Krüptovaraturu seaduse eelnõu (398 SE) teine lugemine

Järgnevalt 11. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud krüptovaraturu seaduse eelnõu 398. See on samuti teine lugemine. Palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandjana rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri. Palun! Kordan veel: kas rahanduskomisjoni liige Maris Lauri on tulemas? (Hääl saalist.) Selge! Head kolleegid, nii nagu arvata oli, on Maris Lauri, Riigikogu rahanduskomisjoni liige, Riigikogu kõnetooli poole teel. Palun!

Aitäh! Vabandan, ei uskunud, et nii kiiresti läheb ja et opositsioonierakond ei soovi enda eelnõu arutada. Aga see selleks. Räägime krüptoeelnõust. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 9. aprillil. Muudatusettepanekute tähtajaks, 23. aprilliks laekus Riigikogu liikmelt Andrei Korobeinikult viis muudatusettepanekut. Eelnõu kohta küsiti arvamust eelnõu seletuskirjas nimetatud huvigruppidelt, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisse ja kes olid selle kohta arvamuse esitanud. Komisjon arutas eelnõu neljal istungil. 16. aprillil toimus avalik istung, kus kuulati huvirühmade esindajate seisukohti. 7. mail tutvustati eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekuid. 14. mail langetati menetluslikud otsused ja otsused enamiku muudatusettepanekute kohta. 27. mail vaatas komisjon läbi täiendavalt kaks tehnilist laadi muudatust. Järgnevalt tutvustan teemasid, mis aruteludes said suuremat tähelepanu. Esiteks, kaugtuvastamist puudutavad küsimused, mille puhul osutati, et Eesti regulatsioon on rangem direktiivis nõutust. Rahandusministeerium valmistas ette vajalikud muudatused ning komisjon on neid konsensuslikult arvestanud. Need on kõik koondatud muudatusettepanekusse nr 13. Teiseks teemaks oli üleminekuaeg juba tegevusluba omavatele ettevõtetele. Eelnõu algses versioonis on selleks üks aasta, kuigi võimalik oleks ka pooleteiseaastane üleminekuperiood. Komisjonis oli ühine seisukoht, et Eesti peaks rakendama pooleteiseaastast üleminekuperioodi. Vastavad muudatusettepanekud on nr 1, mida arvestati osaliselt, ja nr 2. Kolmas teema puudutab kaheastmelist organisatsiooni juhtimissüsteemi. Eestis teatavasti on nõukogud nõutavad aktsiaseltsidel ja osaühingutel. Viimastel juhul, kui on küsimus suuremast vastutuse vajadusest. Turul tegutsevad ettevõtted soovisid korda, et nõukogu moodustamise nõue kehtiks vaid krüptobörsidele, osaühingute puhul oleks kaheastmelisus tagatud üldkoosoleku kaudu. Finantsinspektsioon leidis, et kõigil krüptovaraturu osalistel peaksid olema nõukogud, see kehtib teistes finantsvaldkondades. Komisjonis olev diskussioon puudutas riskide hindamist ja nende tähtsustamist. Komisjoni liikmed jäid selles küsimuses eri seisukohtadele. Komisjoni enamus leidis, et algses eelnõus olevat piirangut võib leevendada, ehk nõukogu olemasolu ei ole nõutav nendel ettevõtetel, mis tegelevad madala riskiga teenuste pakkumisega, kus puudub ligipääs klientide varale ja kus ei tegeleta klientide vara haldamisega. Komisjoni vähemuse arvates peaks olema nõukogu nõutav ka neil ettevõtetel, kellel on ligipääs klientide varale, näiteks krüptovõtme omamise kaudu. Selle peegelduseks on muudatusettepanek nr 3, mis ei saanud komisjoni toetust, ja muudatusettepanek nr 4, mis sai komisjoni toetuse. Arutati ka vähemalt kolmeliikmelise juhatuse nõude üle. Selle puhul on tegemist riskimaandamisviisiga, millega vähendatakse võimalust, et tehakse riskantseid või ka pahatahtlikke tehinguid, ning puudub kontroll või