Maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu (435 SE) esimene lugemine

Järgnevalt tänane kaheksas päevakorrapunkt, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu 435. Palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandeks kliimaminister Yoko Alenderi. Palun! [Taristuministril] oli kõnesoov? Aga sellisel juhul, härra minister, tuleb sellest [häälekalt] märku anda. Ma siit väga kaugelt ei näe alati kõike nii täpselt. Siis tuleb ka häälega öelda, kui on soov sõna võtta. Me nüüd liikusime edasi ja ma lõpetasin selle päevakorrapunkti ära, seega jäävad need seisukohavõtud tõenäoliselt järgmisteks kordadeks. Aga praegu, jah, ma kahjuks ei saa teile enam sõna anda, sest me liikusime edasi. Sellisel juhul tuleb ise tähelepanelikumalt märku anda, kui on kõnesoov. Aga me liigume edasi kaheksanda punktiga, mis on eelnõu 435. Palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandeks kliimaminister Yoko Alenderi. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu eesmärk on peatada uute põlevkivi kaevandamise lubade taotluste ja keskkonnamõju hinnangute menetlused kuni 2025. aasta lõpuni. Selle eesmärk on, et me uute kaevanduste avamise asemel olemasolevate kaevanduste varu ära kasutaksime. Täpsustan, et hetkel on Keskkonnaametis menetluses 12 uute aladega seotud loataotlust ja selleks, et ametnikud ei teeks tühja tööd ja ettevõtjatel ei oleks valesid ootusi, peatame hetkel lubade menetlemise. Põlevkivi kaevandamise lubade mitteandmine ja mittemuutmine kuni 2026. aastani, sellist üleminekuperioodi on vaja sellepärast, et me oleme liikumas põlevkivienergeetikast eemale. Meil on menetlusse tulemas kliimaseadus, kliimakindla majanduse seadus ja seal on sätestatud muudatused põlevkivi kasutuspõhimõtetes. Samuti on Eesti seadnud omale kliimaneutraalsuse eesmärgid nii "Eesti 2035" strateegias kui ka Riigikogu [heaks kiidetud] kliimapoliitika põhialustes. Põlevkivi kaevandamise lubade kehtivusaeg on üldjuhul väga pikk, kuni 30 aastat. Nende uute alade kohta lubade andmine tähendaks ressursi andmist kauemaks kui aastani 2050. Eelnõuga sätestataksegi keskkonnalubade menetluste tähtajaline peatumine, kuniks õigusraamistik saastavast põlevkivimajandusest väljumiseks on saanud paika. Ja need menetlused peatatakse siis tõepoolest 2026. aasta 1. jaanuarini, sealhulgas mäeeraldise laiendamise taotluse menetlused ja algatatud keskkonnamõju hindamised. Need uued taotlused, mille eesmärk on maavara varu juurde saamine, tagastatakse kuni 2026. aastani. Küll aga on ka erandeid. Menetlust jätkatakse juhul, kui on esitatud taotlus [mäeeraldise] laiendamiseks mäeeraldisega piirnevale alale ehk olemasoleva kaevanduse laiendamiseks ja loa kehtivusaega sealjuures ei pikendata. Samuti [on lubatud taotlused,] mille rahuldamisel ei suurendata muudetava kaevandamisloaga kaevandada lubatud põlevkivivaru kogust ega pikendata loa kehtivusaega. Näiteks ei keelata loa muutmist keskkonnanõuete täitmiseks, vee erikasutuse, jäätmekäitluse, sealhulgas kaevandamisjäätmekava, muutmiseks. Ja kolmas erand, millega lubatakse loa kehtivusaega pikendada, [on see,] kui eesmärgiks on korrastamistööde lõpetamine. Erandi kehtestamine taotlustele mäeeraldise laiendamiseks piirnevale alale on põhjendatud, sest sellisel juhul ei avata uusi kaevandusi. Ka Vabariigi Valitsuse tegevusplaanis on selline eesmärk sätestatud, et mitte avada uusi kaevandusi, vaid kasutada ära mäeeraldisega piirneva ala maavara varu, mille hilisem kaevandamine oleks perspektiivitu ja tõenäoliselt ka majanduslikult mittetasuv. Mõju ettevõtetele sellel üleminekuperioodil on väike, sest kõikidel ettevõtetel on menetluste peatumise perioodiks olemas piisav maavara varu. Samuti ei ole eelduslikult mõju kohalikele omavalitsustele ega riigieelarvele. Siin tuleb kindlasti rõhutada, et kliimakindla majanduse seadus ja energiamajanduse arengukava on mõlemad töös. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kohta kogutakse hetkel kooskõlastusringil tagasisidet ja loodame selle novembris tuua teile menetlusse. Ja energiamajanduse arengukava saab muu hulgas sisaldama põlevkivienergiast väljumise plaani. See osa on seaduseelnõus selleks, et anda ettevõtjatele selgus ja kindlus, mil moel siis põlevkivienergeetika ning põlevkivi kasutamine just kütusena ja selle põletamine lõpeb. Ja ma ütleksin nii, et on oluline, et need selged põhimõtted saavad ka kirja pandud. See annab võimaluse uuel puhtal majandusel järk-järgult tulla. Seda ka palju toetatakse muu hulgas õiglase ülemineku fondi kaudu. Praeguse kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kohaselt alates 2036. aastast Eestis enam põlevkivi elektrienergia tootmiseks ei kasutataks. Ja 2040. aastast poleks ka igasugust põlevkivi kasutamist ega põlevkiviressursi andmist kas kütuse tootmiseks või selle põletamiseks. Seda enam ei juhtuks. Aitäh! Vastan hea meelega küsimustele.

