Vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE) esimene lugemine

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu 506 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta.

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Teie ees on eelnõu, mis on seotud riigieelarve menetlemisega. See käsitleb seda, et järgmise aasta 1. aprillist Tallinna linnas isikud, keda on vaja lühiajaliselt aresti all hoida, samuti 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud isikud viiakse Tallinna Vangla juurde rajatavasse arestimajja. Sinna ei viida kainenema toimetatavaid isikuid ehk siis selles osas muudatust ei toimu. Eelnõu on seotud riigieelarvega. Vanglateenistus katab suurema osa nendest kuludest oma täiendava kärpe arvelt. See on väga lühike eelnõu tutvustus. Aitäh!

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kas selle eelnõuga pannakse nüüd ka kinni need viimased arestimajad, mis politsei juures tegutsesid? Kas see tähendab seda, et nüüd enam ei olegi politseil eraldi arestimajasid ja kõik need tegevused viiakse vangla territooriumile üle?

Aitäh! Mis puudutab arestiga karistatud isikuid, kuni 48 tunniks kinni peetud isikuid ja sundtoomisele allutatud isikuid, jah, nemad on kõik koondatud Tartu Vanglasse, Viru Vanglasse ja alates 1. aprillist järgmisel aastal Tallinna Vanglasse. Mis puudutab kainenema toimetatud joobeseisundis isikuid, siis seda korraldab politsei. See, kas Eesti Vabariigis on kainenemiseks õige koht kinnipidamisasutus või tuleks hoopis viia endale mitte ohtlikud inimesed koju või terviseseisundi tõttu kuskile sotsiaalhoolekandeasutusse või tervishoiuasutusse, on täiesti omaette teema ja ei puuduta seda konkreetset eelnõu.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Mul on selline tehniline küsimus, et kas nüüd Saaremaalt, Hiiumaalt ja kuskilt Vormsilt – niisugustest kohtadest – hakatakse ka inimesi toimetama Tallinna või Tartusse. Kuidas sellega tehniliselt on? Ja kas siis ka teenindamine muutub professionaalsemaks? Ma saan aru, et kuskil politseijaoskonnas ei ole võimalik meditsiinilist ülevaatust teha, nagu oli Nõukogude ajal, kui näiteks suguhaiguste suhtes võeti proovid, et kindlaks teha, ega inimesed ei põe [teatud haigusi] ja potentsiaalselt ei levita neid. Kuidas selle kõigega on? Kas see tähendab seda, et me optimeerime, aga tegelikult läheb asi ainult hullemaks?

Aitäh! Nõukogude aega ma selles ulatuses kommenteerida ei oska. Aga mis puudutab kaasaega, siis Eesti on kindlasti õigusriik ja järgib inimeste põhiõiguste riive puhul sellises ulatuses, nagu on inimese kinnipidamine riigi poolt või riigi ülesandel, kõiki inimõigusi ja rahvusvahelisi konventsioone. Ja kuna Tallinna Vangla teenistujatel on suurepärased, väga head kogemused kinnipeetavate inimväärika kohtlemise osas, siis jätkatakse seal seda tööd vastavalt kõikidele siseriiklikele ja rahvusvahelistele inimõiguste kaitse normidele. Ma ei söandaks nõustuda teie eeldusega, et praegu neid nõudeid ei täideta. Ma usun, et ka Politsei- ja Piirivalveamet on teinud oma tööd vastavalt inimõiguste normidele. Aga saan kinnitada, et Tallinna Vanglas on kindlasti tagatud vajalikud teenused: on tagatud eelhindamine, kas võib tegemist olla suitsiidiriskiga, on tagatud meditsiiniline teenindamine ning on tagatud ööpäevaringne vastuvõtmine ja järelevalve. Vastavalt [vajadusele] võetakse tööle täiendavad töötajad.

Kert Kingo, teine küsimus, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Esmalt ma ütlen teile, et kainestusmaja ja arestimaja on kaks erinevat asutust, kuigi nad mõlemad saavad viidud vangla territooriumile üle. Aga mul on küsimus seoses sellega, et arestimajja viiakse ka kahtlustatavad, keda on õigus 48 tundi kinni pidada. Siiamaani oli põhimõte see, et politseinikel on hea oma menetlustoiminguid teha, kui kahtlustatavad olid arestimajades ja arestimajad asusid politseijaoskondade juures. Kuidas nüüd see kokkuhoid [tuleb]? Mille pealt see kokkuhoid on, kui hakatakse kahtlustatavaid edasi-tagasi ühest linna otsast teise vedama, toiminguteks politseijaoskonda ja siis jälle sinna vanglapiirkonda? Kus see kokkuhoid on ja mis summas see on?

Aitäh! Tegelikult ma ei ole kordagi väitnud, et tegemist oleks kokkuhoiuga. Tegemist on teenuse üleliikumisega Politsei‑ ja Piirivalveametilt Tallinna Vanglasse. Selle teenuse üleliikumise kogukulu on 1 298 040 eurot, sealhulgas täiendav personalikulu 578 040 eurot, mis hõlmab kümmet vanglaametnikku ja viit tervishoiuteenuse osutajat nende aastase töötasu määras. Lisaks on kambrite ümberehituskulud ja pääsla ümberehitustöö [kulud]. Need summad võetakse valdavas osas täiendava kärpe [tulemusena] vanglateenistuse eelarvest, kuna riigieelarvega ületulev summa on üksnes 135 000 eurot. Nüüd, mis puudutab kainestusmaja osa, ma veel kord rõhutan, et Tallinna Vanglasse inimesi kainenema ei [viida], see funktsioon ei tule üle Politsei‑ ja Piirivalveametilt.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Ma just tahtsingi kulude kohta küsida, kuid nüüd tuli vastus, et tegemist ei ole kokkuhoiuga. Vanglasse tuleb kümme töökohta juurde ja on muud ehituskulud. Samas ei vähene Põhja prefektuuris inimeste arv ega kinnipidamiskeskuse töötajate arv. Selgitage meile palun, mis mõte sellel asjal sisuliselt on. Kui öelda, et see on eelarvest tingitud, siis ei anna see mingisugust arusaama.

