Juhtimisotsused

Tänane kolmas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on juhtimisotsused. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Minu küsimus puudutab juhtimisotsuseid seoses meretuuleparkide doteerimisega. Veebruaris sellel aastal ERR-i uudises "Michal õigustas sadade miljonite eurode maksmist taastuvenergiatoetuseks" te nimetasite, kui te selgitasite seda, et teie ettepanekul otsustati nelja teravatise meretuulepargi arenduse projekti kasuks, millele varasemalt ministeeriumi ametnikud olid vastu, et tegemist on Eesti lähiajaloo ühe suurima otsusega ja see põhines juhtimisinformatsioonil. Nüüd on möödunud sellest pool aastat. Septembrikuus sotsiaaldemokraatide mõjukas energeetikaküsimustest huvitatu Jevgeni Ossinovski iseloomustas selle otsuse perimeetris kujunenud olukorda selliselt, et valitsusse stsenaariume toodud ei ole, otsuseid tehakse muljetamise pinnalt. Teie teine koalitsioonipartner proua Kristina Kallas iseloomustas oktoobrikuus seda nii, et konkreetseid arvutusi toodud ei ole ning selles olukorras on raske otsustada. Nüüd ma asetan selle tervikusse. Teie enda koalitsioonipartnerid on öelnud, et tegelikult on see otsus, selle valdkonna otsuste langetamine sisulise kvaliteedita. Millise informatsiooni alusel – ja kas need arvestused [võiks] olla ka avalikkusele täielikult kättesaadavad? – te kliimaministrina toona väitsite – ja mille peale kriitika on toonud pooleaastase perspektiiviga teie koalitsioonipartnerid –, et just nimelt nelja teravatise meretuulepargi arenduse projekt, mida te olete nimetanud lähiajaloo suurimaks otsuseks, läbi kaalutud otsuseks, on mõistlik? Kas me saame ja kas avalikkus saab kõik need lähteandmed kätte?

Aitäh! Jaa, mitte ainult ei saa, vaid juba on saanud. Me oleme neid andmeid ka komisjonides, fraktsioonides ja isegi ettevõtjatega kohtudes tutvustanud, seal ei ole midagi salapärast. Ma paari detaili siiski korrigeerin, aga mitte liiga pikalt aega sellele kulutades. Ettekujutus, et ametnikud olid sellele vastu, ei ole korrektne. See esiteks. Teiseks seegi, et need andmed on midagi salapärast, ei ole korrektne, sest nagu seda otsust tehes on kirjeldatud, põhines Kliimaministeeriumi otsus see valitsusse viia tarbimise mahul, mida kirjeldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi allasutus EISA või EIS – kuidas iganes selle asutuse nimi oli –, vana EAS. Selle arvutuse põhjal hinnati ära, milline võiks olla Eesti puhta ja soodsama energia vajadus ning milline võiks olla hind, mida me suudame katta. On hästi oluline tähele panna, et nüüdne debatt tegelikult käib selle üle, milline on vähim võimalik riigipoolne panus, et kutsuda esile maksimaalne soovitud tulemus. Ehk see, mida riik on soovinud ja endiselt soovib, kõik osapooled soovivad, muu hulgas koalitsioonis ja siin saaliski, ma loodan, on see, et nelja teravatt-tunni ulatuses tootmist andev merepark, mis võiks olla umbes 1000 megavati võimsusega, tuleks Eestisse. Ja nüüd on vaja seda määratleda. Algselt oli ettekujutus, et saab määratleda kaasaegsemalt, lihtsamalt, jooksvalt, mis on Eesti sisetarbimine, ja maksta vaid see osa, sest meie tarbija ei ole nii rikas, et maksta kõigile kõike kinni. Nüüd on Euroopa Komisjon palunud täpsemalt määratleda, mis võiks olla siseriikliku tarbimise maht. Kliimaministeerium ja Euroopa Komisjon on jõudnud selleni, et see on umbes kaks teravatt-tundi, ja on ära hinnanud, mida see rahaliselt tähendab. Olgu öeldud, et isegi kui meil on vaja toetada seda sellisel määral – võib-olla hästi lihtne arvutus ütleb teile seda – ehk toetame taastuvenergiat, puhast energiat 2 miljardi euroga, siis rahvamajandusele on kokkuhoid sellest oluliselt suurem, sest energia hind saab odavam. Selle baasilt on lisaks võimalik eksportida. Nii et kokku võttes on kõik need otsused läbi kaalutud ja praegu me oleme selles etapis, kus kliimaminister ja Kliimaministeerium [arutavad] Euroopa Komisjoniga riigiabi võimaluste üle ja samal ajal selgitavad partneritele ja osapooltele oma arvutusi, arvutuste aluseid ja [nende põhjal tehtud] hinnanguid. Selle alusel me neid otsuseid saame teha. Nii et ei ole selles midagi salapärast täna ega olnud ka tol ajal. Salapärane on see olnud ainult neile, kes ei ole tahtnud vaadata esimesest kirjutatud [uudisest] edasi.