Suur tänu, proua minister! Küsimusi teile tõepoolest on. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Vaadake, juba eelmine seaduseelnõu oli ettevõttevaenulik ja ajendatud puhtalt valitsuse poliitaktivismist. See on nüüd siis järgmine, järgmine sarnane. Te ütlesite, et kaevandamislubade väljastamine peatatakse ja ei avata enam uusi kaevandusi, sest see oleks perspektiivitu ja tõenäoliselt ka majanduslikult mittetasuv. No seletuskirjas on kirjas, et ettevõtetel on asjast mõnevõrra teistsugune arusaam. Kuidas te üldse hindate ja otsustate selle perspektiivi või perspektiivituse üle lähemas või kaugemas tulevikus või majandusliku mittetasuvuse üle? Te räägite terminitest "kliimapoliitika" ja "kliimaneutraalsus". Vabandust, aga sellist asja nagu kliimaneutraalsus pole olemas! See on puhas uhhuu! Te lõpetate ära reaalse majandustegevuse ja ütlete vaid, et see on perspektiivitu ja tõenäoliselt majanduslikult mittetasuv. Ja õiglase ülemineku fondi raha, muuseas, on köömes selle kõrval, mida ettevõtted teeniks reaalsest majandustegevusest. Miks te seda teete? Tegelikult on selline tegevus tõesti hälbeline ja riigi toimimise seisukohalt täiesti kuritegelik. Sellega ei saa nõus olla. Miks te teete selliseid [otsuseid], miks te tulete meie juurde sellise asjaga?

Aitäh! Austatud esimees! Hea küsija! Riigikogu on Eesti kliimaneutraalsuse eesmärgi seadnud nii "Eesti [2035]" strateegias kui ka kliimapoliitika põhialustes. Ja kui vaadata põlevkivi ajalugu, siis kindlasti on sellel olnud väga oluline roll. Kindlasti on oluline, et üleminek mittesaastavale ehk puhtale majandusele nii energiamajanduses kui ka tervikuna toimuks järk-järgult ja kindla seadusruumi alusel. Ja see on üks eelnõu, mis aitab meid viia [edasi] selle selge väljumiskava täitmisel.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Vaatan praegu kooskõlastustabelit ja loomulikult on siin jällegi huvigrupid esindatud. Kõige suurem nendest on Viru Keemia Grupp, nad oma ettepanekute ja oma märkustega välja tulnud. Kiviõli Keemiatööstus OÜ on samuti tulnud välja oma ettepanekute ja mõtetega. Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Päästame Eesti Metsad MTÜ. See on tegelikult väga oluline küsimus, mida me praegu arutame. Öelge palun, kas te olete huvigruppidega isiklikult istunud laua taga ja nad ära kuulanud. Mis on olnud nende põhimured selle seaduseelnõu juures?

