Spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (518 SE) esimene lugemine

Oleme jõudnud neljanda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 518 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt kultuuriministri Heidy Purga.

Tere õhtust, head kolleegid! Annan teile ülevaate spordiseaduse muutmise seaduse eelnõust. Ma alustan sellega, et seda eelnõu on ette valmistatud väga pikalt, kaasamine on toimunud väga põhjalikult. Kaasamine on toimunud selle eelnõu kokkupanemisel kolmes etapis. Kõigepealt, esimene etapp oli ettepanekute kogumine erinevatest valdkondadest, mis toimus aastal 2022. Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine ministeeriumide ja valdkonnaga toimus 2023. aastal ja sellele järgnes spordiseaduse eelnõu teksti kooskõlastamine ministeeriumide ja valdkonnaga 2024. aastal. Kuna spordiseadus on väga põhjalik, nagu te olete ilmselt seaduseelnõu seletuskirjast, mis koosneb 33 leheküljest, suutnud välja lugeda, siis on see taustainfo võib-olla ka oluline. Kaasamine on olnud tõesti väga põhjalik. Spordivaldkonnas kaasati muudatuste väljatöötamiseks spordivaldkonna katusorganisatsioon Eesti Olümpiakomitee ja tema liikmed, kokku 68 spordialaliitu, 20 spordiühendust ja 19 piirkondlikku liitu. Kolme aasta jooksul jagati infot muudatustest ja küsiti tagasisidet nii ametlike kirjadega kui ka Eesti Olümpiakomitee infotunnis. Need materjalid avalikustati ministeeriumi kodulehel, koostati pressiteateid, avaldati artikleid ning lisaks toimusid kohtumised ja telefonivestlused, et anda veel viimast lihvi ja teha täpsustusi. Eelnõu koostamise raames on olnud kaasatud ka Eesti Linnade ja Valdade Liit, samuti on suheldud suuremate kohalike omavalitsuste inimestega. Nüüd aga sisukokkuvõte. Eelnõuga muudetakse spordiseaduses peamiselt nelja aspekti, aga ka mitmeid üksikuid punkte. Annan nendest ülevaate. Kõigepealt, vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäära tõstmine. Selle [eelnõu] kohaselt on plaanis seda muuta. Muudatuse kohaselt vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise määr ühes päevas suureneb kuni 45 euroni. Seni on see olnud 20 eurot, et katta spordikohtunikuks olemisel hädavajalikud kulud. Vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulusid võib isikule hüvitada kalendriaastas kokku 2340 eurot. Teine oluline punkt, mille spordiseaduse muutmine sätestab, on dopinguvastaste reeglite järgimine, mis reguleerib edaspidi ka muude spordieetikareeglite järgimise kohustust. Samuti täpsustatakse selle seadusemuudatusega isikute ringi, kes neid reegleid järgima peavad, ning luuakse regulatsioon reeglite rikkumise korral toetuste tagasinõudmiseks. Selle muudatuse laiem eesmärk on tegutseda spordiideaalide, ausa konkurentsi ja spordipuhtuse nimel. Kolmandaks ajakohastatakse ja korrastatakse spordiürituste korraldamise regulatsiooni. Selle eelnõu kohaselt loobutakse loa taotlemise nõudest teatud spordiürituste puhul, millega ei ole praktikas probleeme, kuid mille korraldamiseks on praegu luba vaja. Lisaks eeltoodule on eesmärk määratleda seaduse tasandil suurenenud turvanõuetega üritused, mille puhul on ürituse korraldajal kohustus kohaliku omavalitsuse üksuselt luba taotleda. Eesmärk on tagada spordivõistlustest osa saavate isikute julgeolek, turvalisus ja kvaliteetne teenindus ning korraldajatele võimalikult lihtne loa taotlemise protsess. Ja neljandaks, nagu mainisin, täpsustatakse muid lahendamist vajavaid üksikküsimusi, et tagada selle seadusemuudatusega mõistlikum ja selgem regulatsioon. Näiteks ei pea muudatuste kohaselt igal toetust taotleval spordiorganisatsioonil olema oma arengukava. See muudab menetluse paindlikumaks ja kiiremaks. Lisaks kaotatakse sportlase stipendiumi maksmise eelduseks oleva avaliku konkursi läbiviimise nõue ning asendatakse see Eesti Olümpiakomitee või Eesti Paraolümpiakomitee või nende liikmeskonda kuuluvate spordiorganisatsioonide otsusega. Võib-olla mõne sõnaga nendest punktidest täpsemalt. Spordikohtuniku [hüvitise] piirmäär tõstetakse senise 20 euro asemel 45 euroni. Hüvitise piirmäära tõstmine ei eelda täiendavaid vahendeid riigieelarvest, kohustus jääb spordiorganisatsioonidele. Selle muudatuse olulisim [sisu] on motivatsiooni suurendamine. Suurem vabatahtliku kohtuniku hüvitis annab kindlasti selge signaali, [tänu millele soov] spordivõistluste korraldajaid vabatahtlikkuse alusel abistada kasvab. See muudatus peaks tagama spordiorganisatsioonidele spordiala arenguks vajalike spordikohtunike järelkasvu, sest kohtunikuks olemise kulude hüvitamise korral kasvab ka inimeste huvi sellena võistlustel tegutseda. Mõõdetud on ka erinevaid mõjusid sihtgruppidele. Need analüüsid on lisades seletuskirja tagumises osas olemas. Võib-olla veel kommentaariks, miks selline piirmäär on nüüd seaduse tasandil. Senise piirmäära kuni 45 eurole tõstmine tagab, et kaetud saavad alates aastast 2018 oluliselt suurenenud hädavajalikud kulud, mis kaasnevad spordikohtunikuks olemisega, ja et summat ei peaks lähima viie aasta jooksul elukalliduse tõusu tõttu uuesti muutma hakkama. Nii kulutused kui ka spordiorganisatsioonide rahalised vahendid hüvitise maksmiseks on spordialade lõikes väga erinevad. Nagu ma enne ütlesin, hüvitise maksmisel on tegemist spordiorganisatsiooni kuluga. Samas on seaduse seletuskirjas mainitud, et on vähetõenäoline, et maksma hakatakse maksimaalse piirmäära alusel, kuid põhjendatud vajaduse korral see võimalus on. Nüüd, teine punkt, mida ma puudutasin, on dopinguvastaste reeglite täpsustamine ja toetuste tagasinõudmine. Selle muudatuse laiem eesmärk on tegutseda spordiideaalide, ausa konkurentsi ja spordipuhtuse