Aitäh! Küsimus on igati õigustatud. Ma küll igaks juhuks parandan: kümme vanglaametnikku ja viis tervishoiuteenuse osutajat ehk kokku tuleb 15 inimest juurde tööle võtta. Probleem on selles, et Politsei- ja Piirivalveameti kärbe on tehtud juba ära ja teenus liigub üle Siseministeeriumi haldusalast Justiitsministeeriumi haldusalasse, uuel aastal justiits- ja digiministeeriumi haldusalasse. Politsei- ja Piirivalve[amet] on enda eelarves vastavad kärped juba ära teinud ilma teenust üle andmata. Käesolev eelnõu mõjutab vanglateenistuse eelarvet ja vajalikud kulud kaetakse olemasoleva eelarve raames. Kaetud on riigieelarve eraldisena üksnes 135 000 eurot. Isikute kinnipidamise teenust pakkuva Tallinna Vangla puhul tekib pikas perspektiivis kindlasti mingisugune ökonoomse lähenemise efekt, personali jagamise efekt, kuna vangla juba sarnast funktsiooni vangistuse täideviimise tagamisel [täidab]. Aga Politsei- ja Piirivalveameti personali osas on tõesti plaan, et PPA kasutab neid töötajaid muude ülesannete täitmiseks, jätkab olemasoleva ressursiga ja suunab selle hiljem teiste põhiülesannete täitmiseks.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Olukord tegelikult on segane ja järjest segasemaks läheb. Nimelt, Politsei- ja Piirivalveamet pöördus ka Pärnu linna poole, et Pärnu linn võiks hakata kainestusmaja teenust pakkuma. Kas nüüd siis tegelikult toimub mingi suurem reform, et ka kainestusmaja teenusest saab avalik teenus, mida kohalik omavalitsus peab justkui oma territooriumil hakkama pakkuma? Te räägite küll, et Politsei- ja Piirivalveamet liigutab selle funktsiooni vanglateenistusele ehk Justiitsministeeriumi haldusalasse, aga millise volituse alusel räägitakse kohalike omavalitsustega, et vaat, nüüd on selline asi, et paneme kuidagi seljad kokku, loome ühise kainestusmaja, mida kohalik omavalitsus oma eelarvevahenditest hakkab pidama? Kust selline volitus tuleb, et sellise teemaga tegeldakse? Äkki selgitate seda kärbet, mis küll, tõsi, on Siseministeeriumi haldusalas, mitte teie ministeeriumi haldusalas?

Siin oli nüüd kaks küsimust, millest esimene puudutas kainestusmaja teenust ja teine puudutas kärbet. Ma alustan kärpest. Kordan üle, et kärbe on juba tehtud Politsei- ja Piirivalveametis Tallinna kohta. Kärbe tehti, ilma et teenus oleks üle liikunud, ehk raha kärbiti, aga teenus jäi alles. Selle eelnõuga me lahendame olukorra, kus Eesti riik peab teenust osutama. See teenus tuleb üle justiits- ja digiministeeriumi haldusalasse ja Tallinna puhul hakatakse seda osutama Tallinna Vanglas, milleks Tallinna Vangla või laiemalt vanglateenistus peab tegema täiendava sisemise kärpe, et seda teenust oleks võimalik osutada, kuna riigieelarvest tuleb üle ainult 135 000 eurot. Siinkohal kasutan võimalust avaldada lugupidamist vanglateenistuse töötajate vastu, kes selle täiendava ressursi peavad leidma ja seda teenust Eesti riigi poolt ikkagi pakkuma. Teine küsimuse pool, või esimene küsimuse pool täpsemalt, puudutas kainestusmaja teenust. Ma rõhutan igaks juhuks veel kord üle, et kainestusmaja teenus ei tule üle justiits- ja digiministeeriumi haldusalasse. Kainestusmajadega me ei tegele praegu ja loodetavasti ei hakka ka tulevikus tegelema. Vähemalt minul isiklikult selline lootus on. Kainestusmaja osa on väljas sellest eelnõust, mis teie laual praegu on. Eelnõu näeb selgelt ette, et kainenema toimetatud joobeseisundis isiku paigutamist [vanglasse] saab kohaldada vaid Tartu Vanglas ja Viru Vanglas. Vabandust, nüüd ma olen sunnitud tegema paranduse oma eelmises lauses. Ma ütlesin, et seda meie haldusalas üldse ei ole, aga Tartu Vanglas ja Viru Vanglas on. Minu viga. Tallinna Vangla puhul see ei tule üle. Vabandan selle segaduse tekitamise pärast. Ja lisan siia veel kord ka oma isikliku arvamuse. Täiendavat ühiskondlikku arutelu vajaks see, mida me Eesti Vabariigis kainenema viidud inimestega üldse teeme. Kas nad [tuleb] ikka plate peale viia või peaks vaatama muid lahendusi, millised need iganes on? Üks mõte on tõesti olnud see, et võib-olla kohaliku omavalitsuse roll võiks seal [suureneda], sellepärast et väga sageli satub kainestusmajja inimene, kellel on ka muid ühiskondlikke probleeme. Ja selle inimese abistamiseks, et ta edaspidi enam ei satuks sellisesse olukorda, võib olla kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajast rohkem abi kui väljaõppinud vanglaametnikust. Aga konkreetselt Pärnu kainestusmaja küsimusega mina ei tegele ja meie haldusalas [see ei ole]. See on Siseministeeriumi haldusalas.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Tegelikult see eelnõu lonkab kõiki kolme jalga, sellepärast et lahendamata on logistiline probleem. Kui näiteks, nagu Mart Helme ütles, viiakse Saaremaalt või Vormsi saarelt inimene [Tallinna Vanglasse], siis kuidas saab ta tagasi, kui tal endal äkki rahalisi vahendeid ei ole? Kus ta siis jääb? Teiseks seesama kokkuhoid, mida meile iga päev siin puldis räägitakse – see eelnõu toob üle miljoni lisakulu. Kolmandaks, kuidas on võimalik mingisuguseid asju juba ära teha, ilma et Riigikogu sellest midagi teaks? See on minu jaoks täiesti kummaline. Ja [neljandaks] oleks minu meelest asi lahendatav väga hästi, sellepärast et maakondades on välja ehitatud väga tugevad arestikambrid, mis vastavad euronõuetele. Lihtsalt oleks vaja võtta vanglateenistujad tööle nendesse maapiirkondadesse. Oleks rahaline kokkuhoid ja optimaalne lahend. Mis hinnangu annate?

