Energeetika ja sõidukite maksustamine

Läheme teise küsimuse juurde. See on kliimaminister Yoko Alenderile, küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teema on energeetika ja sõidukite maksustamine. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Teema on hästi aktuaalne ja puudutab absoluutselt kõiki inimesi, kes Eestis elavad, ja ka ettevõtteid. Mis puudutab energeetikavaldkonda, siis ega sellist korralikku tegevus‑ ja arengukava ju tegelikult ei ole ja minu arust meie ettevõtted, samuti ministeerium, jooksevad teadmata suunas. Meil on küll ette seatud teatud kuupäevad või aastad, [mis ajaks kuhu] me tahame pürgida ja mis tegevused [peavad olema siis tehtud]. No näiteks, et 2030 me võiksime toota taastuvenergiat sama palju, kui me kulutame, ja 2040. aastaks peaks Eesti olema süsinikuneutraalne, sest see on meie eesmärk – kuigi Euroopas on seatud see eesmärk 2050. aastaks. Samas, rääkides elektri hinnast, elektri hind on meil laes, inimesed maksavad küllaltki krõbedat hinda. Ja need mured ei [piirdu] ju sellega. Kui meil tulevad tormid või lumesajud, siis juhtub nii, et majapidamised jäävad elektrita, nii nagu oli [hiljuti] Läänemaal, nii nagu see oli eelmine aasta Kagu-Eestis, Lõuna-Eestis, kus päris pikalt olid inimesed elektrita. Ja sellest lähtuvalt on küsimus, et kas meil riigis on olemas selline plaan, konkreetne plaan, kus on üles loetletud kõik tegevused, kuhu on juurde pandud vähemalt mingisugunegi investeeringute kava, investeeringute kava ka selle kohta, et mis tuleb erasektorist, mis tuleb riigi ettevõtete poolt. Mina ei ole seda igal juhul näinud. Ja lisaks sellele, järgmise aasta veebruarikuus me läheme üle teisele sagedus[alale] ja ka selles osas ei ole väga häid vastuseid, kui palju võimsust [vajaliku] sageduse hoidmiseks kulub.

Aitäh! Proua minister, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea küsija! Head kolleegid! Energeetikas kindluse ja selguse andmine on kindlasti üks selle valitsuse prioriteete. See puudutab iga tarbijat, olgu selleks siis eratarbija oma kodus või meie ettevõtted, ja ka tulevikuvaates uus, puhas tööstus kindlasti on üks meie prioriteete. Ja nii nagu ka peaminister mainis, puhta energia olemasolu, taskukohase energia olemasolu ja energiajulgeolek on üks põhilisi aluseid, et ettevõtted saaksid siia tulla. Meil on Eestis energiamajanduse arendamise aluseks energiamajanduse arengukava, mille uus versioon on koostamisel. Hiljuti Riigikogus tutvustati meie pakutavat praegust algversiooni ka majanduskomisjonile. Järgmisel nädalal läheb avalikkuse ette selle arengukava strateegilise mõju hindamise aruanne. Sealt edasi läheb arengukava eelnõu juba kooskõlastusringidele ja jõuab ka Riigikogu liikmeteni. Seal ENMAK-is põhilised nii-öelda vaalad, millele meie energiamajandus tugineb, on energiajulgeolek, energia kättesaadavus, taskukohasus ja selle energia keskkonnasõbralikkus. Need on need energiatrilemma osad ja kõigi nende osade kallal ENMAK töötab. Ja ma täpsustan igaks juhuks üle, et ei jääks siin mingit kaheti mõistmist: Riigikogu on kliimapoliitika põhialustes seadnud Eestile kliimaneutraalsuse eesmärgi just nimelt 2050. aastaks. Mis puudutab neid komponente, siis me sel reedel kohtume just nimelt energia tulevikukindluse tagamiseks ka turuosalistega. Oma 40–50 osalist on meil tulemas ministeeriumisse, kus me vaatame juba täpsemalt, milline on plaan ja kuidas neid erinevaid valdkondi, nii taastuva energia arengut, tarbimise juhtimist, salvestust kui ka juhitavaid võimsusi edasi arendada. Paar sõna ka elektrivõrgu toimepidevuse kohta, mis loomulikult on samuti arengukava osa. Koostamisel on Elektrilevi uus arengukava ja tõepoolest, kliima muutumine seab üha suuremat koormust ja üha suuremat ootust ka sellele, et meie elektrivõrgud peaksid vastu sagedamatele ootamatutele ilmaoludele. Nii nagu hiljuti …