on see ebapiisav. Kuna tegemist on klientide varaga, siis ei nõustunud enamus komisjonist aktsepteerima muudatusettepanekut nr 5. Suure diskussiooni tekitas võimalus kanda ettevõtete lubadega seotud andmed Rahapesu Andmebüroost üle Finantsinspektsiooni, kuna järelevalve nüüd muutub. Teemat arutati komisjonis väga mitu korda ja väga erinevatest nurkadest. Tõusetus küsimus bürokraatiast, andmete ülekandmise võimalikkusest, lubade menetluse protsessist ja muudest aspektidest. Arutati ka seda, kas ikkagi peaks järelevalve liikuma RAB‑ist Finantsinspektsiooni, kuid RAB kirjeldas lühidalt Eesti negatiivset kogemust virtuaalteenuste turu tekkimisel ja arengus, mis ohustas oluliselt kogu Eesti finantssektorile antavaid riskihinnanguid. Korduvalt viidati numbritele, kui 2021. aastal oli Eestis 650 tegevusluba, mis oli 55% kõikidest maailma teenusepakkujatest. Praegu on Eestis aprilli lõpu seisuga 48 ettevõtet. Virtuaalvääringu teenusepakkujate sektori Finantsinspektsiooni alla viimine on põhjendatud, sest kuigi sektoris on rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid olemas, on järjest enam tõusetunud finantsjärelevalvega seotud riskid, alates sellest, et häkkerid varastavad klientide ja teenuseosutajate varasid, teenuseosutajad ei erista enda ja klientide varasid ning kasutatakse klientide varasid suuremate riskide võtmiseks. Finantsjärelevalvega peaks tegelema Finantsinspektsioon, mis on sellega ka seni tegelenud. Vastava võimekuse loomine RAB‑i ehk Rahapesu Andmebüroosse oleks kulukas ja ebamõistlik. Mõlemad asutused teevad praegugi koostööd ja seda just eelkõige rahapesuküsimustes. Osutati ka direktiivi ja määruse kehtestatud loa taotlemise vormidele. See tähendab, et asjaosalistel tuleb igal juhul esitada täiendavaid andmeid. Osutati ka sellele, et tegevuslubade puhul tuleb pidevalt informeerida järelevalveasutust olulistest muudatustest, mis puudutavad loa andmise tingimusi, näiteks juhtide taust ja muud asjaolud. Lisaks ei peetud tehniliselt võimalikuks luua kiiresti lahendus, mis võimaldaks olemasolevate andmete automaatse ülekandmise RAB‑ist Finantsinspektsiooni, kuna see eeldaks rohkem aega, oleks ebamõistlikult kulukas – 48 ettevõtet – ning ei pruugiks anda erilist ajalist ja ressursilist kokkuhoidu ka ettevõtjatele. Komisjonis rõhutati korduvalt, et mõlemad asutused teevad praegu koostööd ja peavad seda ka edaspidi tegema. Osutati ka järelevalveasutuste sõltumatusele oma töö korraldamisel ja vastutustundlikkusele. Muudatusettepanek nr 9 jäi eeltoodud põhjuste tõttu komisjoni toetuseta. Arutati Finantsinspektsiooni võimekust järelevalve loomisel ja ülevõtmisel. Selle puhul oli kaks teemat. [Esiteks,] tuua töötajad Finantsinspektsiooni üle RAB‑ist. Seda RAB ei pidanud võimalikuks ja mõistlikuks, kuna kogenud töötajate vajadus on asutuses endiselt. Finantsinspektsioon leidis, et neil on võimalik saada kompetentseid isikuid kiiresti just RAB‑ist ning paratamatult kaasneb sellega töötajate üleostmine. Teine teema puudutas järelevalvetasusid Finantsinspektsioonis. Nimelt, Finantsinspektsiooni järelevalvatavad maksavad ise järelevalvetasu, mille kehtestab seadustes antud piirides Finantsinspektsiooni nõukogu igal aastal. Ühe valdkonna järelevalvetasust saadud summasid ei saa kanda teiste valdkondade järelevalvekulude katteks. Finantsinspektsiooni hinnangul ei pruugi eelnõus pakutavad piirmäärad olla piisavad, eriti alguses, kui on keeruline hinnata vajaliku töö mahtu ja järelevalvesüsteemi loomisega kaasnevaid kulutusi. Kuna järelevalvetasu