Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (462 SE) esimene lugemine

Saame minna teise punkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 462 esimene lugemine. Palun taas ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Austatud Riigikogu! Austatud juhataja! Selle eelnõu eesmärk on lihtsustada väikeettevõtjate tegutsemist teistes Euroopa [Liidu] liikmesriikides. See on seotud ka Euroopa [Liidu] direktiiviga, mis jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril ja mille eesmärk on seesama. Nüüd muudatustest. Kehtiv kord näeb ette, et kui ühe liikmesriigi ettevõtjal tekib käive teises liikmesriigis, peab ta seal teises liikmesriigis kohe hakkama ka käibemaksu maksma. See on väikeettevõtjatele koormav, sest nende käive on väike, aga selleks, et ennast arvele võtta, tuleb omada ka mingisugust juriidilist keha teises riigis. Väiksele on see koormavam. Muudatus parandab seda olukorda ja näeb ette, et ettevõtja ei pea ennast enam teises liikmesriigis registreerima käibemaksukohustuslasena, juhul kui on täidetud kaks tingimust. Esiteks ei tohi ettevõtja kalendriaasta käive selles liikmesriigis ületada seal kehtestatud käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära ja teiseks, ettevõtte kogukäive ühenduses ei tohi ületada 100 000 eurot kalendriaastas. Teises liikmesriigis käibe tekkimisel maksuvabastuse rakendamiseks kehtestatakse väikeettevõtete erikord. Ühtlasi muudetakse maksukorralduse seadust, et laiendada maksuhalduri pädevust teha järelevalvet ettevõtete erikorra rakendajate aruandekohustuse täitmise üle. Lisaks muudetakse maksustamisest kõrvalehoidmise vältimise eesmärgil ehitise maksustamist. Selleks maksustatakse ehitise esmakordne müük esimese kasutusaasta jooksul. Muudetakse ka põhivara soetamisel maha arvatud sisendkäibemaksu korrigeerimise korda, et vähendada sisendkäibemaksu mahaarvamist olukordades, kus maksukohustuslasel selleks tegelikult õigust pole. Ja alates 2026. aasta 1. jaanuarist asendatakse vormipõhine käibemaksudeklaratsiooni andmete esitamine andmepõhisega. Selle eesmärk on maksukohustuse täitmist lihtsustada ja kaasajastada. Tänan!

Aitäh! On küsimuste aeg. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Räägime käibemaksuseaduse muudatustest. Täna ütleb seal § 16, mis räägib maksuvabast käibest, [lõikes 2], et käibemaksuga ei maksustata järgmiste kaupade ja teenuste käivet, ja selle punktis 3 on kirjas "kinnisasi või selle osa", ja seal on eritingimused. "Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu [---]." Ja nüüd te muudate seda ja panete kirja "esmast kasutuselevõttu või esmakordselt ühe aasta jooksul pärast esmast kasutuselevõttu", mis on päris oluline muudatus selles, kuidas käibemaksu mahaarvamist seni on seaduse järgi saanud teha. Mis selle muudatuse peamine põhjus on või mis selle taust on?

Peamine põhjus on soov vältida maksust kõrvalehiilimist. Kui praegu maksustatakse uusehitisi üksnes enne nende kasutuselevõttu, siis on võimalik maksustamisest kõrvale hoida, võttes ehitise enne võõrandamist lühiajaliselt või näilikult kasutusele. Selleks maksustataksegi uue korra kohaselt ehitis, kui see müüakse esmakordselt esimese kalendriaasta jooksul. Statistiliselt see katab enamiku nendest maksupettustest, mida püütakse ehitisega toimetades korda saata praktikas.

Aitäh! Samal teemal on küsimus sisendkäibemaksu kohta. Sa oma ettekandes ütlesid, et selle muudatuse eesmärk, et nüüd see mahaarvestamine läheb kümne aasta peale, on see, et sisendkäibemaksu ei arvestaks maha need, kellel selleks õigust ei ole. Kas sa oskad öelda, kuidas need, kellel selleks õigust ei ole, on seda seni teinud või tegemas? Oskad sa seda skeemi omalt poolt kirjeldada, et ma saaksin natuke targemaks?

Andrei Korobeinik, palun!