nimel. Spordiseaduse muutmisega soovime täpsustada dopinguvastaste reeglite järgimist, kohustades lisaks sportlastele ja treeneritele neid järgima ka sportlaste taustapersonali, spordikohtunikke ja spordiorganisatsiooni, spordikooli töötajaid ja juhtorgani liikmeid. Uuendusena tuleb järgida ka teisi spordieetikareegleid, näiteks kokkuleppemängude- ja väärkohtlemisevastaseid reegleid. Need [nõuded] kohalduvad ka spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele. Dopingureeglite, kokkuleppemängude, väärkohtlemise ja teiste spordieetikareeglite rikkumise eest karistada saanud sportlastele, treeneritele ja teistele taustapersonali liikmetele karistuse kandmise perioodil sporditoetusi ei maksta. Teen siin väikese viite ka kultuurikomisjonis toimunud debatile, kus küsiti just toetuse või stipendiumi tagasinõudmise kohta, et miks see on nõnda sätestatud. Nii nagu ka teistes valdkondades, võtab rikkumiste tuvastamine aega. Näiteks võib juhtuda, et rikkumine pannakse toime 1. jaanuaril aastal 2025, aga rikkumine tuvastatakse alles mõne kuu pärast. Kõik need menetlused ja protseduurika võtab aega, sellepärast on see säte nõnda siia kirja saanud. Riiklikud toetused on näiteks riigi spordistipendium ja spordipreemia, Eesti Olümpiakomitee eraldatavad saavutusspordi toetused ja medalivõitjate preemiad, olümpiavõitja riiklik toetus, treeneri tööjõukulu toetus, sportlase stipendium ning ka sportlase toetus. Nüüd spordiürituste korraldamise nõuete ajakohastamisest. Eesmärk on olnud neid nõudeid kaasajastada ja seda regulatsiooni natukene paindlikumaks muuta, näiteks loobuda loa taotlemise nõudest teatud spordiürituste puhul, mille korraldamisel ja läbiviimisel ei ole praktikas probleeme tekkinud. Need üritused ja load ning kategooriad on kirjas seletuskirjas leheküljel 17. Kõik on muidugi KOV-i volikogu määrusega, KOV-iga kokkuleppel antavad load. Igal kohalikul omavalitsusel on spordiürituste korraldamiseks oma regulatsioon. Kehtiva spordiseaduse kohaselt tuleb spordiürituse korraldamise luba taotleda vaid väga spetsiifiliste ja kõrgetasemeliste spordiürituste puhul. Mõned näited, mille korraldamiseks on vaja taotleda valla- või linnavalitsuselt spordiürituse korraldamise luba: jalgpalli, jäähoki ja korvpalli A-koondise mäng või turniir; jalgpalliklubi UEFA karikasarja mäng või turniir; meistriliiga jalgpalli-, jäähoki- või korvpalliklubi sõpruskohtumine välismaa klubi või koondisega. Nüüd on vaja luba taotleda ka autospordi-, motospordi- ja veemotospordivõistluseks; jalgpalli täiskasvanute rahvuskoondise mänguks või turniiriks, jalgpalliklubi UEFA karikasarja mänguks või turniiriks; ka võistluseks, mis toimub välitingimustes ajavahemikus õhtul kella kümnest kuni hommikul kella kuueni ja puhkepäevale eelneval ööl südaööst kuni hommikul seitsmeni ja võib tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte, samuti suurenenud turvariskiga spordiürituseks. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on loa taotlemine edaspidi kohustuslik, nagu mainisin, auto- ja mootorratta- ja veemotospordivõistluste puhul. Selle ettepaneku on esitanud asjasse puutuvad spordialaliidud. Ja on ka loetelu, mis on seni kehtinud nimekirjast välja võetud. Enam ei pea KOV-ilt luba taotlema meistriliiga jalgpalli-, jäähoki- või korvpalliklubi sõpruskohtumise puhul välismaa klubi või koondisega ning jäähoki ja korvpalli A-koondise mängu või turniiri puhul. Siin on veel mõned kriteeriumid mainitud, seda lihtsalt põhjusel, et nendega seoses ei ole ühtegi juhtumit spordiseaduse olemasolu ajal aset leidnud. Ja nüüd mõned muud lahendamist vajavad üksikküsimused, mida selles [eelnõus käsitletakse]. Seaduse tasandile tuuakse seni spordiregistri põhimääruses kehtestatud isikuandmete säilitamise tähtaeg, mis hakkab olema kooskõlas teiste seadustega. Põhimäärusega saab sätestada lühema tähtaja, aga maksimumtähtaeg on 12 aastat. Sporditulemusi säilitatakse tähtajatult. Muudatuste kohaselt ei pea igal toetust taotleval spordiorganisatsioonil enam arengukava olema. See muudab lihtsalt menetluse paindlikumaks ja kiiremaks, väiksemate spordiorganisatsioonide jaoks oli arengukava nõue ka väga ebaproportsionaalne. Me lähtume ka oma põhiarengukavast "Kultuur 2030", nii et siin need eesmärgid omavahel risti mingil viisil ei lähe. Sportlase stipendiumist. Selle maksmise eelduseks olev avaliku konkursi läbiviimise nõue nüüd kaotatakse. Muudatusega antakse sportlase stipendiumi määramise õigus Eesti Olümpiakomiteele või Eesti Paraolümpiakomiteele või nende liikmeks olevatele organisatsioonidele, kes on kantud spordi andmekogudesse. Need on sellised olulisemad muudatused. Olen valmis vastama küsimustele. Enne võib-olla mainin ära olulise tähtaja. Kui lugupeetud Riigikogu on nõus selle seaduse menetlemisega edasi minema, siis võiks see eelnõu seadusena jõustuda 2025. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud punktid 6–22, mis jõustuvad 1. aprillil. Kõikide valdkondade esindusorganisatsioonidega on olemas kokkulepped, et ollakse selleks seaduseks valmis. Kui on olnud küsimus, kas kohalikel omavalitsustel ja spordivõistluste korraldajatel on olnud või on piisav aeg muudatustega kohanemiseks, siis võib öelda, et kindlasti on. See on läbi räägitud. Ettevalmistusaeg on piisav. Ennekõike see puudutab just sündmusi, millega kaasneb loa taotlemise nõue. Ja siin võib öelda, et selle eelnõu kohaselt lihtsalt ühtlustatakse kogu Eestis spordiürituste korraldamise nõudeid. Aga jah, rõhutan üle, et kohalikele omavalitsustele jääb alles võimalus oma kaalutlustest tulenevalt seada oma eeskirjades ka täiendavaid nõudeid. Aitäh! Ma olen valmis vastama küsimustele.