on võimalik muuta igal aastal ehk tagatud on vajalik paindlikkus nii tasude suurendamiseks kui ka vähendamiseks, siis nõustus komisjon sellega, et suurendada järelevalvetasu maksimummäärasid. See on kajastatud muudatusettepanekus nr 10. Komisjon nõustus ka muudatusettepanekutega, mis kavandati Rahandusministeeriumi poolt järgnevalt. Täpsustatakse nõudeid, mille kohaselt peab kolmandas riigis tegutsemise loa taotleja esitama kinnituse selle kohta, et on analüüsinud sihtriigis õigusaktide nõudeid ja oma võimet neid täita, muudatusettepanek nr 6, täpsustusega, mida palus teha Audiitorkogu, muudatusettepanek nr 7, andmete säilitamine peale tegevusloa kehtetuks tunnistamist, muudatusettepanek nr 15, millega vähendatakse bürokraatiat, tegevusloata väikefondi kustutamine, muudatusettepanek nr 11, tehnilised täpsustused muudatusettepanekutes nr 8 ja 14, ning eelnõu jõustamist puudutav muudatusettepanek nr 16. Komisjon ei nõustunud muudatusettepanekuga nr 12, mis puudutab teenusepakkuja tegevusloa kehtetuks muutmist. Seaduses on täpselt paigas, et tegevusloa menetlus tuleb läbi viia kahe kuu jooksul. Kui asjaosalisele tundub, et tegemist on venitamisega, on tal õigus esitada Euroopa Liidu vastavale järelevalveasutusele kaebus. Komisjon ei pidanud [seda] otstarbekaks. Menetluslikud otsused olid järgmised. Võtta eelnõu täiskogu päevakorda 29. mail – 9 poolt, 3 vastu. Lõpetada teine lugemine – 7 poolt, 4 vastu, 1 erapooletu. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 5. juunil – 8 poolt, 3 vastu. Minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu selle põhjaliku ettekande eest! Sa oled maininud ka seda, et tõstatus küsimus andmete ülekandmisest ühelt regulaatorilt teisele. Ma täna sain teada, siin Margus Tsahkna rääkis, et valitsus arutab praegu eelnõu, mis keelab ettevõtete käest topeltandmeid küsida. Kui nad juba on need esitanud, siis võiks neid andmeid kasutada. Samas nii ministeeriumid kui ka komisjoni enamus jäi arvamusele, et peaks küsima topelt. Ehk siis, selle asemel et kaks riigiasutust suhtleksid omavahel, peavad firmad andmed uuesti esitama. Kas sa oskad põhjendada, mis kaalutlustel selline otsus tehti? Miks topeltandmete esitamine on hea?

Aitäh! Diskussioon oli teatavasti selle üle, kuidas andmete ülekandmist korraldada, kas need andmed on üheselt kasutatavad, ja kuna see vorm, mis kehtestatakse Euroopa määrusega, on ette antud, siis seal on küll kattuvusi kehtivate nõuetega, kuid täiendavate andmete esitamise vajadus on endiselt olemas. Lisaks tuleb meeles pidada, et on terve hulk luba juba omavaid ettevõtteid, ja kuna nende nii-öelda loa omamise aeg on olnud piisavalt pikk, siis nendel tuleks neid andmeid niikuinii uuendada, nad peavad need andmed niikuinii esitama. Tekkis küsimus, kas üksikute, suhteliselt väheste andmete ülekandmiseks on riigil vaja tekitada sellist väga keerulist ja kulukat süsteemi, mis võtaks aega ja mis võib tähendada ka seda, et me ei suuda seda määrust ja direktiivi tähtaegselt üle võtta. See on praktilises küsimuses üleminekulahendus. See oli ka komisjoni diskussioonis, et võimalikult palju informatsiooni antaks RAB-i poolt üle. Aga me ei pannud seda seadusesse, kuna seda ei ole võimalikult täpselt sõnastada, milliseid andmeid tuleb üle kanda, mismoodi tuleb üle kanda. Ja tehniliselt ei ole seda võimalik nii kiiresti teha, kui on vaja. Ta ei oleks ka rahanduslikult, kulu mõttes, otstarbekas.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Palun siia Riigikogu kõnetooli Andrei Korobeiniku. Palun!