Aitäh! Kõigepealt, ma igaks juhuks [selgitan] üle, et me ei räägi siin mitte üle-eestilisest lahendusest, vaid Põhja prefektuuri lahendusest. Tallinnas ja Tallinna ümbruses tehakse see lahendus. Politseil on üle Eesti väiksemates kohtades vajalikud ruumid olemas. Teiseks, ma korrigeeriksin, kui lubate, küsimuses esitatud väidet, et see toob üle miljoni lisakulu. Kordan veel üle, et kogukulu tõepoolest on 1 298 040 eurot, ent Siseministeeriumi haldusala riigieelarvelistest vahenditest tõstetakse üle 135 000 eurot ja ülejäänud osa kaetakse täiendava kärpe arvelt, mis viiakse läbi vanglateenistuses. Kolmandaks ei saa nõustuda sellega, et ilma Riigikogu otsuseta oleks justkui midagi ära tehtud. Veel kord, see on ette nähtud jõustuma järgmise aasta 1. aprillist. Täna ju alles ehitatakse Tallinna Vanglas ümber ruume, selleks et oleks võimalik pääsla sobivaks teha ja oleks võimalik kambrid sobivaks teha. Teenuse endani jõutakse 1. aprillil. Vanglateenistuse ettepanek oli, et see tähtaeg võiks olla hilisem, et jõuaks kõik ehitustööd õigeks ajaks valmis, aga praegu on poliitiline kokkulepe selline, et [tähtaeg] on ikkagi 1. aprill tulenevalt eelarvelistest põhjustest.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma loen [punkti] "§ 1727 Käesoleva seaduse § 3 lõigetes 1 ja 2 ning § 4 lõikes 2 nimetatud isiku vanglasse paigutamise erisused". Kui ma loen neid kahte [lõiget] – kolm-neli korda olen lugenud –, siis ma ei saa aru nende sisust. Kas need on moodustanud AI või kes need on teinud? Ma loen ette. "Käesolevas seaduses sätestatud võimalust paigutada korrakaitseseaduse alusel kainenema toimetatud joobeseisundis isik vanglasse kohaldatakse vaid Tartu Vanglas ja Viru Vanglas." Kuidas sellest aru saada? Seda esiteks. Ja teine lause siin on [järgmine]. "Kuni 2025. aasta 31. märtsini võib seaduses sätestatud võimalust paigutada arestiga karistatud isik, kuni 48 tunniks kinni peetud isik, sundtoomisele allutatud isik või kainenema toimetatud joobeseisundis isik vanglasse kohaldada vaid Tartu Vanglas ja Viru Vanglas."

Aitäh!

Mis siis edasi saab? Ma ei saa aru. 31. märtsini on nad seal, aga mis edasi saab? Kus see pikk plaan on?