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Tunnistan, et selle seaduse väljatöötamisel nende huvigruppidega [koos] ma isiklikult istunud ei ole, sellepärast et sel ajal, kui seadust välja töötati, töötasin mina keskkonnakomisjoni liikmena. Kui eelnõu anti üle – kui ma ei eksi, [siis oli see] maikuus käesoleval aastal –, käis minister seda keskkonnakomisjonile tutvustamas ja mina kuulasin Riigikogu liikmena selle tausta.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Seletuskirja siin kõik loeme ja tuleb tunnistada, et seda kooskõlastustabelit ei saa kooskõlastustabeliks nimetada. Seal on [kirjas] "mitte arvestatud" ja "teadmiseks võetud". Tegelikult ei ole [ettepanekuid] arvestatud. Aga selguse huvides [täpsustan]. Seletuskirjas on, et 20. septembril 2023 toimus kohtumine ettevõtjatega ehk siis varsti üks aasta tagasi. Kui te ministriks saite, kas ei oleks olnud otstarbekas veel korra käia nendega kohtumas? Kui lugeda siin kohalike omavalitsuste [vahelisi erisusi] ja piirkondlikke erisusi, siis ma ei loe kuskilt välja sotsiaal-majanduslikku [mõju], mida võib kaasa tuua see, kui vähendatakse põlevkivi kaevandamise mahtusid, mis sest, et antakse olemasolevate raames pikendust. Mis on ikkagi sotsiaal-majanduslik [mõju]? Ja kas ei oleks olnud otstarbekas käia see veel korra nendega läbi?

Aitäh! Selle eelnõu puhul peatatakse menetlus pigem sel põhjusel, et enne, kui Riigikogu ei ole kujundanud seisukohta kliimakindla majanduse seaduse ja põlevkivist väljumise trajektoori suhtes, ei ole mõtet ametnikel ega ettevõtjatel teha tööd vales suunas. See on selleks, et nad lihtsalt oleksid teadlikud, et me ootame Riigikogu suuniseid. Ma arvan, et oleks vale menetlustega jätkata ja anda valedel alustel baseeruvaid tulevikulootusi või signaale. Selle tõttu on ikkagi selle eelnõuga oluline edasi liikuda. Kõik ettevalmistused selleks on tehtud ja eelnõu on juba üle antud. Riigikogu komisjonis sain ka ise olla veel juures ja hääletada selle tänasel kuupäeval [saali] saatmise poolt. Mis puudutab sotsiaal-majanduslikku mõju, siis sellel seda ei ole, kuna tegemist on tõepoolest ajutise peatamisega, kaevandusmahte siin kuidagi ei vähendata ja olemasolevad varud on kõigil selleks perioodiks olemas.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et ajutine peatamine ei [avalda] sotsiaal-majanduslikku mõju ega midagi. No see on küll väga kummaline! Ise kirjutate, et põlevkivi kaevandamise lubade kehtivusaeg on üldjuhul pikk, kuni 30 aastat, ja seejuures tuleb arvestada, et loa menetlus ja kaevandamistegevuse planeerimine on aega ja ressursse nõudev protsess ning ettevõtjad on pannud sinna oma aega ja ressurssi. Kuidas kavatseb riik kompenseerida selle protsessi kiirkorras kehtestamise kulud, mida on ettevõtjad teinud? Need on suured, samuti on aega kulutatud. Teie teete jõuga mingeid seadusi, ei tee mõjuanalüüsi, ei tee väljatöötamiskavatsust. See on ka kirjas, eks ole, et väljatöötamiskavatsust pole tehtud. Ei tee samuti järelhindamist, ka see on kirjas. Ettevõtted peavad kirjutama kõik tehtud kulud korstnasse. Ettevõtted on ju teinud oma majandusprognoosid, tuluprognoosid ja neil on õigustatud ootus. Nad on majanduse mootor, erinevalt poliitaktivistidest, kes toovad meile lauale mingisuguseid ideoloogilisi seaduseelnõusid, mis on täiesti ebareaalsed ja põhinevad luuludel, mille [nimetus] on mingi kliima soojenemine. Küsimus: kas riik kavatseb ettevõtjatele neid tehtud kulutusi kompenseerida?