Aitäh! Urmas Reinsalu, täpsustav küsimus, palun!

Selle diagnoosi, et tegelikult ei ole sisulist kvaliteeti otsustel, mida energiapoliitika perimeetris on langetatud, on [pannud] teie enda koalitsioonipartnerid härra Ossinovski ja proua Kristina Kallas. See on tõsiasi. See ei ole minu hinnang, kuigi ma pean ühinema selle kriitikaga. Ma arvan, et teie praegune ütlus, et isegi kui on vaja toetada, jäägu teie hinnanguks, aga mul on hea meel, et te olete kõigi terviklike analüüside valmiduse praegu öelnud välja. Kliimaministeerium peaks [need andmed] avalikustama enne otsuseid, mida tegelikult valitsus veebruarikuus, vist 23. veebruaril sellel aastal langetas. Ja ametnike vastuseisu kohta on ka avalik informatsioon olemas. Nüüd ma küsin teise valdkonna kohta teilt. Juhtimisotsustest kõneleme. [Alguses oli] kriitika energiavaldkonna kohta, nüüd küsimus, mis puudutab Nordica kaasust. Nordica kaasuses on ka kriminaalmenetlus algatatud. Eelmise aasta sügisel te ütlesite, et Nordica [töö] tuleb venitusteta kas lõpetada või [ettevõte] erastada. Aasta on möödunud. Nüüd arutab seda küsimust põhjalikult Riigikogu korruptsiooni[vastane] [eri]komisjon. Parlamendi reegel, milles ka parlamendi juhatus on pöördunud valitsuse liikmete poole, [on see], et kui parlamendi erikomisjon peab vajalikuks valitsuse liikme ilmumist erikomisjoni, siis tegelikult valitsuse liige seda teeb. Te keeldusite erikomisjoni ette sellel [teemal] tulemast. Need küsimused puudutavad selgelt ka ju tegevust teie ametiajal selle üldkoosoleku rolli täitva ministrina. Härra peaminister, ma kutsun teid üles – ma loodan, et te vastate jaatavalt – korrigeerima oma suhtumist ja selle komisjoni ette tulema. Olete minu ettepanekuga päri?

Kõigepealt energeetikast. Teil on ettekujutus, et te peate ühinema kriitikaga. Noh, see on teie ettekujutus. Te ei pea tingimata ühinema selle kriitikaga, seda esiteks. Minu hinnangul asjatundlikkuse tase selle kriitika tegemisel ei ole teab mis kõrge, aga see jääb hindajate enda südametunnistusele, kui nad ütlevad, et keegi kuskil muneb või teeb midagi. Nad saavad tutvuda faktidega. Ja vaat, see ongi selline paradoks. Te üritate luua tohutut salapära kohta, kus seda kuidagi ei ole. Kõik needsamad arvutused, arvamused ja kõik muu on olnud kättesaadav. Ja kui mõni ametnik on oma isiklikku kriitilist arvamust väljendanud, on seegi täiesti normaalne. Eesti riik on vaba ja demokraatlik riik. Aga needsamad ametnikud on need otsused lõppkokkuvõttes ette valmistanud ning aidanud neid ellu viia ja Euroopa Komisjoniga läbi rääkida. Nii et see on teil veidi, jah, pudrukapsaatika. Nii et jah, kõik need energeetikaarvutused on olnud, otse öeldes, komisjonis. Ma arvan, et teiegagi pidasime debatti, kus te järjekindlalt keeldusite numbritest aru saamast, sellessamas erikomisjonis, mis on selline teie infotunni formaat kogu aeg. Ja on olnud mingisuguseid muid formaate veel, kus neid [arutelusid] on peetud. Muu hulgas on see avalikkusele igal pool ka kättesaadav olnud, nii et Kliimaministeerium suudab seda energeetika puhul ka kindlasti teha. Ja ma olen kindel, et majanduskomisjonis või asjassepuutuvates komisjonides kindlasti seda debatti saab pidada. Nüüd Nordicast. Nordica puhul on nii, et komisjoni esimehe hilisemast kirjeldusest selgus, et tema võib-olla eeldas, et kuna Nordica registris oli kirjutatud kasusaajana, üldkoosolekuna Kristen Michal, [siis pean mina selgitusi jagama]. Aga vahepeal on elu edasi läinud ja Kristen Michalist on saanud Vladimir Svet. Ja, ennäe, tema on minister, kes vastutab Nordica asjaajamise eest ja kirjeldab otsuseid, mida seal tehakse. Ja tema tubli mehena, tubli ministrina käis kenasti komisjoniga kohtumas. Ja Nordica teemal tuleb meil debatti veel, saame seda jätkata.