Aitäh! Ma olen selle küsimuse püstitusega täiesti nõus, et neid välja[võtteid] – tegemist on vangistusseaduse §-ga 1727 – ongi keeruline üksikult mõista. Kui te vaatate vangistusseadustikku tervikuna, siis §-le 172 on täiendavaid paragrahve terve hulk juurde lisatud. Konkreetne § 1727 on praeguses sõnastuses Riigi Teatajas avaldatud 3. märtsil 2021. Ja seda sõnastust muudetakse. Mõte selle taga on selline, et isikuvabaduse piiramine on niivõrd suur ühiskondlik riive, et isegi kui see toimub kuni 48 tunniks, siis selle üksikud tingimused peaksid olema Riigikogu liikmete kontrolli ja tähelepanu all, kuna tegemist on massiivse põhiõiguse riivega. Ja kui te võtate ette praegu kehtiva seadusesätte "Aresti täideviimise erisused", siis see võimaldabki aresti kohaldada ka vanglahoonetes. 2021. aasta muudatusega võimaldati seda teha Tartu Vanglas ja Viru Vanglas. Seal on silmas peetud nelja liiki kinnipeetavaid: arestiga karistatud isikuid, kuni 48 tunniks kinni peetud isikuid, sundtoomisele allutatud isikuid ja kainenema toimetatud joobeseisundis isikuid. Riigikogult küsime me praegu luba Tallinna Vanglas osutada seda teenust, ent osutada seda teenust nelja grupi asemel kolmele grupile ehk kainenema toimetatud isikud on välja arvatud. See on see lühikene ja võib-olla eestikeelsem selgitus. Aga see muutub mõistetavaks, kui te vaatate seda väljavõtet tervikteksti taustal.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Põhimõtteliselt ei ole mul midagi selle vastu, aga see kõik on nagu puder ja kapsad. Seletuskirjas öeldakse, et muudatus on vajalik, et vähendada riigieelarve kulutusi. Aga see ei ole ju mingisugune vähendamine, kui lihtsalt ühest taskust võtmise asemel võetakse see raha teisest taskust ja võetakse veel üle miljoni rohkem. Riigieelarve ja riigi seisukohast on see kulu. Ja teine asi, millest ma ei saanud absoluutselt aru. Küsisin, mis on selle sisuline põhjus, mis on selle vajadus, et sihuke asi tehti, et juba võeti Siseministeeriumi eelarvest [raha] ära ja nüüd läheb see mujale. Mis see sisuline põhjus on? Mis läheb sellest siis paremaks? Miks?

Aitäh! Riigieelarvesse tekib kokkuhoid sellest, et Siseministeeriumi eelarvest on Tallinna arestimajateenus ära kärbitud. Siseministeeriumi eelarve on selle kärpe võrra väiksem. Siseministeerium kannab 135 000 eurot Justiitsministeeriumi eelarvesse üle ning ülejäänud kulu [kaetakse] täiendava kärpe arvelt, mida Justiitsministeerium oma eelarves teeb. Kui me vaatame maksumaksja vaatest, siis maksumaksja antud raha hulk, mida me riigina kasutame, tõesti väheneb. See väheneb selle tõttu, et Siseministeeriumis on tehtud see kärbe. Ja kärpimisega me jätkame, tehes vajaliku teenuse osutamiseks järgnevad kärped Justiitsministeeriumi vanglateenistuse eelarves. Nüüd, kui tulla selle juurde, miks see sisuliselt vajalik on, siis tegelikult juba 2019. aastal tehti analüüs arestimajateenuse ülevõtmiseks Tartu Vanglas ja Viru Vanglas ja 2023. aastal tehti analüüs arestimajateenuse ülevõtmiseks Tallinna Vanglas. Mõte selle taga on selles, et meil on kolm väga suurt ja moodsat vanglat, nendes vanglates on inimesed tööl ja nende vanglate juures on mõistlik pakkuda ka arestimajateenust, mis nõuab suures pildis üksnes tagasihoidlikke ümberkorraldusi. Meil on vanglateenistujad kolmeaastase väljaõppega Sisekaitseakadeemias väga hästi ette valmistunud just inimeste pikaajaliseks kinnipidamiseks. Lühiajaline kinnipidamine, nagu me teame, on olemuselt palju lihtsam. Ehk et nendel inimestel on võimalik töötunde ühitades … Me ei tea kunagi täpselt, [kui suur] kinnipeetavate hulk arestimajateenuse puhul on, see ju kõigub iga päev, see on ennustamatu. Tallinna [Vanglas] luuakse kuni 48 kohta. Tõenäoline täituvus, me eeldame, on üheksa, kümme inimest iga päev. See kvaliteedihüpe tekibki sellest – see tugineb analüüsidele –, et väljaõppinud inimesed, kes tegelevad pikaajalise kinnipidamisega, saavad väga hästi osutada ka lühiajalist teenust. See on see kvaliteedi paranemise pool. Tegelikult võib öelda, et kinnipeetavate olukord muutub paremaks, kuna Tallinna Vangla on ju äsja valminud ja seal on väga moodsad tingimused. [Vanglat] nüüd värskelt kohandatakse [uueks teenuseks]. Olmetingimused ja järelevalvetingimused, kõik asjad muutuvad kinnipeetavate jaoks paremaks. See on humaanne akt kõige muu hulgas.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Proua minister! Vastused on olnud pikad ja keerulised. Pärast tuleb stenogrammi lugeda ja rahulikult analüüsida, et aru saada asja sisust. Aga ma proovin lihtsustada. Te alustasite oma vastust sellega, et see on eelarvega seotud seaduseelnõu. Tooge need numbrid siis välja! Niisugused lihtsalt numbrid: kui palju kokku hoitakse, kui palju rohkem kulub ja nii edasi.