Jaa, see on väga tore, sest teile ongi rida küsimusi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea minister! Selle eelnõuga muudetakse sätet, mis puudutab motospordiga seotud võistluste korraldamist. Üks asi, mis te mainisite, oli kohustuslik loataotlus valla- või linnavalitsusele, aga veel on kirjas, et kui motospordiürituse korraldaja ei ole alaliit, siis ta peab saama kinnituse, et võistlus on planeeritud alaliidu nõuete kohaselt. Ma ise alati toetan kõiki muudatusi, mis puudutavad turvalisuse tõstmist, eriti selliste spordialade puhul, kus on riskid palju suuremad. Aga mind lihtsalt huvitab, kuidas siiamaani on olnud võimalik, et põhimõtteliselt said erinevad organisatsioonid korraldada võistlusi ilma nende nõueteta. Kas see on ka olnud põhjus, et mootorrattaspordis on olnud suur hulk õnnetusi ja nende puhul põhimõtteliselt ei ole saadud ka kedagi vastutavaks panna?

On ka küsitud Politsei- ja Piirivalveameti ja Siseministeeriumi hinnangut, milline on nende vaade antud punktile. Ja nemad on öelnud, et Politsei- ja Piirivalveamet saab nüüdsest korraldajaile anda täiendavaid suuniseid turvalisuse tagamiseks. Minevikku, seda põhjust, miks antud spordiala või valdkond ei ole seni olnud nõnda reguleeritud, pole mainitud. Ilmselt [selle reguleerimine] on lihtsalt aja küsimus olnud. On väga positiivne, et see on tulnud alaliidu enda poolt ja sellesse teemasse on äärmise tõsidusega suhtuma hakatud. Aitäh teile küsimuse eest! Ma mineviku kohta ei oska öelda, aga on ju väga positiivne, et [tegeletakse] kõigega, mis on seotud [sportlaste] ja ka pealtvaatajate turvalisuse tagamisega. Me ju soovime, et inimesed rohkem spordivõistlustest osa võtaksid. On äärmiselt tervitatav, et alaliidud ise selle teema on välja pakkunud.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Esimese asjana tahan öelda, et tegu on tõesti positiivse eelnõuga, ja me kultuurikomisjonis, kus see oli arutlusel, jõudsime põhimõtteliselt üksmeelselt selle järelduseni. Samas mul oli üks küsimus komisjonis ja ma küsiks seda praegu teie käest. Kui vaadata seletuskirja lisa, kus on erinevate huvirühmade küsimused ja vastused nendele, siis me näeme, et omavalitsused, kes saavad nüüd eelnõu kohaselt rohkem volitusi, on mures. See on ka arusaadav, sellepärast et kasvab nende vastutus ja kasvab võib-olla ka nende töömaht. Kas need probleemid, mis on välja toodud selles seletuskirja lisas, leidsid lahenduse, ja kui leidsid, siis millise?

Minu teada on kõikide suuremate kohalike omavalitsustega need kitsaskohad saadud läbi rääkida. Vähemalt on mul spordi asekantsleri ja spordiosakonnaga suheldes selline arusaam olnud. Just sellepärast on antud natukene rohkem aega seaduse osade punktide jõustumiseks, et kogu see kaasamise protsess, linnade-valdade liidu ja alaliitude [ettepanekute kogumine] on olnud piisavalt pikk. Muidugi, spordiseadus on mahukas. Ma loodan, et kõik probleemid saavad lahenduse. Aitäh selle hea, positiivse tagasiside eest! Aga täpsustuseks veel, et mis puudutab taotlusi, mida kohalikud omavalitsused on pidanud menetlema seoses erinevate spordisündmuste lubadega – ja nüüd tulevad veel lisaload –, siis ka vana regulatsiooni, praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt KOV-id vaatavad eraldi iga sündmust. Nad saavad täiendavalt vastavalt kokkuleppele enda volikoguga määrusi ja reglemente ja kokkuleppeid ja tingimusi luua ning sätestada.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! On täiesti selge, et õnnestunud spordiürituste korraldamisega antakse positiivseid elamusi nii osalejatele ehk võistlejatele kui ka jälgijatele, pealtvaatajatele. Seega on see meie jaoks emotsionaalse laenguna ühiskonnas väga oluline tegevus. Ja selge on, et kui keegi spordiürituste korraldajatest niisuguse ürituse ära vussib, siis peab ta saama trahvitud ja karistada. Ja seda punkti olete te siin seaduses ilusti rõhutanud ja selle välja toonud. Niisuguste kurikaelte vastu on muudatus, mille kohaselt tõstetakse juriidilise isiku rahatrahvi määr 2000 eurolt 20 000 eurole, juhul kui spordiürituste korraldamise nõudeid on rikutud. Aga ma küsin teilt, miks seda tehakse. Kui seni ei ole väärteomenetlusi spordiseaduse koosseisu alusel üldse algatatud, nagu teie seletuskiri ütleb, kuidas siis see kümnekordne tõus, kui asju endid polegi algatatud, põhjendatud on? Mingi vastuolu on siin.

Vastuolu siin kindlasti ei ole. Võin lugupeetud eelmiste kolleegide küsimustele viidates tuua selle paralleeli, et kui me räägime näiteks motospordiüritustest ja kui nendega kaasnevad mingid suuremat sorti rikkumised, siis annab seadusemuudatus aluse selliseks karistuseks, milleks enne ei andnud.

