Praamipiletite hinnatõus

Tänane seitsmes küsimus on regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmanile. Küsib Riigikogu liige Mart Maastik ja teema on praamipiletite hinnatõus. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab parvlaevaühendust Eesti suursaartega. Viimastel aastatel on praamipiletite hinnad tõusnud kaks ja enam korda. Samas on vedusid korraldav TS Laevad saanud eelmisel aastal üle miljoni euro kasumit. Minuni on jõudnud ka kuuldused, et ministeerium plaanib järgmist piletihinna tõusu. Juba praegu on saartele pääsuks vaja autoga perel keskmiselt kulutada umbes 50 eurot, rääkimata sellest, kuidas see mõjutab üleüldist [elu], ülevedude hinnad mõjutavad transpordi kaudu ka poodides ja mujal hindu. Eelmisel nädalavahetusel toimus Saaremaa ralli, mis näitas selgelt, et külastajate arv on langustrendis. Kohalikud ettevõtjad kurtsid, et hotellid olid tühjad. Ise ka nägin – turismitalus pole kunagi olnud Saaremaa ralli ajal tühjust, seekord oli. Kuhu ma selle jutuga tahan jõuda? Me oleme tegelikult mures, sellepärast et me teame, et parvlaevaühendus saarte vahel ei ole mitte mingi mugavusteenus, vaid see on tegelikult tee pikendus saartele. Me ei kujuta ju ette seda, et Tallinna ja Tartu vahel keegi küsiks vahepeal tasu lihtsalt selle eest, et sõita punktist A punkti B. Kas kuuldused piletihindade tõusust vastavad tõele?

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige! Kommenteerin kõigepealt neid teemasid. Mis puudutab kasumit, siis tõesti, järgmise parvlaevahanke puhul, mis me suursaarte vahel sõlmimas oleme, on tegelikult üks säte väga selgelt puudutamas ka seda kasumi lage. Kui see läheb teatud piirist üle, siis TS Laevad peab selle riigile tagasi andma. Seda varem kehtestatud ei ole. See kasum on saanud olla nii kõrge, kui see on, aga nüüd see lagi seatakse. Nüüd, tihtilugu me tõesti ühistranspordi puhul räägime hinnatõusust, aga küsimus ei ole praegu meie jaoks hinnatõusus, vaid selles, et korraldada ühistransporti nii, et see tagaks mugavused sõitjatele, et see tagaks paremad ühendused erinevate asupaikade vahel. See on tegelikult see, millele me oleme rõhu pannud, et inimesi ühistransporti tuleks juurde, sest see aitab ka kliimaeesmärke saavutada. Saaremaa puhul me peame ühistranspordi eelarvestamise vaatama üle ja vaatama üle ka omatulude poole, lisaks sellele me otsime kindlasti efektiivsuse kohti ja riigieelarvest peab siia tulema ressursse juurde, sellepärast et tõesti, need numbrid, mis meil eelarves on, ei vasta tegelikele vajadustele. Saaremaal olen ma nüüd ise ka mitmed korrad näinud ja tunnetan ja saan aru väga selgelt, et see on murekoht minna hindu tõstma. Vastab tõesti tõele, et Saaremaa parvlaevade puhul on hinnatõusud viidud läbi 2016. aastal, kui hinnatõus oli 15% võrreldes eelneva aastaga, ja 2022. aastal, kui hinnatõus oli teatud kategooriates 43%, aga mis puudutas sooduspileteid ja sõiduauto sooduspileteid, siis oli see hinnatõus null. Loomulikult, praegusel hetkel mul on väga keeruline öelda seda, et me läheme piletihindasid tõstma. Pigem me otsime ja lahendame teisi murekohti, mis meil ühistranspordis on. Mis puudutab Saaremaa rallit, siis tegelikkuses ei olnud murekoht kindlasti parvlaevaühendus. Nähes, et Saaremaale tuleb väga palju inimesi, me kiiresti, jooksvalt leidsime viimasel hetkel koostöös omavalitsusega lahenduse ja pühapäeval tuli sinna täiendav parvlaev juurde, selleks et inimesed saaksid mugavalt üle ja ka järgmisel korral ei kardaks erinevatele suursündmustele Saaremaale minna. Nii et tegelikult lahendasime selle olukorra. See, mis puudutab kommentaari, et maantee peal me ei maksa seda maksu, kui me seal asume, on kindlasti ühiskonnas selline suurema debati küsimus. Hetkel on nii, et teatud osas Saaremaa ja ka Hiiumaa inimesed peavad oma piletihinna kinni maksma, kuid kindlasti olen avatud aruteluks, et ühiskonnas seda debatti pidada ja kokkulepet otsida.

