Õiguskantsleri ettepanek looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla viimiseks

Teine päevakorrapunkt on õiguskantsleri ettepanek looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Menetluse kord on sama, mis oli esimeses punktis. Mul on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli õiguskantsler Ülle Madise. Palun!

Austatud rahvaesindus! See on nüüd niisugune ettepanek, mille täitmise korral looduskaitse ei kannata, halduskulu kahaneb ja maaomanike pahameel väheneb. Milles on asi? Looduskaitseseaduses on loetelu, mis ütleb, milliseid ehitisi ja rajatisi tohib ehituskeeluvööndisse rajada, niimoodi et kalda kaitse ei kannata. Loetelu on puudulik. Ja sellest tuleneb, et näiteks, kui üks muuseum tahab rajada kanalisatsioonitoru või kui soovib maaomanik rajada maaparanduskraavile truubi ja üle selle silla, et pääseks traktoriga heinamaad hooldama, siis tuleb algatada detailplaneering ja ehituskeeluvööndi vähendamine. Omavalitsustelt oleme kuulnud, et see menetlus ühe kanalisatsioonitoru, väikese tee või truubi ja sillakese rajamiseks võib võtta kuni poolteist aastat, pluss ametnike töötunnid. Lisaks piiratakse ülemääraselt ja põhiseadusvastaselt põhiseaduse §-s 32 ette nähtud maaomanike õigusi. Omandiõigust tohib avalikes huvides piirata, aga see piirang peab olema vajalik, mõistlik. Praegusel juhul see piirang ei ole vajalik, ei ole mõistlik. Samal meelel olid asjaomaste ministeeriumide esindajad, meie teada ka Keskkonnaameti esindajad. Sestap, austatud Riigikogu, teen teile ettepaneku: palun looduskaitseseadus nendes küsimustes põhiseadusega kooskõlla viia, vähendada halduskulu, vähendada omanike koormust. Ja samal ajal kinnitan, et looduskaitse eesmärgid ettepaneku täitmisel ei kannata. Aitäh!

Austatud õiguskantsler! Ma tänan teid väga põhjaliku ettekande eest, kuid siiski näib, et vähemalt üks küsimus on. Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea õiguskantsler! Mõistlik ettepanek, aga kindlasti inimeste jaoks on kalda kaitse ja kõik see väga tähtis. Ma küsin igaks juhuks üle. Need väikesed sillad ja truubid tunduvad loomulikult mõistlikud erandid, aga kas ei või juhtuda, nii nagu meil tihtipeale juhtub, et loed jälle, et keegi ehitas kuskil väikese silla või keegi tegi väikese rajakese. Ega see muudatus ei anna nii-öelda pahatahtlikele inimestele võimaluse seda ära kasutada ja kaldakaitsevööndis piirangutest kuidagi eemale hoida? Kas sellist ohtu ei ole või kui on, siis kuidas seda maandatakse?

Aitäh! Kui Riigikogu otsustab ettepanekut toetada, siis ma usun, et jääb kehtima kord, et Keskkonnaameti luba on ikkagi tarvis. Aga selle saab kiiremini kui aasta või poolteisega, hulga vähemate töötundidega. Ja loomulikult tuleb olukorda hinnata. See minu toodud eluline näide – kanalisatsioonitoru kuivkäimla asemel või siis truup, et saaks traktoriga minna teisele poole maaparanduskraavi heinamaad hooldama –, Keskkonnaamet vaatab peale, ta tunneb asja ja ütleb, kas sellega kalda kaitset kahjustatakse või ei kahjustata. Ega praegu ju need erandid tegemata ei jää, aga lihtsalt kulutatakse väga palju maksumaksja raha, seda ressurssi, mida kohalik omavalitsus peaks kulutama vajalike ja sisuliste otsuste ettevalmistamiseks ja tegemiseks. Selles mõttes ma usun, et looduskaitse eesmärgid siin ei kannata.

Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea õiguskantsler! Ma tahan teid tänada ja öelda, et lõpuks ometi. Ja seda hirmu, et inimesed hakkavad pahatahtlikult seda kasutama, mul kindlasti ei ole. Ma väga pooldan teie ettepanekut, sest see aitab nendel inimestel, kes on seaduskuulekad, kenasti oma asjad seadust järgides korda saada. Need inimesed, kes seaduskuulekad nii palju ei ole, teevad neid asju täna ka, aga see muudatus annaks meile palju selgema pildi, kuidas on õige käituda. Aitäh teile! Igal juhul pooldame.