Arvo Aller, palun!

Enne ta andis ka aluse, see oli 2000 eurot. Nüüd on kümnekordne tõus. Aga see selleks. Positiivne on see kohtuniku vabatahtliku töö eest tasu tõstmine 20 eurolt 45-le. Miks seal ei võiks lubatud olla näiteks kümnekordne tõus 20 eurolt 200-le? Siis oleks nagu proportsioonis olnud. Ühelt poolt trahvime, teiselt poolt anname võimaluse klubidel seda vabatahtliku kohtuniku tööd tasustada. Aga ma küsin: kui seda kohtuniku tasu nüüd suurendati, kas seda [eelnõu veidi edasi] ei vaadatud? Seal on kirjas, et maksta saab nendele, [kellel on litsents] või kes on kuni 20-aastased, ma saan aru, et noored. Samas ma võtsin lahti noorsootöö seaduse, selle järgi on noor [inimene] kuni 26-aastane [inimene]. Kas oleks võinud seda sätet ühtlustada noorsootöö seadusega, et [tasu saab] litsentseeritud või kuni 26-aastane inimene?

Saan sellele küsimusele teile hiljem kirjalikult vastata. Tõesti, seadus[eelnõu] seletuskirjas seda aspekti nii konkreetselt ei käsitleta – just seda riivet, millele te tähelepanu pöörasite, et on numbriline segadus, millisesse vanusevahemikku määratletakse Eesti Vabariigis noor. Ehk teile sobib nõnda. Ma praegu selle seletuskirja põhjal vastata ei saa.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Selle hüvitise määraga on ju tegelikult väike trikk ka. Kui praegu tõstetakse 20 eurolt kuni 45 euroni päevas seda kohtuniku töötasu, siis tegelikult me saame aru, et seda tasu maksavad klubid ju vastavalt kokkuleppele. Iseenesest see "kuni 45" tähendab seda, et [kohustust tõsta pole]. Ja ka selles sektoris vaadatakse ikkagi väga hoolega eelarve peale. Ega sealt tõenäoliselt kohtunikele suuremat leevendust ei tule. Kas te ei arva, et me võiksime ka riigi poolt panustada kohtunike töösse ja tegelikult selle määra tõstagi 45-le, ja nii, et see kohustus ei jääks klubide kanda? Ehk tuleks teha riigipoolne eraldi panus sellesse kohtunike töösse?

Jaa, see on kindlasti väärt mõte headel aegadel edasi arendada. Praeguse eelnõu kohaselt ei tähendaks see tõesti säärast mõju riigieelarvele, mis oleks teatud protsessiahela algatanud. Seadusesse oli tarvis see panna mitmel põhjusel, mida ma siin enne ka mainisin. Ma arvan ka, et see tasu võiks olla palju suurem kui 45 [eurot], aga ega spordiklubidele ei saa seda kohustust jõuliselt ülevalt alla suunata. Spordiklubide ja esindusorganisatsioonidega on läbi räägitud, mis võiks olla keskmine nii-öelda võimaluse piir, mis oleks neile jõukohane. Seletuskirja lõpuosas on selle punkti juures, mis [käsitleb] vabatahtlikule [kohtunikule] makstava hüvitise tõstmist, toodud ka kaasnevad mõjud, kui palju positiivset see endaga kaasa toob nii sotsiaalselt ja majanduslikult kui ka liikumise ja kaasamise mõttes, kuidas saab kasutada vabatahtlike spordikohtunikena neid inimesi, kes spordivaldkonnas võiksid osaleda oma spetsiifikast või erialast lähtuvalt mitmel positsioonil. See on jah selline optimaalne keskmine summa praegu.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Hea minister! Nagu ma mainisin, ma ainult toetan seda, et turvanõuded oleksid motospordivõistlustel paremini tagatud. Aga nüüd on erinevad väiksemate radade omanikud minuga ühendust võtnud. Nad kardavad, et sellesama uue nõudega, et iga võistluse puhul tuleb alaliidult kinnitus saada, võib kaasneda oht, et alaliit proovib selle abil kas mingit täiendavat tulu teenida või konkureerivast võistluse korraldajast lahti saada. Hakatakse näiteks ebamõistlikult suurt summat küsima või pahatahtlikult kinnituse väljastamisega venitama. Kas on arutlusel olnud, kuidas selliseid olukordi vältida? On teil midagi võimalik nende rahustuseks öelda?

Nii nagu ütlesin, huvi on alati mõlemapoolne. Lihtsalt see seadusemuudatus annab võimaluse neid huvisid täpsemalt reguleerida ja võib-olla ka kitsaskohtadest kiiremini üle saada, et ühisele arusaamisele jõuda. Ma usun, et neid probleeme peaks selle muudatusega seoses tulevikus just vähem tekkima.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Seletuskirjas on kirjutatud ka dopinguvastaste reeglite täpsustamisest. Muu seas öeldakse, et neid reegleid peavad hoolikalt järgima lisaks sportlastele, mis on loogiline, ja nende treeneritele, mis on ka loogiline – nemad ju peavad jälgima, et nende sportlased ei kasutaks dopingut –, samuti spordikohtunikud ja taustapersonal ja nii edasi. Minu küsimus ongi see: mida selle all mõeldakse? Kas kohtunikud ise ei tohi dopingut tarvitada? Ma arvan, et nad ei tee seda ka praegu. Milles see idee seisneb?