Aitäh! Tunnistan seda, et mul ei ole käepärast numbreid, kui palju hoitakse kokku Siseministeeriumi eelarves, kuna see kärbe tehti juba 2023. aastal ära. Siseministeeriumi eelarves ette nähtud summa 135 325 eurot kantakse üle Justiitsministeeriumi vanglate eelarvesse. See on selle eelnõu mõju, mis on eelarves nähtuv. 135 325 eurot kantakse Siseministeeriumi eelarvest üle Justiitsministeeriumi vanglate eelarvesse. Vanglate eelarve siseselt, mida riigieelarve üldnumbrites sellisel kujul ei näe, tehakse teenuse osutamiseks vajalik täiendav kärbe.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Hea Liisa! See asi läks üsnagi segaseks praegu. Võtame selle nüüd pulkadeks lahti. Minu küsimus on järgmine. Ma saan aru, et sellel kavatsusel on ennekõike ökonoomiline kaalutlus, lisaks humanistlikule perspektiivile kinnipeetavate inimväärikuse tagamiseks. Kui palju siis netopositsioonis Siseministeeriumi eelarvet täiendavalt kärbitakse, nagu te ütlesite, selle operatsiooni läbiviimisel 2025. aastal? Praegu te olete ju väljendanud seisukohta, et Justiitsministeeriumi eelarve kasvab 135 000 euro ulatuses. Aga kui palju? Sellele peab ju siis korrespondeerima, ma saan aru, suurem eelarve vähenemine Siseministeeriumi eelarves. Kui suur see number on? Ja teiseks, mulle jääb veidi segaseks kümne täiendava ametniku töölevõtmine praeguses olukorras, kus riigil on majanduslikult ja rahanduslikult keeruline. Ma paluksin üle täpsustada, kas need täiendavad kümme ametnikku värvatakse tööle või paigutatakse töötajaid ümber vanglateenistuses?

Aitäh! 2025. aastal väheneb Siseministeeriumi eelarve selle summa võrra, mille võrra suureneb Justiitsministeeriumi eelarve ülekande tulemusena. See summa on 135 325 eurot. See kantakse Siseministeeriumi eelarvest üle Justiitsministeeriumi vanglate eelarvesse. Arestimaja kulud Tallinnas on olnud Siseministeeriumi eelarves seni suuremas summas. See info, kui suures summas need on olnud, minul hetkel puudub ja see ei ole ka otseselt selle eelnõuga seotud, kuna selles osas eelarve korrektsiooni ei toimu. Politsei- ja Piirivalveamet jätkab teenuste osutamist muudes valdkondades ehk ei teki eelarve täiendavat kärbet või korrektsiooni, vaid nad on kandnud ülejäänud raha muude ülesannete täitmiseks. Küsimuse teine pool. Täiendav personal, mida vanglateenistus on ette näinud, on kümme vanglaametnikku. Kümne vanglaametniku juurdevärbamine on tõesti praegu ette nähtud vajalik tegevus, kuna kinnipeetavad vajavad ju ikkagi inimese poolt järelevalvet. Lisaks on [vaja juurde] viit tervishoiuteenuse osutajat. See inimeste arv on tingitud sellest, et arestimaja on lahti 24/7. Tallinna Vangla vastuvõtuüksus töötab praegu üksnes esmaspäevast reedeni kella 8-st kuni kella 17-ni, aga meil on ette nähtud arestimaja vastuvõtt ööpäevaringselt ja absoluutselt kõikidel päevadel aastas. Arvestuslikult hakkab seal viibima umbes 20 kinnipeetavat isikut ja vastuvõtuüksuse käive suureneb siis enam-vähem üheksa isiku võrra ööpäevas. Iga inimene vajab meditsiinilist järelevalvet, vajab vanglaametniku järelevalvet. Ta on ju toimetatud sinna kinnipidamisele. Sellest tulenevalt tuleb täiendavalt inimesi tööle võtta. Inimesed on olnud [selle jaoks] tööl ka Politsei- ja Piirivalveametis. Nüüd need inimesed, kes olid Politsei- ja Piirivalveametis tööl, suunatakse muid ülesandeid täitma Politsei- ja Piirivalveametis.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Austatud minister! Te ütlesite, et on arutatud ka seda, et see funktsioon võiks üle minna kohalikule omavalitsusele. Te just selgitasite, et tegelikult tuleb täiendavalt tööle võtta 15 inimest, aga kohaliku omavalitsuse kontekstis ütlesite, et see võiks olla rohkem sotsiaaltöötaja pärusmaa ja et ei ole vaja vangivalvurit, vaid sotsiaaltöötajat, kes aitab inimesi uuesti õigele teele. Ma nüüd ei saa üldse enam aru. Mõnel juhul on vaja [vangivalvurit], teisel juhul saab [inimest aidata] sotsiaaltöötaja. Ja kolmandal juhul peaks ehitama kinnipeetavatele ikkagi kohaliku omavalitsusega koostöös ruumi, aga samal ajal on ruume Eesti vanglate pinnal nagu üle. Mida see prognoos kohaliku omavalitsuse puhul tähendab? Kui palju on ametnikke vaja tööle võtta täiendavalt, kui see teenus omavalitsusele osaliselt peaks üle antama? Ja raha peab alati kaasa liikuma. Te räägite, et ministeeriumide vahel liigub 135 000 eurot ühelt realt teise. Kui palju siis kohalikul omavalitsusel liigub [raha] eelarves?