Kõigepealt, sisendkäibemaksu arvestamise korda ei muudeta, see on ikkagi samamoodi pikaajaline. Aga maksupettusi ma ei [saa kirjeldada], selle koha pealt ma juhiseid ei hakka andma. Kinnitan, et esimese aasta jooksul neid teha püütakse, just näiliselt ehitisi kasutusele võtta, et vältida maksu.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Ma jätkan sealt, kus eelmine küsimus pooleli jäi. Esiteks, te ütlesite, et [muudatus] aitab vähendada maksupettusi. Kas seal taga on mingi statistika, et neid on palju? Vastasel korral see kõlab kuidagi sellise, ma ütleksin, ettevõtjate suhtes vaenuliku või negatiivse seisukohana, justkui Eestis tegeldakse suurel hulgal maksupettustega. Muidu uudised räägivad sellest, et eestlased on üldiselt maksukuulekad. Ja teine küsimus on see. Kui te tutvustasite eelnõu, siis te rääkisite eesmärgist teha väikeettevõtjate erikord ja aidata neil Euroopa Liidus lihtsamini teatud tehinguid teha ja nii edasi. Aga te isegi ei maininud päris olulisi muudatusi selle sisendkäibemaksu mahaarvamises. Miks selline varjamine?

Aitäh! Vaenulikult ja pahatahtlikult kõlavad teie küsimused. See, mis te enne ütlesite, on ebaväärikas. Te peaksite minu ees vabandama. Ma ei tulnud siia teie solvanguid kuulama. Aga ettevõtjate ausa maksukäitumise tagamine ei ole kuidagi nende suhtes vaenulik. Vastupidi, see tagab ausama konkurentsi nende vahel.

Andrei Korobeinik, palun!

Hea Jürgen! Sa oled oma ettekannet paberi pealt lugenud ja mingi viis minutit tagasi sa ütlesid, et sisendkäibemaksu mahaarvestamise reeglid tegelikult muutuvad. Ja sul on õigus või õigemini sellel ametnikul on õigus, kes selle kirjutas. Aga sa vastasid meie küsimusele, et midagi ei muutu. Reaalsus on see, et see seadus muudab sisendkäibemaksu mahaarvestamise printsiipi: nüüd on selleks kümme aastat ehk [aastas] ühe kümnendiku võrra saab seda teha. Kui sa võtad seal ühe lehekülje tagasi, siis sa näed seda teksti, mille sa ise ette lugesid. Nii et ma küsin veel kord üle, mis on selle muudatuse põhjus. Ja see muudatus on selles seadus[eelnõus] täiesti olemas, erinevalt sellest, mis mulje sulle jäi. Ma ikkagi tahan oma küsimusele vastust saada.

Teie küsimus oli grammatiliselt kohmakas ja te rääkisite sellest viiest või kümnest aastast. Ja siin muutusi ei ole. Aga see, mis puudutab muudatust, see puudutab seda, et mahaarvestamine muutub sõltuvalt ehitise tegelikust kasutamisest. Need on kaks eri punkti, te panite need kokku.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsiksin selliselt. Miks ei mindud seda teed, et käibemaksukohustuse määra üldse tõsta? Eestis see on 40 000 euro peal, ehk tuleks tõsta seda piirmäära? Ühenduses tervikuna on see 100 000 eurot, [üle selle] ei tohi käivet tekkida. Samas tuleb jälgida, et sul ei läheks käive üle [konkreetse] riigi käibemaksukohustuslasena registreerimise määra. Kas ei oleks olnud lihtsam muuta Eesti käibemaksukohustuslasena registreerimise määra, nii nagu kunagi on ettepanek tehtud?

Aitäh! Eks riik tahab oma maksutulu ju saada ja tagada ettevõtjate võrdse kohtlemise. Seda opereerimist maksukohustuse ja mittemaksukohustuse vahel püüaksime minimeerida.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Äkki sa selgitad natukene selle uuesti lahti? Naaberriigis võib teha kuni 100 000-lise käibe ja nii, nagu siin kirjas on, peab vaatama, kas sul seal on käibemaksukohustus või mitte. Aga kas ma võin siis teha kõigis 27 Euroopa [Liidu] riigis sama lükke ja saada, ütleme, miljoni ulatuses käivet ilma, et ma käibemaksu maksaks?