Aitäh selle küsimuse eest! Seda valdkonda vaadeldakse lihtsalt terviklikult. Kuna kokkulepe antud punktis, [dopingu kasutamise vastases] konventsioonis on kompleksne, siis puudutab see kõiki [asjassepuutuvaid] isikuid. Ma otsin selle koha üles, et teile täpsem vastus anda. Siin on [tegu ka] isikuandmetega. Juba aastal 2003 on ülemaailmsel spordidopingu konverentsil ühehäälselt vastu võetud dopinguvastane koodeks, mida on riigiti tunnustatud Kopenhaageni deklaratsiooni alusel. See on nüüd riikidevahelisel kokkuleppel olnud selline alusdokument, [kus on määratletud], mida mõeldakse dopinguvastase tegevuse all. Dopinguvastases koodeksis on kirjas rahvusvahelised standardid, mille alusel võivad organisatsioonid koguda, säilitada, töödelda ja avalikustada sportlaste ja muude isikute isikuandmeid kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Ja see alus on ilmselt rahvusvaheliste koodeksitega kooskõlas ka Eestis.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Eneseharimise mõttes ma tahtsin küsida seaduse § 20 lõike 1 kohta, [mis käsitleb] spordiüritusi, [mille korraldamiseks on linna- või vallavalitsuse luba vaja]. Jalgpalli puhul on kirjas UEFA karikasarja võistlused. Kas FIFA-s ei olegi karikasarja? Miks just UEFA on välja toodud? On ju teisi karikasarju ka. Mis egiidi all need siis toimuvad? Ka eelmises, vanas sõnastuses on [kirjas] UEFA. Kas oskate mulle minu eneseharimise huvides öelda, miks on ainult UEFA välja toodud?

Jaa, vastuse selle konkreetse tiitlivõistluse nimetamise kohta ja miks ei ole seal veel ühte või teist, pean ma praegu küll teile [võlgu jääma]. FIFA-s ei ole, eks ole. [Väljatöötamiskavatsuses tehti ettepanek] UEFA karikasarja mängule või turniirile loa taotlemise kohustus välja jätta ning asendada see Politsei- ja Piirivalveameti teavitamise kohustusega. Aga UEFA on siia sisse saanud seetõttu, et see on Euroopa organisatsiooni oma ehk siis see kuulub Euroopa liigamängude alla. (Saalist öeldakse midagi.) UEFA on ainus, kus klubid osalevad.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Soovite trahvimäärasid tõsta 2000 euro pealt 20 000 peale. Äkki oskaksite välja tuua ka ajalugu, kas viimase viie aasta jooksul on spordiürituse korraldajaid ka trahvitud? Kui on, siis mille eest? Ja mis on ajendanud trahvimäära tõstma 2000 euro pealt 20 000 eurole? See on ikkagi päris suur trahvimäära tõus.

Sellele küsimusele ma vastasin ka lugupeetud Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimusele vastates. Kuna spordiürituste puhul on loa taotlemise nimekirja nüüd liidetud ka teatavad ohtlikumad spordialad, millega võivad kaasneda suuremad ohuriskid, turvariskid, siis on ka trahvimäärade suurust tõstetud. Aga trahvitud siiamaani ei ole, selliseid teateid ajaloost ei ole.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Vahepeal oli siin juba tekkimas Keskerakonna ja Reformierakonna mõtteline sild, et spordikohtunikele võiks headel aegadel – headel aegadel! – hakata riiklikult tunnitasusid maksma. Mina niisugust lähenemist ei toeta. Ma arvan, et see on ürituste korraldajate hinge peal ja riigieelarvest seda maksma ei peaks. Aga ma tahan küsida nende kohtunike tasude piirmäärade kohta tingimustes, kus me oleme lubanud ju seadusandlust lihtsustada ja alamatesse aktidesse sobivaid määrasid ja muid regulatsioone mitte seadusesse sisse panna. Siingi pidi bürokraatiat vähendatama ja seaduse tasemel võiks seda ju teha. Miks siis panna see siia sisse, kui päris paljudes valdkondades sätestatakse niisugused rahalised piirmäärad, mida on paari aasta tagant vaja muuta, valitsuse määruses? Miks selles seaduses jätkata sellega, et vabatahtliku kohtuniku päevatasu piirmäär on selles sees? Võiks üldse jätta valitsuse tasemele see asi.

Aitäh teile küsimuse eest! Ma tulen teie esimese kommentaari juurde tagasi. Ütleme nii, et ka minu maailmavaade ei ole päris selline, mis lubaks eriti kriisiaegadel heldelt hüvitisi jagada. Täpsustan, et riik toetab praegu spordikohtunikke 400 000 euroga. Praegu me räägime vabatahtlikkusest, rõhuga sõna esimesel poolel: "vaba". See on vabatahtlikkus, aga riik peab motiveerima ka vabatahtlikkust, mis seda valdkonda kindlasti suurel määral arendab. Minu meelest on see ilus žest, et see on seaduse tasemel sätestatud, nii nagu ta praegu kehtivas seaduses on. Riik annab sellega mõista, et ta väärtustab vabatahtlikkuse [põhimõtet].

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Hea minister! Loomulikult mind spordisõbrana kõige rohkem huvitab see, et kui me seaduse korda teeme, kas on lootust, et järgmiselt olümpialt tuleb rohkem medaleid. Aga ma küsin hoopis seda. Kas see nimekiri, mille puhul luba on vaja, tuleneb puhtalt alaliitude soovidest? Ma lihtsalt toon näiteks, et veemotospordivõistlus vajab luba, aga ma saan aru, et seaduse järgi näiteks purjeregatt ei vaja luba. Kuidas see nimekiri tekkinud on?

Aitäh teile küsimuse eest! Medalite kohta saate küsida vastselt EOK presidendilt, kellel on see praegu kindlasti südameasjaks. Aga soovitan seletuskirja selle osaga tutvuda, kus see nimekiri ja need sätted on kirja pandud. Hästi suur roll, nii nagu ma juba ütlesin, on kohalike omavalitsuste volikogudel. Alaliidud ja kohalikud omavalitsused, nende volikogud [otsustavad], millest need nimekirjad koosnevad. Volikogul ja kohalikul omavalitsusel on väga suur osa selles kokkuleppes, millised spordivõistlused vajavad luba ja millised ei vaja ja millised võiksid olla uued nimetused selles nimekirjas. Aga eelkõige [on tegu] spordivaldkondade soovidega, nemad ise on kaasamisringis need ettepanekud teinud. Samas, teisest küljest on arvestatud ka Politsei- ja Piirivalveameti sisendit.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Selles seaduseelnõus torkab mõneski kohas silma, et halduskoormus väheneb, mis on väga positiivne. Ja ma sellest tulenevalt küsingi arengukava teema kohta. Väiksemad spordiorganisatsioonid ei pea enam arengukavasid koostama, et toetust saada. Kas see on ka kuidagi välja mõõdetud, et kellel siis see halduskoormus ära jääb?