Aitäh! Teie mure Pärnu vaates on igati arusaadav, aga ma igaks juhuks kordan üle, et see konkreetne eelnõu, mis meil praegu laual on, ei tegele üldse kainenemisele toimetatud joobeseisundis isikutega. See konkreetne eelnõu tegeleb Tallinna piirkonnas Põhja prefektuuri haldusalas kolme tüüpi kinnipeetavatega: arestiga karistatud isikutega, kuni 48 tunniks kinni peetud isikutega ja sundtoomisele allutatud isikutega. Kõik, mis puudutab kainestusmajade töö korraldamist Eestis, on eraldi teema ja kindlasti väärib arutelu. Lisaksin lihtsalt juurde, et juhul kui inimene, kes ei ole iseendale ohtlik, näiteks toimetatakse kainenema omaenda koju, siis tõenäoliselt ei ole vaja ka ühtegi töötajat juurde võtta.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Ma ikkagi jätkan eelarve teemal ja just selles valguses, et oma ettekande alguses minu arust üsna ühe esimese lausena te rõhutasite, et see eelnõu on seotud eelarvega. Ja noh, ma usun, et me kõik vaatame täna ikkagi 2025. aasta eelarve poole, mida me siin mõne punkti pärast menetlema hakkame. Aga nii minule kui ka kolleeg Reinsalule vastasite te selliselt, et valitsemisalade vahel liigub see 135 200 – see number on teada ja see eelarve mahtu ei muuda –, aga siis on terve hulk neid juurdepalkamisi. Siseministeeriumi osa jäi pisut hämaraks, et toimub küll midagi ja raha kuhugi paigutatakse või kuskilt võetakse, aga täpselt pole teada, kust siis kuhu midagi liigub ja mis summas. Esiteks on soovitus, et teinekord, kui te alustate ettekannet sellega, et [see on] eelarvet mõjutav asi, siis võiks need numbrid olla käepärast. Ja teiseks, kas neid ei ole võimalik ikkagi kuskilt materjalidest teil välja lugeda?

Aitäh! Kordan veel üle, et see eelnõu on seotud eelarvega summas 135 325 eurot. See on see number, mis Siseministeeriumi eelarvest kantakse üle Justiitsministeeriumi vanglate eelarvesse. See ei kata kogu arestimaja pidamise kulu. Täiendava kulu [kate] ei võeta mitte maksumaksjalt juurde, vaid saavutatakse töö ümberkorraldusega ja täiendavate kärbetega vanglateenistuse enda arvelt. Politsei- ja Piirivalveametis on vastavad kärped juba varem ära tehtud ja olemasolevad töötajad, kes täna Politsei- ja Piirivalveameti arestimajas töötavad, suunatakse täitma muid ülesandeid Politsei- ja Piirivalveametis. Ehk et see liigutus ei oma täiendavat mõju eelarvele. Mõju eelarvele on juba korduvalt nimetatud: see on 135 325 eurot. Ma loodan, et see vastus oli ammendav eelarve mõju osas.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Hea minister! Ma näen selle eelnõu taga Kristen Michali juhtimiskäekirja, [tema] isiklikku juhtimiskäekirja. Vaadake, üks asi on retoorika ja teine on tegelikkus. Kas ma saan õigesti aru, et te ütlesite, et see raha, mis Siseministeeriumil vabaneb – ma [parafraseerin] teid –, suunatakse eelarves muude asjade jaoks, mida meil riigieelarvest aru saada ei ole. Mis muud asjad need õigupoolest on? Teine küsimus. Minu jaoks on paradoksaalne see. Tartu Vangla on tühi. Me kõneleme sellest, et tuua Inglismaalt vange, eks ole. See on valitsuse initsiatiiv ja sellele on, ma saan aru, Kristen Michali toetus. Ja samal ajal võtame tööle – olukorras, kus meil vange ei ole, on vangide defitsiit ja me peame hakkama neid Euroopast vedama – kümme uut vangivalvurit ja viis meedikut. Kas see ei ole vastuoluline?

Aitäh! Küsimus on arusaadav ja vastus on, et see ei ole vastuoluline. Kõigepealt ma kordan üle, et Politsei- ja Piirivalveametil … Ma arvan, et kellelgi Eesti Vabariigis ei ole sellist ettekujutust, et politseinikud nüüd puhta käed rüpes istuvad. Me teame, kui tänuväärset tööd politsei teeb ja kui palju ülesandeid tal on. Ehk veel kord: Politsei- ja Piirivalveamet kasutab alates 1. aprillist olemasolevat personali oma teiste põhiülesannete täitmiseks. Kuidas ta seda täpselt teeb, seda saab minister Lauri Läänemets teile kindlasti selgitada, kui te sellekohase päringu talle esitate, aga see ei ole seotud praegu arutatava eelnõuga. Mis puudutab seda, et Tallinna Vanglas on vaja teha arestimajaks [kohandamiseks] teatud ümberehitusi ja on vaja värvata täiendavat personali, see asjaolu tuleb sellest, et personali hoiame me vanglas tööl vastavalt sellele, kui palju on parasjagu vanglas kinnipeetavaid. Kinnipeetavate hulka on teatavasti märksa raskem ennustada kui isegi sündide arvu. Ehk Tallinna Vanglas töötava personali [suurus] peabki vastama ju tööülesande suurusele. Antud juhul läheb tööülesanne suuremaks. Senise statistika põhjal me ennustame, et töökoormus suureneb umbes 20 kinnipeetava isiku võrra arestimajas ja vastuvõtuüksuse käive suureneb umbes üheksa isiku võrra ööpäevas. Nende inimeste õiguspäraseks teenindamiseks on vaja täiendav personal tööle võtta.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No kõigepealt ma tahan vastajat korrale kutsuda ja öelda, et mina ei väitnud oma eelmises küsimuses, et meil on kinnipeetavate inimõigusi rikutud. Kui te osundate, et ma oleks just nagu midagi taolist väitnud, siis see ei vasta tõele. See on teiepoolne pahatahtlik poliitiline rünnak küsija vastu ja seda ma ei aktsepteeri. Küsimus ise on selline. Meil on viimase, ütleme, kümnendi jooksul ehitatud väga suur hulk uusi ühishooneid ja ka politseimaju, kus on arestikambrid. Enamikus on terve hulk neid arestikambreid, nagu Pärnu uues politseimajas näiteks. Mis nendest nüüd saab? Kas need lähevad siis järgmise riigieelarve raha eest ümberehitamisele ja mingit kokkuhoidu meil sellega ei ole või kuidas see plaan on? Või on siin jälle nii, et pea ees tormatakse ja räägitakse kokkuhoiust, aga siis öeldakse, et ups, meil on kümneid ja kümneid arestikambreid, mis on vaja ümber ehitada muuks otstarbeks, ja selle jaoks me eraldame kümneid ja kümneid miljoneid eurosid.