Aitäh! Me selgitasime seda komisjonis üsna pikalt. Ma usun, et te tegelikult saite aru küll. Ma ka oma ettekandes nimetasin, et tegemist on ühendusesisese kogukäibe piiriga 100 000 [eurot], mitte igas riigis eraldi 100 000. Igas riigis eraldi on käibemaksukohustuse ülempiir ja see on teine tingimus, mida tuleb selle soodustuse puhul arvesse võtta, et see rakenduks.

Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Rain Epler, küsimus istungi juhatajale. Palun!

Mul on tegelikult protest. Riigikogu istungit juhatav esimees või aseesimees peaks siin korda hoidma. Selles mõttes, et enne, kui mina küsimuse küsisin, siis te siin osundasite, rääkisite, et muudatusettepanekute tähtaeg on käes, ja midagi leidsite sealt, ma ei tea, väikese sõnalise eksimuse minu küsimusest. Aga nüüd, kui mina küsisin härra ministri käest, miks ta seaduse eesmärki tutvustades rääkis ainult väikeettevõtete erikorrast, aga olulise muudatuse käibemaksuseaduse erisuses jättis puudutamata, siis ma sain vastuseks midagi sellist, et mu küsimus oli solvav ja ma peaksin tema käest vabandust paluma. Tegelikult ma küsisin täpselt selle kohta, mis meil siin saalis toimus. Teiseks, minister, vastates kolleeg Korobeinikule, ütles, et küsimus oli grammatiliselt kohmakas ja nii edasi. Minu arust sellisel hetkel oleks paslik ministrile meelde tuletada, et ta tegeleks küsimustele vastamisega, mitte saadikute kallal tänitamisega.

Hea kolleeg! Istungi juhataja ei kipu väga sekkuma ei küsijate küsimuse sisusse ega kohasusse ega ka ettekandja vastustesse küsimustele. Seda on väga raske hinnata. Ma arvan, et te keegi ei oota seda, et ma hakkan subjektiivselt igaühe seisukohta üle hindama ja midagi arvama. On üks märkus: kui ettekandja, sõnavõtja või küsija kasutab ebakohaseid väljendeid, siis see on see koht, kus eeldatakse, oodatakse istungi juhataja sekkumist. Kollane raamat seda ütleb. Ütleme, antud juhul ma ühelt ega teiselt poolt seda ise ei tõdenud. Aga nüüd, head kolleegid, palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni nimel ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Mart Võrklaeva.