Teie aeg!

Nagu te ise ütlete, on see aega ja ressursse nõudev protsess, mille nad on siiani läbi teinud.

Aitäh! Austatud juhataja! Hea küsija! See eelnõu ongi selleks, et ettevõtjad ei peaks tegema ebaotstarbekaid kulutusi, ja samuti selleks, et ametnike tööaega ei kuluks.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te mainisite, et te isiklikult ei kohtunud huvigruppidega ja menetlesite seda seaduseelnõu keskkonnakomisjoni esindajana, Riigikogu liikmena. Aga ma loodan, et te vähemalt olete tutvunud kooskõlastustabelis välja toodud ettepanekutega, mille on ettevõtted edastanud. Arvo Aller juba ütles, et noh, mis kooskõlastustabel see ikka on. Valdavalt on siin välja toodud: teadmiseks võetud, mitte arvestatud, mitte arvestatud, mitte arvestatud, teadmiseks võetud. Aga mis te siit siis olete endale teadmiseks võtnud ja millega te kindlasti ei ole päri? Ma loodan, et te ettevõtte tegevusi teate: seda, mis ette võetakse, tehakse pikema perspektiiviga, samamoodi ka investeeringuid. Tõesti, kuidas see mõjub meie ettevõtetele selles sektoris?

Aitäh! Austatud juhataja! Hea küsija! Konkreetne seaduseelnõu toob siiski pigem reaalsust ja kindlamat perspektiivi juurde. Ettevõtjatel on loomulikult oma huvid ja neil on igasugune õigus nende huvide eest seista. Mis puudutab põlevkivi maavarana, siis see on kogu meie riigi ühine vara, mille kasutamise üle tuleb otsustada, võttes loomulikult arvesse ka kogu maailma teadlaste teadmisi ning trende, mis on toimumas. Ja kliimakindla majanduse seadust koostades on seda mõju täpsemalt hinnatud. Selle seaduseelnõuga, jätkuvalt kordan, peatatakse uute kaevandamislubade menetlus.

Kolleeg Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Siin oli jutt sellest, et Keskkonnaametis lubade läbivaatajate töökoormus väheneb ja nendel tekib niinimetatud võimalus … Ma ei tea, mis see võimalus neil on. Aga ma küsin rahalise mõõtme kohta. Kui nüüd nende lubade läbivaatamist enam ei toimu, kas siis väheneb selle võrra ka Keskkonnaameti isikkoosseis? On see üks osa niinimetatud kärpeplaanist, sellest 10%-st? Ja millised on meetmed nendele ettevõtetele, kes on oma keskkonnamõju hindamist juba alustanud, on kulusid teinud, aga nüüd tuleb [menetlus] peatada? Kas on välja töötatud mingi toetusskeem, et ettevõtjatele need kulud kompenseerida?

Aitäh! Austatud juhataja! Hea küsija! Mul jooksis korraks mõte kokku. Küsimus oli … Kas tohib paluda …

Kas oleks võimalik korra mikrofon tagasi anda, et Arvo Aller saaks küsimust täpsustada?

Seal oli nagu mitu küsimust ühes.

Just. Arvo Aller, palun! Erandkorras.

Tegelikult oli kaks lihtsat [küsimust]. Kas Keskkonnaamet on selle 10% sees?

Jaa, jaa, õige, õige!

Ja teine oli kulude kompenseerimine.

Jah, aitäh! [Ma olen] uues rollis, ehk annate andeks. Edaspidi teen paremini märkmeid. Keskkonnaamet peab oma tegevust tõepoolest kärpe raames kõvasti koomale tõmbama. On väga tervitatav, kui ka siit vabaneb ametniku tööaega. Selles mõttes on mõju Keskkonnaametile kindlasti tervitatav. Mis puudutab tegelikkust, siis ei saa väita …. Kõik maailma trendid [on püsinud mõnda aega] ja ka "Eesti 2035" strateegia on kehtinud juba mitu aastat. Samuti on kliimapoliitika põhialuste uuendatud versioon Riigikogus [vastu võetud]. Need on kehtinud aastaid. Ettevõtjad peavad kõiki seadusi ja ka teadmist, mis meil ühiskonnas on, kindlasti oma riske hinnates arvesse võtma.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Aitäh!

Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjonis toimunud arutelu tutvustama keskkonnakomisjoni liikme Mait Klaasseni. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Keskkonnakomisjonis oli maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu käsitlusel esmaspäeval, 3. juunil 2024. aastal. Kohal oli seitse komisjoni liiget, puudus kaks. [Eelnõu tutvustas] toonane kliimaminister Kristen Michal. Kaasas oli ministri nõunik Eliise Kuus ja Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik Helena Gailan. Pärast eelnõu tutvustamist toimus arutelu. Arutelu ei olnud küll väga pikk, kuid oli siiski mõningaid küsimusi, mida me küsisime, ja ma tutvustaksin neid rida pidi. Ei ole väga pikk ettekanne. Küsiti, miks peatatakse menetlused põlevkivi kaevandamise loa saamiseks või loa muutmiseks, sealhulgas mäeeraldiste laiendamiseks, just 1. jaanuarini 2026. Küsiti ka, kas alates sellest kuupäevast võib tekkida õigustatud ootus, et siis hakatakse lubasid uuesti menetlema. Selle peale minister Kristen Michal vastas, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõu tuleb tõenäoliselt sügisel Riigikokku, selle menetluse lõppemist oodatakse 2026. aastaks ja kliimakindla majanduse seaduse eelnõu sätestab juba uue korra lubade menetluseks. Küsiti ka, kas kliimakindla majanduse seaduse eelnõu sätestab uued normid kaevandamislubade taotlemiseks, mille peale minister vastas, et tulevikus kasutatakse põlevkivi põhiliselt peenkeemias, mitte energeetikas ja Eesti põlevkivi[õli]tehasele on antud tähtajaline keskkonnaluba, mis kehtib 2034. aastani. Samuti oli küsimus nagu ka siin saalis, et kuna sellel eelnõul on väga suur mõju kohalikele omavalitsustele, siis kas on hinnatud eelnõus olevate muudatuste sotsiaal-majanduslikku efekti. Selle peale minister vastas, et sotsiaal-majanduslikku mõju on pikka aega hinnatud ja olemas on õiglase ülemineku fond, samuti tööstuspargi toetused ja erinevad investeeringud. Ida-Virumaale tuleb leida ministri sõnade järgi puhtamad tootmisvõimalused, et tõsta jõukust, suurendada lisandväärtust ja saastada vähem. Samuti uuriti, milline on Eesti põlevkivi koguvaru suurus, mille peale Helena Gailan vastas, et Eestis on ligikaudu miljard tonni aktiivset põlevkivi tarbevaru. Küsiti samuti, kas ettevõtjad on soovinud esitada riigile nõudeid, mille peale minister vastas, et senimaani nõudeid esitatud ei ole ja tõenäoliselt ei anta 10–20 aasta pärast saastavale ettevõtlusele, mis kasutab fossiilseid kütuseid, ka enam laenu. Oli ka küsimus [Viru] Keemia Grupi Ojamaa kaevanduse laiendamise kohta, mille peale saime vastuse, et eelmise valitsuse ajal – toonasest valitsusest eelmise valitsuse ajal – peatati elektri[ala]jaama ühenduse kooskõlastamine, mis oli [tolleks ajaks] ehk siis 3. juuniks lahenduse leidnud. Veel oli üks küsimus, õigemini küll nending, et eelmisel aastal kasutati maailmas rekordarv fossiilseid kütuseid ning globaalsed pangad liiguvad edasi fossiilkütustel põhineva majandusega. Küsiti, kas kliimakindla majanduse seaduse eelnõus on sätestatud koguseline piirang põlevkivi kaevandamiseks. Selle peale minister vastas, et kui põlevkivi töödeldakse peenkeemiaks, siis see vähendab põlevkiviõli kasutusvõimalust. Eelnõus sätestatakse sektorite kaupa süsinikuheitmete vähendamise piirangud ja eesmärgid. Siin on peetud silmas kliimakindla majanduse seaduse [eelnõu]. Sellega meie arutelu ka piirdus. Ja tehti menetluslikud otsused. Esimene otsus oli teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. septembril 2024. aastal. Selle otsuse poolt oli 5 ja vastu 2. Saadikute teine otsus oli teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – poolt 5 ja vastu 2 – ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mait Klaassen. Sellega ma piirdun. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Näib, et küsimusi teile ei ole.

