Tallinn–Vilnius äsja avatud rongiliiklus
Istung: XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Kuupäev: 2025-01-15 14:55
Osalevad Poliitikud:
Sõnavõtte kokku: 11
Koosseis: 15
Päevakorra kestus: 13m
AI kokkuvõtted: 11/11 Sõnavõtud (100.0%)
Analysis: Structured Analysis
Poliitikute Kõneaeg
Poliitikud
Analüüs
Kokkuvõte
Esitatud päevakorrapa keskendub Tallinna–Vilniuse rongiliikluse äsja avatud ühenduse põhjalikule arutelule: miks see liin avati, kas ja kuidas see riigi rahastust puudutab ning milliseid lähenemisi on plaanis tulevikus ühendada meie riigiga naabritega (sh Leeduga ja Lätiga) ning millised on kõigi osalejate koostoimed rongioperatsioonide puhul. Riigikogu liige Vladimir Arhipov esitas küsimuse seoses majanduslikust ja praktilises aspektidest ning arutelu tõi esile graafikute sünkroonimise, ümberistumiste kestuse ning võimaliku tulevikuühenduste laienemise.
Lisaks viidi läbi lisaküsimus Nordica lennukite kohta, mis puudutas pankrotimenetluse taustal Vietnamis viibiva lennuki olukorda ning selle mõju maksumaksjate kuludele ja läbipaistvusele. Minister Vladimir Svet selgitas seejärel lennukite haldamise ja müümisega seotud põhimõtteid ning lubas avalikkusele avatud menetluste ja raportite kaudu riskide maandamist, rõhutades vajadust kooskõlastada ja avalikustada protsesse valikulistes piirides.
Tehtud otsused 2
Ei tehtud vormilisi parlamendi otsuseid selle küsimuse raames. Küll rõhutati, et:
- Graafikute kooskõlastamine kolme rongioperaatori vahel on praegu üheselt koordineeritud ja täiendavaid suuri kulutusi ei vaja;
- Tulevikus on plaanis suurendada piiriüleseid ühendusi (sh Tallinn–Vilnius suund ja Tartu–Riia ühendus) ning arvestada Leeduga–Riigiga toimivat koostööd;
- Rail Balticu projekti ja olemasolevate Baltimaade raudteede marsruutide koostoime säilitatakse; Vilniuse ühendus on jätkutegevus Rail Balticu eelduseks ning seda nähakse suureneva ühistranspordi vajaduse kaudu.
Ei rakendatud konkreetseid uusi kulutusi ega täiendavaid riiklikke toetusmeetmeid seoses Nordica lennukite tagasitoomisega; nõuete ja riskide maandamiseks jõustatakse läbipaistvus ning avalikustamine ning edasised sammud viiakse läbi vastavalt ärivõrgu ja kohtumenetluste piirangutele.
Aktiivseimkõneleja
Kõige aktiivsem esineja viienda küsimuse raames oli Vladimir Arhipov (Riigikogu liige). Ta esitas mitu täpsustavat küsimust Tallinna–Vilniuse rongiliikluse teemal ning osales arutelu sõnavõttudega; tema roll on Riigikogu liige (parlamentaarne poliitiline ametikoht). Positsioon: other.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Riigikogu liige Vladimir Arhipov küsib taristuministrit Vladimir Sveti Tallinna–Vilniuse äsja avatud rongiliikluse kohta.
Vladimir Arhipov
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Vladimir Arhipov kritiseerib Tallinna–Vilniuse rongiliini PR-kampaaniat ja küsib, kas selle käivitamine on riigi toel mõistlik ning kas see on majanduslikult vajalik, eriti raskel ajal, kui buss on kiirem ja odavam.
Taristuminister Vladimir Svet
AI kokkuvõte
Taristuminister Vladimir Svet ütles, et Elroni, Vivi ja LTG Linki graafikute sünkroniseerimine ei nõudnud lisakulutusi, võimaldab Tallinnast Vilniusesse sõita ühe ümberistumisega umbes veerand tunni jooksul ning on positiivne samm paremate lõunanaabrite ja Euroopa ühenduste suunas, viidates LTG Linki Vilnius–Riia liini edule ning kavatsusele pikendada seda Valgani ja tulevikus käivitada ka Tartu–Riia rongi.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Esimees tänab ja palub Vladimir Arhipovile esitada täpsustusküsimust.
Vladimir Arhipov
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Vladimir Arhipov märgib, et see liin ehitati enne Rail Balticu käivitamist, mille kohaselt pidi Rail Baltic 2030. aastal käivituma, ning küsib, mis sellest liinist saab ja kas selle ehitus oli sellisel juhul õigustatud.
Taristuminister Vladimir Svet
AI kokkuvõte
Vladimir Svet selgitas, et Rail Balticu trass ei kattu Eesti-Läti-Leedu praeguste 1520 mm raudteedega ning kujutab endast otsepääsu Euroopa poole Varssaviga, mitte Minskiga ühendust, et tegemist on kolme (praegu kolm, tulevikus kaks) erineva operaatoriga rongi kooskõlastatud graafikutega ning põhitrass läheb läbi Pärnu, mis annab Tartule võimaluse kiiresti jõuda suure trassini Riia või Tallinna kandis (või bussiga Pärnusse), samas Vilniuse ühendus Leedus jääb järgmises etapis Kaunasesse, mida loodetakse arendada järgmisel kümnendil.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Esimees tänas ja andis järgmiseks sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvartile, paludes tal esitada lisaküsimuse.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart
Profiileerimine Eesti Keskerakonna fraktsioonAI kokkuvõte
Ettekandja süüdistab taristuministrit Vladimir Sveti selles, et ta esitas komisjonile valeandmeid Nordica lennuki Vietnamist tagasi toomise kohta, kuna uusimad andmed näitavad, et lennuk on endiselt Vietnamis ja Bamboo ei lase seda riigist lahkuda, mis tekitab jätkuvat lisakulutust maksumaksjale ja seab kahtluse alla ametite aususe ning juhtimise kvaliteedi.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Esimees täpsustab, et viies küsimus käsitleb Tallinna–Vilniuse äsja avatud rongiliikluse teemat ning annab ministrile võimaluse valida, kas vastata sellele kohe või mitte, kuna teema on teine.
Taristuminister Vladimir Svet
AI kokkuvõte
Taristuminister Vladimir Svet ütles Riigikogule, et Eesti riigile kuuluvad lennukid on tagasi toodud ja nende müügiga tegelev Transpordi Varahaldus on selle osas kontrolli all, Vietnamis kinni olev lennuk ei kuulu Nordicale, TVH-le ega Eesti riigile vaid kolmanda osapoole liisingu andjale ning selle kohta käiv ärivaidlus ei mõjuta maksumaksjaid, ning eesmärk on pidada kõiki menetlusi võimalikult avatud ja aruanded avalikud, kuid mõne teabe avaldamine võib kohtuistungi tõttu olla piiratud riskide maandamiseks.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Ta tänab ja lõpetab tänase viienda küsimuse käsitlemise.