Teie aeg!

Vabandust, jah!

Teie aeg, aga saame käsitleda seda teemat edasi. Lauri Laats, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Te mainisite ära kolm alustala energeetikas: julgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus. Minu arust on energeetilise julgeoleku tagamine see, kui meil on olemas oma maavara, millest seda energiat toota. Kõik ülejäänud, kui kasutame erinevaid komponente, on välisühendused, või siis alternatiivsed roheenergia tootmismeetodid. Kõik need komponendid tulevad ju mujalt kui Eestist. Nii et põlevkivimaardlate ja nende kasutamise säilitamise võimalus kindlasti peaks meile jääma. Ja ma loodan, et ka selles arengukavas on see mingil viisil kajastatud. Kui me kindlalt märgime ära, et me ei kavatse põlevkivireserve hoida või kasutada, siis me ei saa energeetilisest julgeolekust üldse rääkida. Ja minu arust, kui poliitikud või ametnikud räägivad, et põlevkivi põletamine või gaasi põletamine on halb, siis tegelikult see on vale lähenemine. CO2 on see probleem. Ja kui me anname indikatsiooni sellele sektorile, et ressursina see on jätkusuutlik, siis ka CO2 probleem on võimalik ära lahendada, kui selline poliitiline suund võetakse. Kättesaadavusega, nii nagu ma juba mainisin, meil on probleeme ja me räägimegi toimepidevusest. [Katkestused] toimuvad iga aasta erinevates piirkondades, valdavalt Kagu- ja Lääne-Eestis, kus inimesed lihtsalt ei saa [elektrit] kätte. Ja taskukohasus – andke andeks, kogu see rohepoliitika, mis praegu on kehtestatud, ja need investeeringud, mis tulevad – taskukohasus versus see investeering, seal ei ole võrdusmärki, igal juhul energia läheb kallimaks.

Aitäh! Meil on ette nähtud juhitavate võimsuste koha pealt hoida juhitavaid võimsusi 1000 megavati ulatuses ja alates 2035. aastast 1200 megavati ulatuses. Ja kuni 2035. aastani me hoiame põlevkivijaamasid varu jaoks. Aga meil on tegelikult juba olemas ka 250-megavatine Kiisa avariielektrijaam, mis põhineb maagaasil. See ei ole küll kodumaine, aga gaasijaamade eelis on kindlasti see, et neid saab üle viia puhtale kodumaisele biogaasile, ja see on kindlasti üks suund, mida me tähelepanuga jälgime ja arendame. Mis puudutab süsiniku püüdmist, siis hiljuti on ka Eesti Energia ise välja öelnud, et see ei ole lahendus, mis on kasutatav, ja seda eelkõige nii tehnoloogia kui ka selle hinna tõttu. Põlevkivienergeetika on tänaseks päevaks kõige kallim energeetika, seetõttu on meie prioriteet odavamate taastuvatel allikatel põhinevate energialiikide arendamine. Aga paar sõna siia lõppu, kuna küsimuses oli ka juttu Venemaa ja Valgevene sagedusalast lahtiühendamisest ja Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumisest. See on ettevõtmine julgeoleku huvides, energiajulgeoleku tagamiseks ja ma arvan, et me keegi ei sea kahtluse alla selle vajadust. Selle nimel on tehtud põhjalikku tööd Balti riikides ja Poolas juba kümme aastat. 1,6 miljardit eurot, mis selleks on kulunud, ka meie süsteemide tugevdamiseks, mis aitavad meid ju ka muul eesmärgil, need investeeringud on suures osas tulnud Euroopa Liidust ja me oleme leidnud ka lahenduse, mis meie ettevõtete konkurentsieelise ja positsiooni Balti riikides tagab. Veebruari alguses see Mandri-Euroopa sagedusala süsteemiga liitumine toimub. Ma arvan, et see on tegelikult üks suuremaid samme, mis meil energeetikas on ette valmistatud. Võib-olla on paslik siinkohal tänada kõiki, kes selles ettevalmistuses osalevad ja jätkuvalt tööd teevad.