Suur tänu! Mart Maastik, täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Tänan teid vastuse eest! Siin olid mõned aspektid, mida ma tahaksin rõhutada. Esiteks, Saaremaa ralli puhul ei olnud küsimus üldse ülevedudes, vaid just selles, et praamid olid pooltühjad ja inimesi tuli vähem. Ja nad tulevad vähem või ei tule enam saartele sellepärast, et saartele pääs on nii kallis. Mitte ainult saartele pääs ei ole kallis, vaid kõik see kaup, mida sinna viiakse, ja meie elu seal on nii kalliks läinud, et inimesed valivad. Odavam variant on minna isegi Kreekasse või Türki puhkama kui jõuda saartele. See on tõsine probleem. Aga mis puudutab nüüd seda, mis te ütlesite, et kasumi peaks järgmises hankes vedaja riigile tagasi andma, siis te olete [öelnud], et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium plaanib järgmise aasta alguses valmis saada eelnõu, mis looks ülejärgmisel aastal võimaluse kehtestada kohalikul tasandil uued maksud. Ja üks osa nendest maksudest on võib-olla ka turismimaks. Ma mäletan seda, et mõned aastad tagasi me kohalike omavalitsuste valimistel planeerisime, et võiks panna turismimaksuks näiteks pool eurot praamipiletile otsa, et seda koguda siis praamipiletite kaudu. Siis kõik pidasid seda ikkagi [võimatuks]: et ei, oi, me ei saa, see on väga kallis, inimesed ei tule. Mis siis juhtus tegelikult – aasta pärast tõsteti lihtsalt kahekordselt piletihindasid ja kogu see raha läks riigile ja kohalikele omavalitsustele ei laekunud mitte midagi. Ma küsin seda, et te küll loote võimaluse turismimaksu tegemiseks, aga kas oleks võimalik see, et kui te teete selle järgmise konkursi ja nüüd parvlaevadel tekib kasum, siis see kasum jagada nendele kohalikele omavalitsustele, mida praamiliiklus ühendab, et aidata kaasa sellele, et meie omavalitsustel oleks võimalik aidata turismil areneda kohalikus piirkonnas.