Suur tänu!

Austatud õiguskantsler, ma tänan teid teie ettekande eest ja vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli, põhiseaduskomisjoni liige Katrin Kuusemäe!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Õiguskantsler Ülle Madise andis ülevaate ettepanekust looduskaitseseaduse ehituskaitsevööndi sätete põhiseadusega kooskõlla viimiseks ja vastas ka ettepanekut puudutavatele küsimustele. Seetõttu piirdun mina lühiülevaatega komisjonis toimunust. Põhiseaduskomisjon arutas seda ettepanekut 28. mail. Ülle Madise andis komisjoni liikmetele põhjaliku ülevaate omalt poolt tehtud õigusanalüüsist ning komisjoni liikmed küsisid ka täpsustavaid küsimusi. Kliimaministeeriumi esindaja kinnitas, et nad on nõus seda regulatsiooni analüüsima, et teha vajalikud muudatused. Komisjoni liikmeid huvitas ka küsimus, mis objekte see täpsemalt puudutab. Sellele vastas Õiguskantsleri Kantselei ettevõtluskeskkonna osakonna vanemnõunik, et ehituskeeld on üldine ja ehituskaitsevööndis on keelatud mis tahes uute ehitiste ja rajatiste ehitamine. Komisjoni liikmed leidsid, et ettepanek on väga mõistlik, ja komisjoni esimees tegi ettepaneku teha järgmised menetlusotsused: toetada õiguskantsleri ettepanekut (komisjoni otsus oli konsensuslik) ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinviibija ehk Katrin Kuusemäe. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme ja tänase sünnipäevalapse Urve Tiiduse. Lubage Riigikogu poolt teid õnnitleda. (Aplaus.) Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Aitäh! Õiguskantsleri ettepanek viia looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi sätted põhiseadusega kooskõlla oli keskkonnakomisjonis arutlusel 27. mail. Probleemi aitasid selgitada Kliimaministeeriumi esindajad, õiguskantsleri nõunikud ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad. Nagu proua õiguskantsler äsja ka siin saalis selgitas, olemasolevas seaduses ei nähta ette piisavalt erandeid juhtudeks, mil ehituskeeluvööndi piirang näiteks ranna ja kalda kaitseks tegelikult ei ole vajalik. Külalised tõid ka elulisi näiteid, kus mõistlikud lahendused on jäänud nii-öelda kännu taha pidama, ja selleks kännuks on looduskaitseseaduses ehituskeeluvööndi sätetes toodud erandite loetelu. See on konkreetne loetelu. Meile toodi näide Hellenurme vesiveskist, mida õiguskantsler ka mainis, kus ehitati kanalisatsioonitoru, mis ei kuulu erandite loetelusse. Teine probleem on, et seaduses pole võimalik kõiki erandeid ammendavalt kirja panna. Vajalik oleks täiendav menetlusliik, et saaks erandite üle otsustada. Hetkel on selleks täiendavaks menetluseks ehituskeeluvööndi vähendamine, mis on planeeringuna väga mahukas, ja komisjoni liikmetele sai selgeks, et lihtsama menetluse võimaldamine on tõesti vajalik. Aga vajalik on ka arutelu, kuidas lahendada konkreetseid probleeme planeeringuväliselt. Nii Kliimaministeerium kui ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kinnitasid, et on õiguskantsleri ettepanekuga nõus. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi järelevalve valdkonna juht Külli Siim informeeris komisjoni, et ettevalmistamisel on planeerimisseaduse muudatused ja võimalik on laiendada looduskaitseseaduse erandite loetelu või lubada ühekordse loa taotlemist. See protsess käib. Menetlusotsused: toetada õiguskantsleri ettepanekut viia looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi sätted kooskõlla põhiseadusega ja määrata keskkonnakomisjoni esindajaks õiguskantsleri ettepaneku arutelul täiskogus komisjoni liige Urve Tiidus. Need olid konsensuslikud otsused. Suur tänu teile!

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, nüüd on see suurepärane võimalus tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Ja nüüd asume hääletamise ettevalmistamise juurde. Head ametikaaslased, panen hääletusele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 43, vastu 1, erapooletuid ei ole. Õiguskantsleri ettepanek leidis toetust. Teen Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152 kohaselt keskkonnakomisjonile ülesandeks algatada eelnõu looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.