Aitäh! See halduskoormus on mitmel tasandil, alustades rohujuure tasandist ehk spordiklubist või spordiorganisatsioonist, keda see konkreetsemalt puudutab, ja [lõpetades] sellega, kellel arengukava [on] ja kellele toetus enamasti ka suunatakse. Kui see protseduurika saab sealt vahelt ära jääda, on see positiivne. Lihtsalt see muutus teinekord lausa groteskseks. Seda meie riik ei peaks tegema, seda groteski tuleb vähendada.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd palun kaasettekandeks Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni arutelu ja otsuseid tutvustama kultuurikomisjoni liikme, hea kolleegi Kadri Tali. Palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud kultuuriminister! Head kolleegid! Kultuurikomisjonis toimus 15. oktoobril 2024 Vabariigi Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 518 esimese lugemise ettevalmistamine. Osalesid Heljo Pikhof esimehena, komisjoni liikmed Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali ja Tanel Tein. Kutsutud olid kultuuriminister Heidy Purga, Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaan ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar. Kultuuriminister Heidy Purga sõnas sissejuhatuseks, et spordiseaduse muutmine toob kaasa mitmed uued punktid, ja ta kirjeldas neid nii, nagu ta tegi ka täna siin saalis. Seda ma täiendama ei hakka. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2025. aasta 1. jaanuaril. Minister teavitas, et seaduses on üks oluline koht, mis jäi muutmata. Tegemist on tulumaksu tagastuse võimalusega. Selleks, et saada tulumaksu tagastust, on spordiklubid nimelt registreerinud kõrvale uue juriidilise keha, Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud spordikooli. See tagab lapsevanematele tulumaksu tagastuse. Ministri selgituse kohaselt peetakse üleval topeltsüsteeme, mis on koormav nii riigile kui ka spordiklubidele ja -koolidele. Muudatusettepaneku detaile arutatakse hetkel Rahandusministeeriumiga ja minister kinnitas, et selle teemaga tegeletakse eraldi. Kultuurikomisjonis toimunud arutelu käigus küsiti järgmisi küsimusi. Signe Kivi küsis, kas eelnõu on huvirühmade seas oodatud ning muudatused nende jaoks selged. Margus Klaan selgitas, et eelnõu on tehtud tihedas koostöös valdkonnaga ja algatatud juba aastal 2022. Kaasatud on nii spordivaldkonna [esindajaid] kui ka teisi ministeeriume. Tanel Tein palus täpsustada, täpsemalt selgitada, mille taha jäi eelnõusse mitte jõudnud tulumaksu tagastamist puudutav muudatus, millele viitas minister, ja kas spordikoole on seoses tulumaksu tagastamise protsessiga juurde tekkinud. Samuti palus ta selgitada kohalike omavalitsuste pearaha jagamist spordikoolidele. Heljo Pikhof küsis, kuidas muutub muudatuse valguses tulumaksuvabastuse saajate hulk. Margus Klaan selgitas, et spordiklubi ei ole huvikool. Kuna spordiklubi puhul ei saa vanemad tulumaksu tagasi, siis lahenduseks oli klubi juurde moodustada uus juriidiline keha ehk spordikool, kus lapsed ja treenerid on samad. Kui kümme aastat tagasi oli 100 spordikooli, siis praegu on 500 spordikooli. Eesmärk on klubide juurde moodustatud spordikoolid kaotada, et spordiorganisatsioonid ei peaks tegema kaht keha. Plaani ja prognoosi kohaselt võib sellisel juhul järgi jääda umbes 100 spordikooli, mis oleks normaalne. Margus Klaan pakkus ka, et tulumaksuvabastuse saajate hulk pigem suureneb kui väheneb. Margit Sutrop küsis [muudetava] § 11 uue punkti, punkt 4 kohta, mis puudutab preemia või toetuse tagasimaksmist. Ta tegi ettepaneku [muuta] sõnastust nii, et karistuse saanud inimestele ei määrata preemiat või toetust. Margus Klaan vastas, et eelduseks on, et suurem osa inimesi siiski ei pane rikkumisi toime. Klaan tõi näite, et kui sportlane A rikub reegleid 2025. aasta 1. jaanuaril ning see tuvastatakse alles mitu kuud hiljem, võib järgneva aasta jooksul toetuse, stipendiumi või preemia tagasi nõuda. Sutropi küsimusele, kas aasta on optimaalne või kas ei ole mõistlik [panna kirja], et karistuse kehtivuse ajal ei saa preemiat määrata või siis võetakse see tagasi, vastas Margus Klaan, et kui rikkumine on juba teada, siis ei tohi preemiaid määrata. Pigem on küsimus hallis alas, mil rikkumist ei ole veel tuvastatud. Näiteks dopingu puhul võib tuvastamine aega võtta üks kuni kaheksa aastat. Eelnõus toodud aasta hakkab kehtima siis, kui on tehtud lõplik otsus. Tõnis Lukas küsis, miks on [eelnõus kirjas] spordiürituste korraldamisega seotud [vabatahtlike kohtunike päevatasu piirmäära tõstmine]. Ta küsis, kas see on vajalik, kuna piirmäära saab reguleerida ka valitsuse tasemel. Seadused ei peaks olema täis detaile. Heidy Purga selgitas, et selle taga on spordivaldkonnas valitsev ebakindlus, kardetakse kiireid poliitilisi muudatusi. Margus Klaan sõnas, et nimetatud regulatsioon tekkis seadusesse 2017. aastal, ja kinnitas, et ta vastab kirjalikult küsimusele, kas seda summat saab reguleerida ka alamaktiga. Komisjonis otsustati konsensuslikult teha ettepanek esimene lugemine lõpetada.

