Rail Baltic
Istung: XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Kuupäev: 2024-09-25 16:50
Osalevad Poliitikud:
Sõnavõtte kokku: 4
Koosseis: 15
Päevakorra kestus: 3m
AI kokkuvõtted: 4/4 Sõnavõtud (100.0%)
Analysis: Structured Analysis
Poliitikute Kõneaeg
Poliitikud
Analüüs
Kokkuvõte
Täna arutleti Rail Balticu rahastuse üle Riigikogu üheksanda küsimuse raames. Küsija oli Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin, ning teema oli Rail Baltic peaministrile Kristen Michalile. Arutelu keskmes olid projekti lõppmaksumus Eesti jaoks ja iga-aastased koormused maksumaksjatele, samuti see, millal projekt end tasuma hakkab ja kuidas rahastust korraldada.
Valitsuse vastus pakkus konkreetsed numbrid ja rahastusplaani: hetke rahastusperioodis nähakse Rail Balticu jaoks umbes 1,3–1,4 miljardit eurot ning järgmisel eurorahastusperioodil eeldatakse sama taset. Oluline otsus oli suunata täiendavalt CO2-kvoodi müügist tuline raha Rail Balticu väljaehitamiseks; selleks eraldatakse ligi 200 miljonit eurot ning 75 miljonit eurot Rail Balticu ja Elroni ühisdepoo rajamiseks. Lõpptähtaeg ehitusele on 2030. Esineja tõi välja, et projekti tasuvus sõltub suuresti rahastamisviisist ning kavatsetakse jätkata sama rahastustegevust tulevases perioodis; tempo hoidmine on kriitiline, sest iga viivitus muudab projekti kallimaks, kuid välisrahastuse kaasabil on Eesti riigile potentsiaalselt suurem kasu kui täielik sisefinantseerimine.
Tehtud otsused 1
Suunata CO2-kvoodi müügist saadud lisaraha Rail Balticu väljaehitamiseks; Rail Balticu ehituseks eraldada ligikaudu 200 miljonit eurot ning 75 miljonit eurot Rail Balticu ja Elroni ühisdepoo rajamiseks; projekti lõpetamiseks seatud tähtaeg on 2030; jätkata rahastust järgnevates eurorahastusperioodides sama tasemega või kasutada välisrahastust/laene vastavalt vajadusele.
Aktiivseimkõneleja
Kõige aktiivsem esineja oli Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin (pid B7Mk-PeTvgo). Ta esitas konkreetseid küsimusi lõppmaksumuse kohta ning selle kohta, milline on iga-aastane koormus maksumaksjatele Rail Balticu puhul; tema roll näib olla uudishimuliku ja auditatiivse kontrolli eestvedaja. Poliitiline positsioon: muu.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Tänane üheksas küsimus on peaministrile Kristen Michalile esitatud Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini poolt, mille teemaks on Rail Baltic.
Aleksandr Tšaplõgin
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Ta tõstab esile, et Rail Balticu meetri hind maksumaksjatele on 26 000 eurot, puuduvad andmed selle kohta, millal projekt end tasuma hakkab, ning ta küsib lõplikku maksumust Eesti jaoks ning ka summat, mida me edaspidi iga aasta juurde maksame.
Peaminister Kristen Michal
AI kokkuvõte
Peaminister Kristen Michal teatas, et Rail Balticu rahastus jätkub samas suurusjärgus järgmisel eurorahastusperioodil, lisandub CO2-kvoodi müügist tulev raha ning umbes 200 miljonit eurot (75 miljonit depole) ehitusse, eesmärk on valmis saada 2030. aastaks, ning kuigi tasuvus sõltub kaubaveost ja reisijatest, on plaan hoida tempot ning kasutada välisrahastust nii, et maksumaksja koormus väheneb ja riik saab tulevikus suuremad laekumised.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Ta teatas, et järgmist küsimust ei saa vastu võtta, kuna Riigikogu täiskogu algab kell 14:00 ja kutsung peab kõlama täpselt kell 13:58, ning tänas kõiki kolleege ja valitsuse liikmeid ning lubas jätkata täpselt kell 14:00.