Aitäh selle lisaküsimuse eest! Loomulikult ma vaatan murelikult seda pilti, et inimestel ei ole enam võimalusi sündmustest osa võtta, nii palju reisida ja turismisektor on üsna keerulises olukorras. Aga korra seda Saaremaa rallit siiski kommenteerides: pühapäeval tehti lisareise seetõttu, et tegelikult meil oli reisijaid ja meil oli väga palju autosid, nii et selle tõttu kümme lisareisi tehti. Nii et inimesi siiski oli, kuigi võib-olla vähem. Ise kahjuks ei osalenud sellel sündmusel. Tõesti, ma suhtun väga tõsiselt sellesse, et meil on teatud Eesti piirkonnad, kes konkurentsi mõttes on teistsuguses olukorras: kindlasti Saaremaa, võib-olla ka Kagu-Eesti. Me oleme siinkohal proovinud leida leevendusi. Ühest küljest, tõesti, me oleme muutnud kohalike omavalitsuste finantseerimist ja proovinud tulla appi just nendele omavalitsustele, kus kas inimeste arv väheneb või rahvastik vananeb. Teisest küljest on see, et Saaremaa põllumeestega olen istunud mitmed korrad maas, praegusel hetkel oleme valmistumas järgmiseks ÜPP-ks ehk ühiseks põllumajanduspoliitikaks, Euroopa Liidu finantsperioodiks. Ka siin oleme tegelikult läbi analüüsimas seda, kas teatud piirkondade puhul võiksid need meetmed olla diferentseeritud. Saaremaa põllumehed on täna teises olukorras kui need, kes elavad mandril. Nüüd see kohalike omavalitsuste maksude teema. Siin taas kord tuleb alustada sellest, miks me seda teeme. Minu kui regionaal- ja põllumajandusministri jaoks on ülioluline see, et kohalikel omavalitsustel on võimekus oma ülesandeid ja kohustusi [täita]. Ja see kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on olnud hästi suur väljakutse, sellele on pööranud tähelepanu ka erinevad eksperdid, kes Eestist väljastpoolt on meil siin käinud ja võrrelnud [Eestit] ka teiste piirkondadega. Jah, tõesti, ka kohalike omavalitsuste ootus on see, et me neid võimalusi laiendaksime. Me oleme teinud korje kohalike omavalitsuste seas ja saanud päris palju erinevaid ettepanekuid selle kohta, mida me teha võiksime. Need ei ole midagi, mida valitsus kohustuslikult kõikidele omavalitsustele seab, vaid vastavalt sellele, kui kohalikul omavalitsusel on võimalus ja vajadus, siis ta neid kehtestada saab. Nii et mina usun, et kohalikud omavalitsused tunnevad oma piirkondi piisavalt hästi, et ära tunnetada, kas täiendavate maksude kehtestamine on võimalik või mitte. Kui rääkida sellest, et teatud dividendid võiksid liikuda riigi ühistransporti tagasi, siis hetkel me oleme sellises olukorras, kus tegelikult riik paneb ühistransporti oluliselt rohkem toetusi, kui omatuludest laekub. Praegusel hetkel on arvestatud nii, et ühistranspordi dotatsiooniks on sellel aastal …

Teie aeg!

Vabandust! … 119 miljonit eurot, lisaks pani riik 20 miljonit ja 78 miljonit on selleks, et teha erinevaid ühistranspordiinvesteeringuid sellel ja järgmisel aastal.

Aitäh! Ja lisaküsimus. Andres Metsoja, palun!