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Madis Kallas, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Head kuulajad-vaatajad! Spordiseadus on Eesti riigi spordikorralduse alusdokument, mis seab raamid kõigile valdkonnas tegelevatele osapooltele. Nähes, kui kiiresti meie ümber maailm muutub, [on selge], et see nõuab paratamatult muudatusi ka spordiseaduses. Meie fraktsioon toetab seda algatust ja me nõustume seaduse muutmisel planeeritud ettepanekutega. Rõhutan aga üle mõned olulised seaduses tehtavad muudatused, mida meie peame eriti märkimisväärseteks. Meie jaoks on märgiline, et lisaks dopinguvastasele tegevusele sisaldab seadus edaspidi spordieetika valdkonda laiemalt. Enam ammu ei ole ainus ausat sporti hävitav tegur doping, vaid probleemide spekter on palju laiem. Vaadates spordis toimuvat laiemalt, on ülimalt oluline, et me üha rohkem paneksime rõhku spordieetikale, ja seda kõigil tasanditel. Juhtumid muu maailma ja kahjuks ka Eesti spordis on näidanud, et me vajame ka seaduste tasandil selgemat raamistikku, ning see on oluline samm sellel teekonnal. Kindlasti on tähtis, et selle eelnõuga täpsustatakse isikute ringi, kes neid reegleid järgima peavad, ning et luuakse regulatsioon reeglite rikkumiste korral toetuste tagasinõudmiseks. Kõik see aitab kaasa puhtamale spordile, kõiki eetilisi norme järgiva spordi arengule Eestis. Seaduseelnõus on kirjas: "Sportlane, treener, sportlase tugiisik, spordikohtunik ning spordiorganisatsiooni ja spordikooli töötaja ja juhtorgani liige on kohustatud tundma ja järgima: [---] spordivõistluste tulemustega manipuleerimise ja väärkohtlemise vastaseid ning muid spordieetika reegleid, mis on sätestatud rahvusvahelise spordiorganisatsiooni, rahvusliku olümpiakomitee, rahvusliku paralümpiakomitee ja spordialaliidu kehtestatud dokumentides." Meie hinnangul on need väga olulised laused seaduseelnõus. Need annavad paljudele osapooltele juurde kindlust ning jõudu puhta spordi nimel töötada ning luua vajalikke regulatsioone olümpiakomitee ja alaliitude erinevates dokumentides. Tervitatav ja kindlasti praktilisest elust kantud on ka erinevate bürokraatlike reeglite vähendamine. Näiteks siin juba ka täna mainitud muudatuste kohaselt ei pea igal toetust taotleval spordiorganisatsioonil olema arengukava. Lisaks kaotatakse spordistipendiumi maksmise eelduseks oleva avaliku konkursi läbiviimise nõue. Samuti on eelnõuga ette nähtud loobuda loa taotlemise nõuetest teatud spordiürituste puhul, millega ei ole praktikas probleeme esinenud. Ehk siis me soovime teha asju lihtsamaks seal, kus seda on võimalik teha. Positiivne on ka ajale jalgu jäänud tasude ja sanktsioonide ülevaatamine. Iseasi, kas need peavad olema numbriliselt sätestatud seaduse tasemel, aga täna ka siin arutelus me kuulsime, et selleks on omad argumendid olemas ja seda on soovinud ennekõike spordi osapooled ise. Kokkuvõttes me toetame spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eriliselt soovime veel kord rõhutada spordieetika sissetoomist spordiseadusesse ning selle abil kogu spordieetika temaatikale oluliselt tugevama kuvandi andmist. Aitäh!

Suur tänu! Isamaa fraktsiooni nimel Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Austatud minister! Kaua tehtud, kaunikene! Öeldi, et kaasamisringe on olnud päris mitu tükki ja aastaid on seda ette valmistatud. Kindlasti on olulised aspektid spordikorralduses siin üle käidud, rõhutatud ja mõned asjad ka paremaks tehtud. Spordieetikaga seonduv laiem ring küsimusi nõuab eraldi esiletõstmist. Väga hea, et sellega tegeldakse. Ja loomulikult, eetika rikkumisega seotu tuleb tihti välja hiljem ja riigil peab riigi vahendite kasutamise osas, nii nagu ka aunimetuste ja aurahade osas olema kaalutlusõigus ja võimalik ka tagantjärgi otsuseid muuta, kui asjaolud on muutunud või nende muutumine on selgunud hilinemisega. Üks aspekt on siin jutuks olnud, et kui detailne peab üks seadus olema. Minister rõhutas, et väga põhjalik, ja ülevaade oli väga põhjalik ja korrektne. Saime siinsest ettekandestki palju teadmisi seaduse kohta. Aga minu meelest üksikute arvnäitajate sissetoomine [on kaheldav]. Jah, sektor võib olla huvitatud, et teatud piirmäärad on seaduses kirjas. Siis see võib-olla näitab, et valdkond on tähtis, ja keegi kurilane ei pane pärast oma kätt sinna külge, kui asi on seaduse tasemel fikseeritud. Samas ei saa seda valdkonna väärtustamisega küll sugugi siduda, sest meil on palju asju, mida me ju tegelikult väärtustame. Kas või mootorsõiduki tehnonõuete kontrolli väärtustame. Need piirmäärad on fikseeritud ministri määruse tasemel. Või riigihangete piirmäärad, ükskõik millised asjad. Näiteks valitsuse määruse tasemel fikseeritakse õpetajate palkade alammäärad ja ka õppelaenude määrad ei ole seaduses, vaid fikseeritakse valitsuse määruse tasemel. Lihtsalt kõik asjad, kõik detailid ei mahu seadustesse. Ja kui me oleme kokku leppinud seadusandluse lihtsustamises, detailirohkuse vähendamises, siis seda tendentsi tuleks ka reaalses elus ellu viia. See ei tähenda, et ma ei väärtustaks kuidagi kohtunike tööd. Ma usaldan Eesti Vabariigi valitsusi ja küllap paari aasta pärast, kui on vaja mingeid määrasid muuta, siis valitsus oskab riigi poolt ja riigi nimel piisavalt väärtustada nii [spordi]kohtunike tööd kui üldse kõigi nende valdkondade tegevusi, kus riik peaks mingeid piirmäärasid fikseerima. See on seadusandluse, ma ei taha öelda korrektsuse, vaid seadusandluses valitud detailsuse küsimus: kas me ikka käitume kõikides valdkondades sarnaselt või siis on meil mõnel määral ebaühtlane stiil seadusandluse eri lõikudes. Aga see mõistagi ei ole selle seadus[eelnõu] põhiküsimus, see oli tänase debati üks osa. Miks ma selle üle rääkisin? Seaduse põhiküsimused olid ministri ettekandes ja on rohkem lahti räägitud ja nendes põhiküsimustes me läheme õiget teed. Selle tõttu ei ole Isamaa fraktsioonil siin midagi suurt ette heita ja me toetame esimese lugemise lõpetamist kindlasti.

