Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (499 SE) esimene lugemine

Läheme tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 499 esimene lugemine. Ma palun kõnetooli ettekandeks regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani.

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ühistranspordiseaduse muutmise eesmärk on korrastada ühistranspordi sõidusoodustuse regulatsiooni ja viia see kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Kohtu 8. septembri 2022. aasta otsuses leiti, et teatud sõitjarühmade – eelkooliealiste laste ja puudega inimeste – tasuta vedamise kohustuse panemisel tuleb ettevõtjale hüvitada selle täitmisest tulenev finantsmõju. Eelnõu eesmärk on tagada kommertsvedajale avaliku teenindamise kohustuse eest sihtotstarbelise toetuse maksmine ja täpsustada sõidusoodustustega seoses regulatsiooni üldiselt. Eelnõus kavandatu kohaselt tehakse seaduses järgmised peamised muudatused. Tunnistatakse kehtetuks ühistranspordiseaduse § 34 teine lause, mille kohaselt ei hüvitata vedajale pandud kohustust vedada teatud sõitjarühmi tasuta. Euroopa Kohus leidis, et kui riik on pannud kommertsalustel sõitjaveoteenust osutavale ettevõttele ka avaliku teenindamise kohustuse, mida ettevõtja oma majanduslikust huvist lähtudes ei osutaks, tuleb talle maksta hüvitist. Eelnõu kohaselt lisatakse seadusesse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada määrusega tasuta vedamise kohustuse täitmise eest kommertsvedajatele riigieelarvest makstava sihtotstarbelise toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu ning toetuse arvutamise, maksmise ja tagasimaksmise kord. Määruse väljatöötamisel on kavas võtta eeskuju teiste riikide praktikast, näiteks Ühendriikidest või Saksamaalt. Täpsustatakse terminit "avaliku teenindamise kohustus" ja lisatakse viited Euroopa Liidu määrusele nr 1370/2007, mis reguleerib avaliku teenindamise kohustust bussiveol. Lisaks tehakse ühistranspordiseaduses tehnilisi muudatusi, mis ei tulene vajadusest viia seadus kooskõlla Euroopa Kohtu otsuse ja Euroopa Liidu otsekohalduva määrusega. Eelnõuga täpsustatakse erinevaid eelkooliealistele lastele ja puudega isikutele sõidusoodustuste andmise regulatsioone ja viiakse puudest tuleneva sõidusoodustuse olemasolu tõendamine kooskõlla muude seadustega, näiteks riikliku pensionikindlustuse seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega. Eelnõu kohaselt lisatakse teatud kategooria sõitjatele sõidusoodustuse andmine lennuliikluses, sest kehtiv ühistranspordiseadus lennuliikluses sõidusoodustuste andmist otseselt ei reguleeri. Otstarbekas on see selgelt sätestada. Täpsustatakse ka veeliikluses avaliku teenindamise lepingu alusel liinivedu korraldava kohaliku omavalitsuse õigust määrata kuni 100% ulatuses sõidusoodustust teatud kategooria sõitjatele: näiteks eelkooliealised lapsed ja puudega isikud. Seni on seda saanud teha vaid sõidukitele ja nende haagistele. Lisaks juba olemasolevatele soodustustele võib avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol kehtestada sõidusoodustuse mõnele teisele üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjarühmale või suurendada sõidusoodustuse määra, kui selleks on avalik huvi. Lühidalt ka mõjudest. Muudatus puudutab hinnanguliselt 19 ettevõtjat, kellele on seisuga 15. juuli 2024 väljastatud 127 liiniluba. Muudatusel on positiivne mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele. Eelnõu kohaselt kaotatakse kommertsettevõtjate kohustus vedada teatud sihtrühmi tasuta ja kommertsvedajal on õigus saada sihtotstarbelist toetust. Selle tulemusena suureneb vedaja tulu. Hinnanguliselt võib sihtotstarbelise toetuse maksmise kulu riigile ulatuda 600 000 euroni aastas. Kommertsliinivedajatele sõitjate tasuta vedamise eest hüvitise maksmiseks tuleb leida lisaraha riigi eelarvestrateegia planeerimise protsessis. Eelnõuga ei muudeta sõitjate tasuta vedamise kohustust ning endiselt saavad eelkooliealised lapsed ja puudega inimesed tasuta sõita nii avaliku teenindamise lepingu alusel korraldataval liiniveol kui ka kommertsliinidel. Seaduse jõustumine on kavandatud 1. jaanuariks 2025. aastal. Aitäh!

Teile on ka küsimus. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua minister! Kas te olete ka arvutanud mõju KOV-idele? Lugedes siin eelnõuga kaasas olevaid materjale, ma saan aru, et nende liinide puhul, mida korraldab KOV, peavad raha selle hüvitamiseks KOV-id leidma. On teil mingi vaade? Ma siin kooskõlastustabelist loen, et KOV-id on teinud ettepaneku, et ka see kaetaks riigieelarvest. Sinna taha on kirjutatud: "Mitte arvestatud." Rääkige see pool ka lahti ja hea oleks, kui numbrid juurde saab.