Jaa, aitäh! Tõesti tundub, et tänane valitsus on ostnud üheotsapileti nende maksutõusudega, et sõita kuskile, ja ilmselt tagasiteed selle piletiostuga enam ei ole. Minu küsimus tuleb sellestsamast valdkonnast, mis puudutab kohaliku omavalitsuse eelarve tulusid. Alles hiljuti andis peaminister Kristen Michal meile üle eelarve ja ta kinnitas, et maksufestival on läbi. Sellel nädalal oleme kuulnud ka kinnitust teie haldusalast, hea minister, et see justkui ei ole kuidagi seotud maksufestivali jätkuga, aga valitsus otsib võimalusi, kuidas omavalitsuste tulubaasi [suurendada]. Samas, äkki teeme selle ideekorje ikkagi riigieelarve baasilt. Täna riigieelarves on raha olemas, ümberjagamine tegelikult päriselt rikkust juurde ei loo. Meie majanduskeskkond on väga kehvas seisus ja seda te ise ka kinnitate. Pigem on ju küsimus selles, kas valitsus teeb nii-öelda selle autonoomia kontekstis revisjoni. Euroopa on öelnud, et omavalitsuste autonoomia Eestis on räsitud. Ja tegelikult esimene samm, mis siis valitsus tegi, oli see, et maamaksu tõstmine tuleb ja seadusest tulenevalt on kõigil kohustus maamaksu tõsta 10%. Nii palju siis autonoomiast. Järgmine küsimus seisneb selles, et järjest tehakse juurde kaitsealasid, aga me teame, et ressursikasutuse kontekstis kaitsealadelt jätkuvalt ei laeku omavalitsuste tulubaasi sentigi maamaksu, mis on autonoomne, puhtalt kohalik maks. Sellest on räägitud aastaid, aga lahendust kuskilt ei paista. Ka selles eelarves ei ole selleks väljundit. Või kohalikud teed kas või – eile oli juttu rahandusministriga aktsiisitõusust ja selle sidumisest teederahaga, nii nagu ta kunagi oli, 75% pidi minema siis teedesse, see oli ka automaatne seos, kohalikule tasandile ja teedele. Kas revisjon ka käib? Tegelikult sealt oleks võimalik vahendeid omavalitsustele leida.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige! Kõigepealt ütlen ära, et koalitsioonis on praegu see kokkulepe nii koalitsioonileppe tasandil kui ka meie VVTP ehk siis valitsuse tegevuskava tasandil ning kevadel, kui toimus kohalike omavalitsuste tulubaaside muutmine, lepiti valitsuses kokku, et KOV‑ide autonoomiaga tegeletakse ja neid [lahendusi] otsitakse. Kas see nüüd läheb maksufestivali alla või ei lähe? Minu jaoks läheb see selle alla, et kohalikel omavalitsustel oleks võimalik oma piirkondi ja inimesi rohkem aidata. Ja need kokkulepped tegelikult on valitsuses tehtud ja see mandaat on mulle antud väga erinevatel tasanditel. Nüüd, loomulikult riigieelarves käib pidevalt, vähemalt meie poolt, võimaluste otsimine, kust hoida kokku ja kus on need kõige valusamad kohad, kuhu me investeeringuid tegema peaksime. Ja ka kohalike omavalitsuste puhul ei ole me jäänud ainult lootma sellele, et me teeme ümberjagamisi seal nende finantsmeetmete ja eelarvete osas, mis meil on, vaid me oleme väga selgelt proovinud leida ka võimalusi teistest vahenditest. Ja näiteks CO2 vahenditest investeerime kohalike omavalitsuste taristusse järgmise kolme aasta jooksul üle 200 miljoni, selleks et muuta kohalike omavalitsuste piirkondades olevat sotsiaaltaristut, haridustaristut oluliselt säästlikumaks, paremaks ja mugavamaks inimeste jaoks. Samamoodi oleme valitsuses teinud kokkuleppe, et investeerida ka säästvamasse ühistransporti, et kohalike omavalitsuste kulud väheneksid ja inimeste mugavus ühistranspordis kasvaks. Ja loomulikult peame läbirääkimisi sotsiaalfondi osas, et leida just sealt ressursse ka kohalike omavalitsuste jaoks. Samamoodi on ettevalmistamisel täna Norra fondi vahendid. Nii et me ei jää lootma ainult sellele, mis riigieelarves on, vaid otsime neid võimalusi veel, selleks et regionaalarengut tagada. Mis puudutab maamaksu, siis tegemist on üsna keeruka süsteemiga, aga kohalikul omavalitsusel on võimalik selle süsteemi sees endal panna need parameetrid ja kriteeriumid nii, et maamaks ei tõuse kohalike inimeste jaoks. Ja tõesti, praegu on seadusandluses kehtestatud teatud lagi, kust ei tohi see tõus enam üle minna. Aga see, milliseks maamaks kujuneb kohalikus omavalitsuses, on kohalike omavalitsuste teha. Murekoht, miks praegu on olnud võib-olla see tõus ennatlikult suurem, on olnud tõesti see, et 20 aasta jooksul ei ole maa tegelikku hindamist läbi viidud. See [toimus] nüüd paar aastat tagasi ja sellel on väga suur mõju maa hinnale. Nii et ma loodan, et kui me siit edasi liigume, siis maa hindamine ei toimu 20 aasta pärast, vaid tegelikult seda reaalset olukorda monitooritakse oluliselt varem.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.