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Antud eelnõu rahanduskomisjon arutas 9. septembril. Kutsutud olid rahandusminister Jürgen Ligi ja [ministeeriumi] maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Aet Külasalu. Minister tegi eelnõu sisust ülevaate, nii nagu me täna ka kuulsime. Seda uuesti üle ei hakkaks kordama. Oli ka arutelu, kus komisjoni liige Aivar Kokk palus täpsustada, kuidas toimub edaspidi maksustamine korterite müügi puhul. Aet Külasalu selgitas, et praegu on kinnisasja käive maksuvaba. Uued kinnisasjad on maksustatud enne kasutuselevõttu ja ka enne kinnisasja kasutuselevõttu toimuv võõrandamine maksustatakse. Uutel ehitistel tehakse käibemaksu mahaarvestamine ehituse käigus. Kui võõrandamine toimub enne kasutuselevõttu, siis saab esimene omanik kinnisasja käibemaksuga. Praktikas on hakanud levima ka skeemid, kus on hakatud uusehitisi andma enne võõrandamist kasutusse, näiteks andma üürile, sest kasutusse andmise järel toimuva võõrandamise korral ehitist käibemaksuga ei maksustata. Aivar Kokk uuris ka lisaks, kas käibemaksu arvestust puudutavad muudatused kinnisvara puhul mõjutavad ka juba olemasolevaid hooneid. Ta sai vastuseks, et muudatus hakkab kehtima 2026. aasta 1. jaanuarist. Tagasiulatuvalt muudatused ei mõju. Kasutusel olnud, aga võõrandamata uusehitise müük on alates 2026. aasta 1. jaanuarist maksustatud. Marek Reinaas uuris käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära kohta. Ettevõtte käive Euroopa Liidu liikmesriikides peab jääma alla 100 000 euro aastas, siis ei pea ettevõtja ennast käibemaksukohustuslasena registreerima. [Marek Reinaas küsis], kust selline summa on tulnud ja kas selle summa hulka arvatakse ka Eestis tekkinud käive. Aet Külasalu selgitas, et 100 000 eurot aastas on oluline [piir] isiku jaoks, kes tahab maksuvabastust kasutada väljaspool Eestit. Kui ollakse ainult Eestis maksuvaba piirmäära alune isik, siis 100 000 euro piir Eestis maksuvabastuse rakendamisel asjasse ei puutu. Piirmäära arvestus väikeettevõtjate puhul puudutab teistes riikides tegutsemist. Kui soovitakse kasutada maksuvabastust mujal Euroopa Liidu liikmesriigis, siis ei tohi käive olla üle 100 000 euro. Annely Akkermann soovis täpsustust, et kui Eestis on maksuvaba käibe piir praegu 40 000 eurot, siis kas Eesti ettevõtte käive jääb Eestis käibemaksuvabaks, kui väikeettevõtja müüb näiteks Soomes 60 000 euro eest ja Eestis näiteks 39 000 euro eest. Aet Külasalu kinnitas, et käive jääb sellisel juhul Eestis maksuvabaks, kuid näiteks Soomes peab ta end sellisel juhul registreerima maksukohustuslasena ja täitma seal käibemaksukohustuslasele kehtestatud reegleid. Minister täpsustas, et Soomes tekkinud käive on vaja registreerida Soomes ja Eesti oma Eestis. Annely Akkermann uuris lisaks, kas Soomes tegutseval Eesti ettevõttel on vaja seal enda tegevus täiendavalt registreerida ja deklareerida, ei piisa vaid siin registreerimisest ja deklareerimisest. Minister selgitas, et Soomes ei pea ennast registreerima käibemaksukohustuslasena, kui on täidetud vajalikud tingimused ehk ei ületata käibemaksukohustuse piiri. Ja teiseks peab kogukäive Euroopa Liidus jääma alla 100 000 euro. Andrei Korobeinik küsis, kuidas toimub maksustamine veebipoodide puhul. Aet Külasalu vastas, et veebipoodide puhul on piir 10 000 eurot. Andrei Korobeinik uuris lisaks, kas uue kinnisvara müük on käibemaksuga maksustatud, kui seda teostab firma. Firma maksab ostes käibemaksu ära, aga kui kinnisvara müüakse edasi, siis käibemaksu müügiarvele enam ei lisata. Aet Külasalu vastas, et enne kasutuselevõttu võib kinnisasja osta ja müüa käibemaksuga. Ja Andrei Korobeinik küsis veel, et mis on muudatuse täpsem eesmärk. Aet Külasalu selgitas, et praegu tehakse näilisi tehinguid uute kinnisasjadega, kuna enne kasutuselevõttu on kinnisasja müük maksustatud ja pärast kasutuselevõttu on see maksuvaba. Sellest oli täna juba ka siin saalis juttu. Aivar Kokk märkis, et ehk peaks muutma paragrahvi, mille kohaselt ettevõtlustulu maksumäär on 20%. Kas sinna ei peaks kirjutama, mitu protsenti see järgnevatel aastatel on? Minister selgitas, et [ettevõtlustulu maksu] puhul on jäädud endise määra juurde. Ja komisjonis tehti järgmised otsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 25. septembril ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada; määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Ehk kui esimene lugemine lõpetatakse 24. septembril, siis saabub tähtaeg 8. oktoobril kell 17.15. Aitäh!

Suur tänu! Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud komisjoni esindaja! Siin räägitakse põhivarast ja on keskendutud põhiliselt kinnisvarale. Kas komisjonis oli juttu näiteks ka maast, et kui maa ostmine käib. Siin [on jutt] käibemaksuga maksustatud käibe tekkimisest. Ütleme, maa ostmisel põllumajanduses see maa ostetaksegi käibe tekitamiseks. Kas seal on mingeid erisusi tulemas või see puudutab ainult kinnisvara?

Aitäh! Komisjonis seda küsimust ei puudutatud, aga eelnõu puudutab ikkagi ainult kinnisvara. See problemaatika tekibki siis, kui on rajatud hoone ja tekib küsimus, kas seda on võimalik müüa nii, et hinnal on käibemaks juures, või mitte. Seda see reguleerib, see ei puuduta maid.

Rohkem teile küsimusi ei ole. Suur tänu, hea kolleeg! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 462 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 8. oktoober kell 17.15. Oleme ka teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.