Aitäh!

Aitäh, Mait! Head kolleegid, järgnevalt avan läbirääkimised. Kuna tegu on esimese lugemisega, siis on see fraktsioonide esindajatele. Palun siia Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Järjekordne seaduseelnõu, mis on ettevõtjavaenulik. Teate, see, mida minister oma ettekandes sõnas selle kooskõlastustabeli kohta – kolm suurt ettevõtet esitasid oma seisukohad, aga peale seda, kui vannutati lugupeetud minister oma positsioonile, ei olnud tal mahti või siis võimalust kohtuda nende huvigruppidega –, on minu arust päris ilmekas näide sellest, kas tegelikult hoolitakse meie ettevõtetest või mitte. On loomulikult kahju, et sellist võimalust ei olnud ja sellist aega ei leitud, et huvigruppe esindavate ettevõtetega kokku saada. Kahju on ka sellest, et ega ma ei saanud konkreetset vastust, kas minister ikkagi on tutvunud kõikide ettepanekutega, mis siin kooskõlastustabelis on välja toodud. Aga päris huvitav [on see], et ma näen vist esimest korda sellist kooskõlastustabelit, kus on kasutatud [sõnu] "teadmiseks võetud". Mis siis on kokkuvõttes teadmiseks võetud? Siin on olemas näiteks Viru Keemia Grupp AS-i seisukoht ja ei ole öeldud, et ei, me ei arvesta sellega või me arvestame osaliselt nende mõtetega, vaid on lihtsalt teadmiseks võetud. See on tegelikult päris uus lähenemine. Ja eks see on ka päris huvitav olukord, et Riigikogu [hakkab] menetlema kliimaseadust ja siis me teise seadusemuudatusega teeme peatamise otsuse, et nii kaua, kuni me siin mõtleme ja loome seadust kliimaseaduse näol, ei saa ettevõtted uusi kaevandamislube. No ei tundu kuidagi mõistlik! Ei tundu kuidagi mõistlik! Ja loomulikult, see mõjutab seda sektorit ja see mõjutab neid ettevõtteid, kuna ettevõtted teevad ikkagi pikaajalisi plaane investeeringute ning tööhõive kohta ja nii edasi. Täna oli väga hea näide tegelikult. Õlleliidu esindajad käisid meie fraktsioonis ja rääkisidki, et näete, meil on ettevõtetel tehtud pikaajalised plaanid, investeeringute plaanid aastaks 2029, aga iga aasta midagi muutub jälle maksudes, loomulikult ei saa me sellisel viisil sellises ebakindlas ettevõtluskeskkonnas ju oma mõtteid ja plaane realiseerida. See ei ole tegelikult ju mitte ainult selle sektori probleem, vaid see on üleüldine ettevõtlussektoris tegutsevate ettevõtete probleem. Nendele ettevõtetele ei ole Riigikogu poolt ega ka valitsuse poolt tagatud kindlust tegutseda meie ettevõtlusmaastikul. Ja sellest lähtuvalt, loomulikult, me leiame, et seda seadust sellisel viisil ei tuleks menetleda, ja Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun nüüd Riigikogu kõnetooli Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea saalis olev minister! Tuleb tõsiselt nõustuda eelkõnelejaga, et tegemist on ettevõtjavaenuliku seaduseelnõuga. Ja kuna tegemist on põlevkiviga ja ma olen ise sealtkandist pärit, siis on tegelikult see mulle väga südamelähedane asi. Olles ise seda materjali käega katsunud ja ka sellega oma perele leiba lauale toonud, ei saa kuidagi nõustuda sellega, et me peatame lubade menetlemise. Minister võib rääkida, et mahtusid on kuni lubade kehtivuse lõpuni, aga ettevõtjate kindlus oma töö tegemisel ja planeerimisel saab selle võrra kannatada. Tõepoolest, selles kooskõlastustabelis on selline uus huvitav väljend "teadmiseks võetud" ja üldjuhul olid kõik vastused "mitte arvestatud". Kuna põhjendustes on ka see, et ei koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu on kiireloomuline ja tegemist on ajutise meetmega, siis tähendab see seda, et tulebki kiirelt ära teha ilma kaasamiseta. 