Sellele küsimusele vastamist lubage alustada siiski sellest, et ma ei ole kuidagi teie kohta väitnud seda, mida te esitasite. Seda saab protokollist järgi kontrollida. Teiseks jäi mulle arusaamatuks, kuidas me nüüd kümnete ja kümnete miljoniteni jõudsime. Kolmandaks vastan küsimuse sellele osale, millest ma aru sain, ehk kas me hakkame nüüd kõiki arestimaju üle Eesti ümber ehitama. Vastus on, et see eelnõu tegeleb Tallinna linnaga, Tallinna linna ümbrusega ja Tallinna arestimajateenusega. Vanglad on meil üksnes kolmes kohas Eestis. [Üks on] Tartus ja siis meil on Viru Vangla ja Tallinna Vangla. Nende kolme vangla piirkonnas, juhul kui Riigikogu toetab seda konkreetset eelnõu, mis teie ees on, saavutame me olukorra, et kohtades, kus meil on olemas töötavad vanglad, pakuvad need vanglad ühtlasi ka arestiteenust. Pärnusse vanglat ehitada kavas ei ole.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Sul on hästi pikk kogemus, aga sa lobised natuke liiga palju. Ma loen sellest seadusest, et siin on väga selgelt kirjutatud sissejuhatuses, sisukokkuvõttes: "Muudatus on vajalik, et vähendada riigieelarve kulutusi teenusele, mida on otstarbekam osutada Justiitsministeeriumi haldusalas olevas Tallinna Vanglas, kus on selleks piisav vanglakohtade arv ja tagatud isikute kinnipidamiseks vajalikud tingimused." Teiste sõnadega: sa ei tohiks võtta mitte ühtegi inimest juurde tööle. Ja nüüd siis teine pool. Sa väitsid, et umbes 10 inimest hakatakse seal hoidma ja et tööle tuleb võtta 15 inimest. Kas tõesti on selle eelnõu eesmärk 15 inimese töölevõtmine 10 inimese kainenemas hoidmiseks või 48 tunniks hoidmiseks, kuigi eelnõu väga selgelt ja ühe[mõtteliselt] ütleb …

Aitäh!

… et see on kulude kokkuhoiuks?

Aitäh! No kõigepealt vabandan, et ma põhjalikult vastan. Olen püüdnud selgitada teile nii, kuidas te küsite. Ma arvan, et see on meie ülesanne, et jõuda selle eelnõu sisu osas ühisele arusaamale. Väga vabandan, kui vastused on liiga pikad. Kõigepealt selgitan, et vanglakohtade arv ei võrdu automaatselt teenistujate arvuga. Tartu Vanglas koondati suvel ju terve hulk inimesi, kuna vanglakohad on olemas, aga need ei ole täidetud. Vanglateenistujad on tööl ikkagi vastavalt sellele, kui palju on kinnipeetavaid, keda tuleb teenindada. Tühjade kambrite jaoks me inimesi tööl ei hoia. Vastupidi, nii nagu sai ka varem selgitatud, vanglateenistujate arv vastab töömahule ehk kui on ikkagi inimesi, kelle kinnipidamisega riik tegeleb. Teiseks kordan veel üle, et [muudatuse tulemusel] ennustatakse umbes 20 täiendavat kinnipeetavat isikut ja umbes 9 isikut vastuvõtuüksuse päevaseks käibeks. Mõtleme sellele, kuidas see töö käib. Inimene, kes kinnipidamisele tuuakse, läbib päris mitu etappi. Rõhutan, et kuigi 10 inimest võib tunduda väga suur hulk, on tegemist ju 24/7 töötava üksusega. Inimeste tööaeg on meil limiteeritud. Me ei kavatse kedagi seitse päeva järjest tööl hoida. Ehk vahetustest tuleneb see inimeste suurem arv. Jah, inimeste kinnipidamine on maksumaksjale kulukas teenus. Õnneks saan [öelda], et Eesti maksumaksja tasub ühe kinnipidamise eest ikkagi [summa], mis on Euroopa mõistes allapoole keskmist. Nii et need tööd on ökonoomselt korraldatud. Ja pikas perspektiivis annab vanglate juurde selle teenuse koondamine riigieelarvesse ökonoomsust juurde. Seda on näidanud kaks eespool nimetatud analüüsi.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Teate, minister! Ma kuulan teid ja vaatasin ka televiisorist, mismoodi te räägite. Tahate öelda, et siin saalis on hulk rahvasaadikuid, kes asjast üldse aru ei saa? Te vassite, keerutate, räägite endale vastu ja nii edasi. Minule jääb igatahes mulje, et teie näol on tegemist mingi globalistliku mutrikesega, kes tahab mingisuguse probleemi jaoks mingit asja ette valmistada. Mu küsimus on lihtne. Mida te teete nende kambritega, mis on täielikult välja ehitatud ja mis pidevalt tekitavad maksumaksjale kulu? Kuskil mujal neid kasutada ei saa, nad on politsei territooriumil. Milleks te need planeerinud olete?