Aitäh! Tegelikult siin mõju kohalikele omavalitsustele ei ole. Mõju on ikkagi riigieelarvele, kuna nii-öelda keskselt tuleb kompenseerida kommertsliinidel vedajatele tekkinud kulu. Kohalike omavalitsustega seost hetkel ei ole. Keskvalitsuse eelarvest nähakse ette kulu 600 000 eurot ja praegusel hetkel valitsusest tulnud ettepaneku kohaselt riigieelarve seadus seda kulu ka kajastab. Need on nii-öelda õigusaktidest tulenevad kulutused ja see otsus on tehtud. Praegu mõju siin kohalikule omavalitsusele ei ole, aga muidu ühistranspordis kindlasti on.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmiseks palun juhtivkomisjonis toimunud arutelu ette kandma majanduskomisjoni liikme Tarmo Tamme. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjoni istungil, mis toimus 8. oktoobril, arutati ka Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 499, õigemini selle esimese lugemise ettevalmistamist. Jäi arusaam, et tulenevalt Euroopa Kohtu otsusest pidi Eesti maksma trahvi ja hüvitama kulud vedajatele ka tagantjärgi. Komisjonis arutati asja ja üldiselt konsensuslikult olid kõik nõus, et tekkinud olukord tuleb lahendada. Küsimus oli ainult selles, et mis on see hea lahendus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium maksis kohtulahendiga seotud kulud ja lisaks maksti hüvitist ka neile ettevõtetele, kes ei pöördunud kohtusse selles küsimuses. Hinnanguliselt ulatusid kõik need kulud kokku 4 miljoni euroni. Seaduse eesmärk on kehtestada kord, kuidas hakkab riik seda kompensatsiooni maksma. Hetkel kehtib ajutine kord. Siis arutatigi, kuidas kompensatsiooni maksta. Valdavalt jäi arusaam, et selleks peaks olema mingi sobiv IT-lahendus. Oli arvamusi, et IT-lahenduse loomine võtab aega mõned aastad, aga oli ka arvamusi, et saab teha oluliselt kiiremini, mõne kuuga. Ja ega siin muud ei olegi, kui ministeerium peab leidma lahenduse eelnõu edasise menetlemise ajal. Selle ajaga võiks määruse kavandiga planeeritav regulatsioon ka valmis saada. Veel kord: kõigile jäi tunne, et tegemist on mõistliku eelnõuga, ja otsustati konsensuslikult esimene lugemine lõpetada ja liikuda edasi. Aitäh!

Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised, kus saab fraktsioonide nimel sõna võtta. Esimesena Ando Kiviberg Eesti 200 fraktsiooni nimel. Palun!

Suur tänu, härra juhataja! Mul on paar olulist märkust veel. Üle-eelmisel nädalal ma siin puldis rääkisin nendest asjadest, aga hea on nad üle käia, et me oleksime ühel leheküljel kõik. Veel kord: see on väga tähtis reform ja kindlasti see Eesti inimeste, ütleme siis niimoodi, üldist elukvaliteeti parandab. Aga on paar momenti, mida me peaksime silmas pidama. Väga tähtis on, et nende eesmärkide seas, mida praegu on neli, üks minu arvates puudub. See on tarbijate huvid, rahulolu teenusega – ülitähtis eesmärk. Nüüd, veel üks hästi oluline moment. Ma näen, et üks selle reformi tegevusplaane näeb ette olemasolevad ühistranspordikeskused kas kaotada või need liita. Minu mure on ja tahan siin ära märkida, et me ei laseks kaotsi seda oskusteavet, seda kogemust ja teadmist, mis nendesse ühistranspordikeskustesse – ma mõtlen piirkondlikesse ühistranspordikeskustesse – on kogunenud. See on päris väärtuslik inimkapital ja teadmised. Ma ei kujuta hästi ette, kuidas ilma selleta on võimalik seda ühistranspordi reformi edukalt läbi viia. Ning teine selline päris praktiline moment asja juures. Alati on ju küsimus rahas ja kuludes. See mõte, et ühendada tõmbekeskused omavahel kiirliinidega ja nende vahepeatustesse tuua ringliinidega või nõudepõhise ühistranspordiga sõitjad ette, on väga hea ja mõistlik mõte. Ainuke asi, mis juhtub, [on see], et kehtiva seaduse kohaselt muutuksid need etteveoliinid kohalikeks liinideks ja sellega need langeksid kohe automaatselt kohalike omavalitsuste eelarvest rahastatavaks. Aga oleme ausad, sellist võimekust väga paljudel, enamikul Eesti kohalikel omavalitsustel ei ole. Kindlasti on vaja sellel asjal näpp peal hoida, et, nagu öeldakse, hea idee ei läheks lappesse puhtalt rahalistel põhjustel ja ebareaalsete ootuste tõttu. Sellega on kõik. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ma ei näe. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 499 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. oktoober kell 17.15.