Tänan, lugupeetud esimees! Hea kliimaminister! Tulen selle punkti juures sõidukite maksustamise juurde. Kahtlemata on automaks üks väga halb maks, tekitab vaesumist ja põlistab seda riigis ja see tuleb ühel päeval ringi pöörata. Minu küsimus on [ajendatud] ühest raadiosaatest, kus ma kuulsin nendelt ametnikelt, kes rääkisid automaksu erinevatest nüanssidest, sellist juttu. Kui ma ostan pärast automaksu kehtima hakkamist Eestis kuni kümme aastat vana auto ja aasta jooksul müün selle Eestist välja, siis on mul võimalus pärast seda, kui ma selle kuni kümme aastat vana auto Eestist välja müün, saada proportsionaalselt mingi osa registreerimismaksust tagasi. Aga kurioosne on see, et kui ma ostan üle kümne aasta vanuse auto ja selle Eestist aasta jooksul välja müün, siis ma registreerimismaksust sentigi tagasi ei saa. Nüüd on minu küsimus: kuidas te selleni jõudsite, sellise tulemuseni, et räägite keskkonnasäästust ja uuematest autodest, aga tegelikult sellise mehhanismi kaudu soodustate seda, et kui autoomanik tahab uuema auto Eestist välja müüa, siis seda me toetame, makstes tagasi osa registreerimistasust, aga ise loome soodsa olukorra vanade autode Eestisse jäämiseks sel moel, et üle kümne aasta vanuse auto aasta jooksul Eestist välja müümise puhul ei saa [registreerimistasu] tagasi? Millisele loogikale tuginedes see keskkonda kuidagi säästab ja meie autoparki paremaks teeb – nii looduskeskkonna mõttes kui ka liiklusohutuse mõttes? Mis see loogika on siin?

Lisaküsimus, Rene Kokk, palun!

Aitäh! Automaksul on mitu erinevat eesmärki ja kindlasti üks nendest eesmärkidest on ressursside sääst. See, et me kasutame oma olemasolevat autot selle eluea lõpuni, on kindlasti kliima huvides. Selline pidev, kiire uue ostmine pigem seab surve lisatootmisele. Kindlasti see oli üks aspekte, miks mina ka kliima poole pealt seda vanusekomponendi arvestamist ja vanade autode jätkuvale kasutamisele eelise andmist toetasin.

Nii, suur tänu! Lõpetan meie tänase teise küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme kolmanda küsimuse juurde, Rene Kokk, käsi püsti, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Tänan, hea istungi läbiviija! Praegu juhtus küll see, et ma ei saanud absoluutselt sinnapoolegi oma küsimusele vastust. Mul oli väga konkreetne küsimus – ma arvan, et te olete minuga nõus –, kus ma tõin välja ka kriteeriumid, et mille alusel on [otsustatud], ja mitte sinnapoolegi ei tulnud vastust. Mis ma tegema peaks?

Aitäh, hea kolleeg, aga te teate ju väga hästi, et ma ei saa sekkuda küsimuste sisusse, niikaua kui need püsivad teemas. Mul ei ole vastuste väljakangutamiseks tange ja kõige parem viis on alati küsida uuesti. Aga antud juhul lihtsalt see küsimus on ammendunud ja me peame edasi liikuma kolmanda küsimuse juurde.