Aitäh! Mina neid kambreid ei ehitanud.

Aitäh! Kuidas ma peaks nüüd uuesti [küsima]? Sul on seaduses kirjutatud, et muudatus on vajalik, et vähendada riigieelarve kulutusi teenusele. See tähendab seda, et mitte ühtegi senti ei tohi kulutusi juurde tulla. Samas sa kommenteerid seda, mida ei ole seaduses – ma veel kord rõhutan, et seda ei ole seaduses –, et võetakse 15 inimest tööle. Seaduses ei ole kirjas, et tehakse lisakulutusi. Tegelikult ka riigieelarves – me kindlasti peame teise lugemise eel seda vaatama – tuleb ju kulutusi kokku hoida, sest selgub, et raha on liiga palju, kuna saab inimesi juurde võtta. Me likvideerime töötava süsteemi, mille puhul kulutusi juurde ei tule, ja siis kirjutame eelnõu, kus on kirjas, et vähendame kulutusi, aga tegelikult võtame 15 inimest tööle. Mis selle koha maksumus päevas siis tegelikkuses tuleb või selle 20 kambri [maksumus]?

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Nagu te loete eelnõu seletuskirja leheküljelt 2, on Tallinnas Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses 18. septembri 2024. aasta seisuga tööl 48 valvurit. Uues üksuses me räägime 10 valvurist. Ehk lühikese arvestuse põhjal see ökonoomsus ikkagi tekib. (Hääl saalist.) Kui te lubate, ma seletan uuesti. Teenuse maksumus on Tallinna Vanglas pikas perspektiivis ökonoomsem, kui see on kinnipidamiskeskuses. Pikas perspektiivis on ta ökonoomsem. Ühekordsed ümberehitustööd 2025. aasta eelarves nõuavad ka oma osa. Praeguse 48 valvuri asemel asub tööle 10 vanglaametnikku. Need 48 töökohta jäävad Politsei‑ ja Piirivalveameti koosseisu alles ja [töötajad] asuvad tööle teistele kohtadele Politsei‑ ja Piirivalveametis. Politsei‑ ja Piirivalveamet on sedavõrd suur organisatsioon, et seal on vabanevaid kohti kogu aeg terve rida. Tegemist ei ole eelnõuga, mis tooks kaasa mingisuguse plahvatusliku kulude vähendamise. Tegemist on eelnõuga, mis mõjutab riigieelarves 135 325 euro liikumist ja toob kaasa ökonoomsema teenuse pikemas perspektiivis vastavalt 2023. aastal koostatud analüüsile.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Head kolleegid, nüüd on võimalus kuulata [kokkuvõtet] arutelust õiguskomisjonis ja langetatud otsuseid. Selleks palun Riigikogu kõnetooli auväärt õiguskomisjoni esimehe Andre Hanimägi. Palun!

Lugupeetud esimees! Hea minister! Head kolleegid! Tõepoolest püüan pulkadeks lahti võtta Riigikogu õiguskomisjonis arutatu. Pean mainima, et õiguskomisjonis oli arutelu kiirem kui siin saalis. 7. oktoobril õiguskomisjon eelnõu arutas. Kohal olid komisjoni liikmetest Anti Haugas, Jaanus Karilaid, Ando Kiviberg, Valdo Randpere, Vilja Toomast ja Varro Vooglaid. Kutsutud olid justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, [Justiitsministeeriumi] karistuse täideviimise talituse juhataja Taavi Siru ja vanglate osakonna nõunik Laura Glaase. Liisa-Ly Pakosta andis lühidalt eelnõu sisu edasi, mida me siin pikalt ka praegu kuulsime, et [teenust] on otstarbekam osutada Justiitsministeeriumi haldusalas Tallinna Vanglas. Küsimus on arestiga karistatud isikutes, mitte joobes isikutes, nagu siin saalis vahepeal segadus tekkis. Selle peale Ando Kiviberg uuris, mis põhjusel tehakse selline muudatus Tallinna Vangla puhul alles nüüd, sest nagu me ennist kuulsime, on Tartu Vanglas ja Viru Vanglas see praktika, et karistatud või kinnipeetud inimesed kuni 48 tunniks viiakse [vanglasse], juba toimumas. Selle peale minister vastas, et selline muudatus tähendab vanglasüsteemis täiendavat kärbet ning muudatuste elluviimise ajajoon ja kokkulepe on olnud sellised. Siis küsiti, kas eelarvelisi vahendeid antakse vanglasüsteemile juurde. Ja nagu me kuulsime ennist, jah, antakse Siseministeeriumi poolt. Siinesineja küsis, kas Tallinna Vanglas on siiski piisavalt ruumi ja kas need isikud, kes on 48 tunniks kinni peetud, hakkavad olema Tallinna Vangla eraldatud osas. Sellele küsimusele vastas minister jaatavalt. Ja sellega oligi meie arutelu läbi. Võtsime vastu menetluslikud otsused. Kõik need otsused võtsime vastu konsensuslikult. [Teha ettepanek võtta eelnõu] päevakorda 15. oktoobril. See läks nüüd natukene edasi tulenevalt eilsest. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, konsensuslik [otsus]. Muudatuste tähtaeg kümme tööpäeva. Juhtivkomisjoni esindaja oli alguses Anti Haugas, aga hetkel olen teatud põhjustel siin puldis mina. Kõik need otsused olid konsensuslikud ja head.

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 506 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. oktoober kell 17. Oleme teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.