Suur tänu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Nagu ma oma küsimuses ministrile ütlesin, minu meelest on tegu positiivse eelnõuga. Põhimõtteliselt räägib selle kasuks ka asjaolu, et kultuurikomisjonis oli meil selles osas üksmeel, sõltumata sellest, kes esindas koalitsiooni, kes opositsiooni. Ja nagu kolleeg Tõnis Lukas, toetame ka meie keskfraktsioonina seda eelnõu. Võib küsida, miks eelnõu on minu meelest positiivne. [Selle koostamisse] olid kaasatud kõik põhilised huvirühmad, mis on hästi oluline iga eelnõu juures. Kahjuks ei näe me seda siin saalis iga kord, kui valitsus mingisuguse uue algatusega siia tuleb. Ometi oleks see võimalik. Nüüd oli näha, et räägiti erinevate inimestega ja organisatsioonidega läbi, ka on näha, et võeti erinevaid ettepanekuid vastu. Lihtne näide on paralümpiakomitee ettepanek, mida sajaprotsendiliselt arvestati. Ja kui ma küsisin kultuurikomisjoni istungil, kuhu olid kutsutud ka erinevate huvirühmade esindajad, kas nende mured said lahenduse, kas nende küsimustele vastati ministeeriumist – eelkõige oli minu küsimus suunatud Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatele –, siis vastus oli: "Jah, meiega arvestati, kuulati ära, vastati meie küsimustele." Nii et põhimõtteliselt me oleme selle eelnõuga nõus, kuigi omavalitsustele jäävad teatud väiksemad mured kindlasti alles. Nad veel ei tea, kuidas see asi hakkab töötama, kui eelnõu vastu võetakse ja sellest seadus saab. Aga ma arvan, et see saab lahenduse juba jooksvalt, eriti kui ministeerium näitab ennast võrdse partnerina ja on valmis erinevate huvirühmadega edasi töötama. Nagu ma ütlesin, meie seda eelnõu toetame. Põhimõtteliselt on tegu hea näitega, kuidas peakski valitsus seaduseelnõuga siia saali tulema: huvirühmad on kaasatud, küsimustele on vastatud ja komisjonis on ka minister ise käinud. Tema ministeeriumi esindajad vastasid ka kõikidele küsimustele. Loomulikult võib öelda, et sport on selline valdkond, kus poliitikat on vähe, ja siin on lihtsam kõiki kaasata ja positiivse tulemuseni jõuda. Aga ma arvan, et ka teistes valdkondades võiks üritada just sama mustri järgi tegutseda. See on minu sõnum valitsusele. Aitäh!

Suur tänu! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Esimesel lugemisel on spordiseaduse [muutmine]. Kui siin eelmine kõneleja ütles, et spordis ei ole poliitikat, siis ütleme ausalt, et spordis on väga palju poliitikat ja selle abil tehakse suuri asju mujal maailmas ja ka Eestis. Tegelikult on väga tervitatav, et spordiseaduse muutmine on siia saali tulnud. Ma nüüd mõne punktiga markeeriksin ära, et seda tasuks edasi arendada. Nii nagu ma oma küsimuses välja tõin, vabatahtlikule spordikohtunikule hüvitise maksmise alus on, et [tegu on] spordialaliidu poolt litsentseeritud isikuga või kuni 20‑aastase noorega. Kuni 20, ma saan aru, on noor inimene, kes saab oma [vabatahtliku] töö eest [hüvitist]. Kuid kui võtta lahti noorsootöö seadus, siis selle järgi on noor inimene kuni 26-aastane. Seda võiks ühtlustada kas siis ühtpidi või teistpidi. Ja teine alus on see, et olgu litsentseeritud isik … Noh, mida litsentsi all mõeldakse? Seaduses on juttu kohtunike litsentseerimisest, samas treenerid on atesteeritud, treeneritel on kutse. Kas atesteerimine ja litsentseerimine on siin sünonüümid, tähendavad sama asja? Need mõisted võib-olla tasuks järgmisel korral spordiseadust lahti võttes ühtlustada. Nüüd, sporditoetuste taotlemisel on arengukava nõue välja võetud. See on kahe otsaga asi. Tegelikult peaks igal organisatsioonil visioon olemas olema. Ja kui sa lähed toetust taotlema, siis võiks ikkagi nii palju pingutada, et sa organisatsiooni arengukava ikkagi teed. See menetlemine ei ole nii pikaaegne ja selle sisusse vaatamine ei pea olema mahukas. Arengukavas võiks olla mõnes punktis selgitatud, miks see organisatsioon töötab, miks klubi töötab, kuhu tahetakse püüelda. Suures plaanis aga on sellise seadusemuudatuse Riigikogu ette toomine tervitatav. Jah, järgmine kord võiks vaadata ka kaugemale ja ühtlustada teatud termineid ja olukordi. Kohalik omavalitsus on ka praegu avaliku ürituse korraldamiseks loa andja. Nii et seal nagu bürokraatia kokkutõmbamist ei ole, lihtsalt spordialade nimekiri, mille puhul avaliku ürituse luba nõutakse, on kontsentreeritud ja lühem. Nüansse saavad taotlejad veel üle vaadata. Miks ma jalgpalli UEFA kohta küsisin? Ta on ka vanas seaduses [karikasarjadest ainsana] sees ja kas sellel on mingi põhjendus? Näiteks Evald Tipneri karika sarja mänge ei ole seal nimetatud, FIFA‑s ei olegi võib-olla karikasarja mänge, nii et see on võib-olla põhjendatud. Võib-olla minister saab pärast saata kirjaliku vastuse, kas on mingi muu põhjendus seal või ei ole. Aga esimese lugemise me saame täna lõpetada. Aitäh!

Suur tänu! Fraktsioonidel rohkem läbirääkimissoovi ei ole. Seega, head kolleegid, oleme selle päevakorrapunktiga jõudmas õige pea ühele poole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 518 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 18. november kell 17.15.