Suur tänu! Ja järgnevalt lisaküsimus, Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Kui te lubate, ma küsin riigieelarve kohta. Õiguskantsler tunnistas, et ei suuda riigieelarve eelnõust aru saada. Ka majandusteadlased kurdavad, et riigieelarve ei ole piisavalt arusaadav. Kas te kavatsete muuta eelarve läbipaistvamaks?

Lühike vastus on jah. Kavatsus on, ja mitte ainult kavatsus, vaid ka sammud. Veidi selgitan ja eks õiguskantsler saab seda ka ise parlamendile selgitada, kui on huvi kuulata ja küsida. Tema hinnang oli – see nüüd on minu tõlgendus, mitte sõnasõnaline tsitaat –, et 2021. aastal oli riigieelarve üsna kehvasti loetav ja arusaadav. Ta ei viidanud konkreetsele valitsusele, vaid sellele metoodikale, et see oli kehvasti arusaadav. Tänaseks on olukord kõvasti paranenud. 2025. aasta eelarve ise ei ole põhiseadusvastane akt. Sellisel kujul, nagu see on esitatud, saab seda põhiseaduspäraselt menetleda ja vastu võtta. Küll on tema soovitus tulevikuks ehk siis 2026. aasta eelarve tegemiseks eelarve baasseadust täpsustada, et eelarve oleks paremini jälgitav. Ja ma arvan, et ma olen temaga nõus. Koalitsiooni tegemisel oli üks printsiip, et inimesed saaksid paremini ülevaate, kuidas nende raha kasutatakse, eriti siis, kui ajad on keerulised, tahavad kõik ülevaadet saada, aga ilmselt ka parematel aegadel. Rahandusministeerium astub erinevaid samme, muu hulgas [koostatakse] ülevaade iga ministeeriumi personalist, majandamiskuludest, tegevustest ja kõigest muust. Sellele lisaks tulevad elektroonilised töölauad, võimalused kõigil soovijatel igal pool näpuga järge ajada. See on avalikkusele kättesaadav ja iga aastaga saab paremaks. Aga sellest hoolimata, kui õiguskantsleril, rahanduskomisjonil või Rahandusministeeriumil või neil kõigil ühiselt tekib arusaamine, et on mingeid kirjeid, mingisuguseid täpsustavaid numbreid, ülevaateid või detaile, mida peaks panema seadusesse, mitte seletuskirja, nagu õiguskantsler ka rahandusministrile kirjeldas – ka Facebookis tema postituse juures oli see kiri –, siis ma arvan, et tuleb see läbi arutada ja vaadata üle, sest, ütleme, teatud detailsusastmeni me saame jõuda. Ilmselt me ei peaks jõudma sellise detailsusastmeni, kus me hakkame arutama läbi, millist näitust mingi muuseum korraldab või milline on täpselt mingi saate eelarve, valgustuse, grimmi ja meeskonna eelarve näiteks ERR-is. See oleks nonsenss. Küllap seal peab jääma asutuse juhtidele teatud vabadust, et näiteks tõsta kulutusi ringi. Aga see, et on olemas ülevaade, kuidas raha kasutatakse, on minu meelest igati mõistlik. Ja siin ei ole õiguskantsleri ja vähemalt peaministri – aga ma arvan, et [terve] valitsuse – üldise hoiaku vahel kuidagi erimeelsust.

Suur tänu! Ja selleks, et unistus 12 vastatud küsimusest elus püsiks, kappame hoogsalt edasi. Lõpetame kolmanda küsimuse käsitlemise.