2023. aasta 20. septembril käidi kohtumas ettevõtjatega. Ma eeldan, et seda tegi praegune peaminister, tolleaegne kliimaminister. Praegune kliimaminister oleks võinud võtta selle aja ja kohtuda uuesti ettevõtjatega, kuulata nende mõtteid, võib-olla selgitada kooskõlastustabelis antud põhjendusi, miks nii on tehtud ja miks nii on arvatud. See oleks loonud palju usaldusväärsema pildi ministri tegemistest. Praegu jääb vägisi mulje, et see on peale surutud ja see tuleb siit kiirelt läbi jooksutada. Mitte midagi ei oleks juhtunud, kui see oleks siia tulnud kuu aega hiljem, ja põhjendused oleks olnud palju paremad. Ajutise meetme põhjendust [kasutatakse ka selle jaoks], et mitte teha järelhindamist [ja teada saada,] mida siis tegelikult lubade menetlemise peatamine kaasa toob. Võib küll öelda, et lubade menetlemise peatamine ei too kaasa suuri rahalisi väljaminekuid, samas me teame, et ettevõtjad, kes lube praegu taotlevad või pikendavad, on kohustatud hindama keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamised ei ole üldiselt väga odavad, soodsad. Pigem on need päris kulukad ja pikaajalised protsessid ja nende kulude katmist ei ole ministeerium planeerinud ega ka mõelnud. See kõik jääb ettevõtjate kanda. Ei anta ka kindlust, et 1. jaanuaril 2026 saab edasi minna keskkonnamõju hindamisega samast kohast, kus jäädi seisma. On teadmata, mis protsessid hakkavad siis toimuma ja mis tingimused seatakse keskkonnamõju hindamiseks ja põlevkivi kaevandamise lubade taotlemiseks. Nüüd sotsiaal-majanduslik aspekt. Hea on rääkida küll, et see ei oma mingit sotsiaal-majanduslikku mõõdet, kuna ainult lubade [menetlemine] peatatakse ja maht jääb alles, kuid inimesed on ikkagi mures. Ettevõtjad annavad signaali välja, et meie kaevandamismahud ja kaevandamisload kehtivad selle ajani, mis tähendab seda, et sellega on piiratud ka töötajate võimalik tööaeg. Nii et see on väga suure sotsiaalmõjuga ja seda tasuks kindlasti hinnata [pärast seaduse jõustumist]. Ja lõppkokkuvõttes, kui me räägime kokkuhoiust, siis tahaks tõesti näha, kuidas Keskkonnaamet oma inimestele ütleb, et kuna lubade peatamine jõustatakse mingist hetkest, siis selle tõttu jääb näiteks kaks spetsialisti töökohast ilma. No Keskkonnaamet saab juurde võtta. Viimasel ajal vist võttis mingi riietumisspetsialisti juurde. Küll me neid töökohti loome sinna, ega ametnikud selle tõttu tööta ei jää. Palgad riigisektoris pigem suurenevad, aga nendele, kes reaalselt [kaevanduses] töötavad ning põlevkivi ja elektri toovad meile läbi Narva ning ka põlevkivikeemiat arendavad, ei anta mingit kindlust. Aitäh!

Hea kolleeg, kas on soovi … Ei ole soovi lisaajaks. Aitäh! Kaheksa sekundit oli veel aega, tõepoolest. Nii, head kolleegid, rohkem kõnesoove ei ole. Kas proua minister soovib sõna? Ei soovi. Ma sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 435 esimene lugemine lõpetada. Aga meile on laekunud kaks ettepanekut, üks Isamaa fraktsioonilt ja teine Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Need on identsed ettepanekud: maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu 435 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu 435 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 435 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 25. september kell 17.15.