on see, ma möönan, et kui mainitakse kõnes näiteks partei nime, siis võiksite asuda seisukohale, et vastusõnavõtt tehakse tõepoolest selle erakonna fraktsiooni nimel, kelle seisukohti mainiti. Ma arvan, et see oleks isegi debati arendamisel loogiline. Me oleme jõudnud praegu parlamendiloogikas millisesse olukorda? Valitsus pole suutnud pool aastat oma tööplaani kinnitada ja ministeeriumid täidavad selektiivselt varasemat Kallase valitsuse tööplaani. See tähendab, et tegelikke õigusloomelisi algatusi ei ole ning osa opositsiooni arupärimisi ja otsuseid lihtsalt blokeeriti juhatuses, et neid saali [ei] toodaks, ja selle tulemusena on parlamendi päevakord tühi. Nii-öelda näilise olukorra tekitamiseks, et jätta muljet, et parlament töötab, te jaotate nädalapäevadele üksikud eelnõud. Meil oli esmaspäeval poleemika Keskerakonna [eelnõu] puhul ja neljapäevane päevakord ongi tühi. Ja nüüd te püüate ka sisulistes, väga maailmavaateliselt sensitiivsetes küsimustes, mis puudutavad kogu Eesti ühiskonda, tappa arutelu selle loogikaga, tõlgendusega, mida siin saalis ei ole 30 aasta jooksul tegelikult praktiseeritud. Kui inimese ees- ja perenime mainiti, siis on õigus vasturepliigiks. Näete, ettekujutuse puhul, et te teete seda istungi nii-öelda voolujoonelisemaks läbiviimiseks, tuleb avameelselt tunnistada, et me kaotame istungi sisulist aega praegu selle üle arutades. Aga küsimus ei ole mitte meie protestimises, pisiasjadesse takerdumises, väikluses. Ka meie esindame siin Eesti inimesi ja ka selles küsimuses, ma väidan, me esindame ülekaalukalt Eesti rahva enamuse arvamust, mis puudutab automaksuseadust. Ja nii-öelda tasalülitamise loogika puhul ei ole see mitte meie tasalülitamine, mitte Aivar Koka tasalülitamine, vaid Eesti rahva enamuse, nende inimeste hääle tasalülitamine, kellele me anname siin saalis võimaluse oma meelepaha väljendada. Ma ei ole sellega nõus. Mul on ettepanek härrasmehelikult lahendada see nõnda, et me siiski lähtume sellest, et Aivar Kokk saab repliigi teha. Teile taganemisteeks ma pakun välja, et te võtate arvesse seda, et härra Reinsalu deklareeris, et ta ei esinenud Isamaa fraktsiooni nimel. Niisugune heatahtlik pakkumine. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Esiteks, mind üllatab teie enesekriitika. Kui te nimetate seda tegevust siin näiliseks, siis see on tegelikult teie hinnang esitatud eelnõudele. Minu arvates see ei ole mitte näiline tegevus, vaid väga sisuline töö, mida siin on tehtud neil päevil. Aga kui teie nimetate enda esitatud eelnõusid ja nende menetlemist siin saalis näilisuseks, siis see mind väga üllatab. Siiralt, see mind üllatab. Ja teiseks, hea kolleeg Urmas, ma olen seda korduvalt varem juba rakendanud. Veel kord: eelnõu esimesel lugemisel saavad läbirääkimistel osaleda üksnes fraktsioonide esindajad. Järelikult saab olla vastusõnavõtt sellele sõnavõtule, mille fraktsioon tegi, fraktsiooni nimel. Rohkem võimalusi selleks ei ole. (Pahane sumin saalis.) Ma olen seda korduvalt varem rakendanud ja jään jätkuvalt, head kolleegid, selle juurde. Rain Epler, palun, küsimus istungi juhatajale!

Jaa, ma ei tea, kas just küsimus, pigem soovitus. Võib-olla võtate väikse vaheaja ja mõtlete korraks selle asja läbi. Teie jutt on praegu selline, et vastusõnavõtu saab inimene teha juhul, kui ta ise on sõna võtnud. Aga ei-ei, vastusõnavõtt ju … Ütleme, Anti Allas oli puldis ja mainis Aivar Kokka, nii et Aivar Kokk saab vastusõnavõtuks sõna. Siin ei puutu asjasse see, et läbirääkimistel saavad osaleda ainult fraktsioonide esindajad, või midagi sellist. Kui kedagi mainitakse nimeliselt, siis on tal õigus vastusõnavõtuks. Teie interpretatsioon, noh, kisub jaburaks, ma ütleksin. Väike vaheaeg, mõtlete läbi ja saame asjaga edasi [minna].

Tänan pakkumast! Ei, ma ei vaja vaheaega. Ma soovitan teil lugeda Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 70 lõiget 1. Lugege seda põhjalikult. Kert Kingo, palun, küsimus istungi juhatajale!

Ma tänan! Mul on tõesti küsimus. Väga segane! Mina just loengi kollasest raamatust § 70. Olen jõudnud leheküljele 268, kus on kirjas selline jutt: "Vastusõnavõtt on sätestatud selleks, et elavdada parlamentaarset debatti ning võimaldada vastata teiste debatis osalejate sõnavõttudele." Reformierakond on kogu aeg rääkinud, kuidas nemad ikka tahavad debatti siia suurde saali, debatti ei ole ja nemad muudkui ootavad. Minu küsimus on: kuidas elavdab parlamentaarset debatti vastusõnavõtu keelamine?

Hea kolleeg, ma arvan, et antud eelnõu menetlemise juures [ei ole õigustatud] rääkida sellest, et meil pole piisavat debatti olnud. Ma ei ole küll aega mõõtnud, aga ma arvan, et me oleme seda juba 2–2,5 tundi menetlenud. Ja ma ei tea, mitmendat korda selline eelnõu siin juba on. Kuskil on Riigikohus korduvalt öelnud, et parlamendi tõhus toimimine on legitiimne eesmärk parlamendi liikmete õiguste piiramiseks. Riigikohus on seda öelnud. Me oleme tihtipeale olnud üsna kaugel tõhusast toimimisest, ent me tõepoolest ei ole sekkunud. Me oleme lasknud vastata Aivar Kokal täpselt nii pikalt, kui ta on pidanud seda vajalikuks teha. Me ei ole sekkunud, selleks et hoida debatti ja anda võimalus põhjendada, rääkida. Ilmselgelt ei ole see alati olnud väga tõhus, aga ma ei näe põhjust sinna sekkuda. Aga mis puudutab vastusõnavõtte, siis veel kord soovitan teil lugeda § 70 lõiget 1. Tegelikult ei ole mitte õigus, vaid võimalus vastusõnavõtuks. Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 538 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Härra Seeder, palun! Kas soovite vaheaega?

Jaa, ma soovin kümme minutit vaheaega enne hääletust.

Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head kolleegid, Isamaa fraktsiooni palutud kümneminutiline vaheaeg, mis läks igati asja ette, on lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 538 esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja panengi hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 538 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu oli 28, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 538 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.