Suur tänu! Austatud rahvasaadikud! Ma eeldan, et see teema on tõepoolest natuke krüptilisem võrreldes näiteks koolispordiga, aga vaatamata sellele on tegemist olulise küsimusega. Krüptoturg on Eestis juba üsna korralikult reguleeritud. Viimaste aastatega on turult kadunud suurem osa firmadest. Nagu Maris Lauri mainis, alles on jäänud umbes 50, ja see on suurusjärgu võrra vähem, kui neid oli siin buumi ajal. Tõepoolest, see tipp ei olnud seotud nii väga sisulise tegevusega, vaid lihtsalt oli palju tegijaid, kes võtsid endale igaks juhuks litsentsi. See isegi ei pruugi olla seotud mingisuguse petuskeemiga. Lihtsalt, kuna see oli tasuta ja lihtne, siis väga paljud seda tegid. Nüüd, need 50 firmat on need, kes tegid läbi väga keeruka registreerimisprotsessi, enamjaolt on nad maksnud ka tagatisraha. Ja nüüd me oleme olukorras, kus me võtame üle järgmise direktiivi. See on jällegi igati mõistlik, sellepärast et kui Euroopa Liidu turg on enam-vähem selline ühtne, siis sellest võidavad kõik. Paraku me oleme jälle olukorras, kus Eesti võtab selle direktiivi üle üsna loominguliselt ja mitte nii, nagu mõned teised riigid, kes üritavad jätta rohkem majandusvabadust. Vastupidi, tekitatakse lisareegleid, tehakse bürokraatiat juurde ja kokkuvõttes on ilmselt oodata, et nende 50 firma asemele ei jää Eestisse suurt kedagi. Siin eelnevalt oli mitu Keskerakonna eelnõu, millest osa üritas leida lisarahastust eelarvesse ja osa investeerida seda lisarahastust teemadesse, mis on Eesti jaoks olulised. Nüüd on meie ees eelnõu, mis tegelikult lihtsalt tapab ühe sektori ära. Homme, juba väga varsti ootab meid OTRK teemal, kuidas mitte elada võlgu. Üks retsept on väga lihtne: lasta firmadel teha äri. Siis tulevad maksud eelarvesse, siis saab mitte võlgu elada. Teine stsenaarium on see, et Eesti rahandus läheb lihtsalt välisjuhtimise alla, nii nagu siin eelmise suure kriisi ajal juhtus Lätiga. See on see tulevik, mida me nende eelnõudega saavutame. Mul on siiralt kahju, et me ei arvestanud suhteliselt kosmeetilisi, aga mõistlikuid ettepanekuid, mis leevendaksid seda koormust. Me ise enda kätega teeme lihtsast Eesti riigiaparaadist sellise monstrumi, kus ametnikke tuleb juurde lihtsalt sellepärast, et Riigikogu annab neile uusi põnevaid ülesandeid. Firmad peavad esitama aruandeid kaks, kolm, neli korda – erinevatele ametitele erinevaid andmeid. See ongi see Eesti, mida Reformierakond ehitab. Sama erakond, mis alustas majanduse vabastamise ja reeglite leevendamisega, on nüüd jõudnud niikaugele, et iga liigutusega tekitab bürokraatiat ja uusi makse juurde. See on väga kurb. See on küll teine lugemine, aga peale kolmandat me võime hüvasti jätta veel ühe majandussektoriga. Sellest on siiralt kahju. Aitäh teile!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuna ka mul oli au osaleda rahanduskomisjoni istungil, kus seda teemat arutati, ja kaitsta Keskerakonna muudatusettepanekuid, siis sooviks omalt poolt ka paar sõna öelda. Muidugi, krüptovaraturu seaduse eelnõu kõlab väga keeruliselt ja võib-olla ta sisult on väga keeruline, aga kui lihtsustatult öelda … Tõesti, varem oli meil regulatsioon päris puudulik. Meil oli üle 1500 krüptovara operaatori ja järelevalve ei olnud tõhus. Aga aastatega on see väga kõvasti, päris oluliselt paranenud. Praegu meil tegelikult ongi alles ainult 48–49 operaatorit, kes on läbi käinud tulest ja veest. Ja need uued nõuded, mis meil on, mis päris hiljuti vastu võeti, on päris ranged. Rahapesu Andmebüroo on kõik mittesobiliku või kahtlustäratava, kõik sellised ettevõtted meie turult eemaldanud. Nagu ma mainisin, alles ongi 48–49 operaatorit, kes nendele uutele rangetele nõuetele vastavad, on need load saanud uute nõuete järgi või praegu uuendavad. Üleüldse, kui rääkida ohtudest, siis paljud ohud tulevad väljastpoolt Eestit ja nendelt operaatoritelt, kes tegutsevad Eestis. Kahjuks seal paremat järelevalvelt tagatud veel ei ole. Siiamaani inimesed võivad langeda pettuste ohvriks. Aga nüüd see tänane eelnõu. Mis on kõige suurem probleem? See, et võetakse üle määrus, aga millegipärast võetakse see määrus üle palju rangemalt. Natukene jääb mulje, et kasutatakse ära momenti kuidagi karistada ettevõtjaid. Ja muidugi see, et loamenetlus liigub Rahapesu Andmebüroost Finantsinspektsiooni alla. Mingil määral on see arusaadav, aga teiselt poolt oli täiesti arusaamatu, et näiteks muudatusettepanek, mis puudutas olukorda, et ettevõtjad ei peaks oma andmeid topelt esitama, ei läinud läbi. See on imelik, et kui ettevõtja on teinud suure töö ära, tegelenud dokumentatsiooniga, on selle üks kord juba esitanud, siis ta peab kõike hakkama otsast peale tegema. See on tegelikult väga suur töö. Huvitav, et me räägime digiriigist, räägime personaalsest riigist, aga ettevõtjad peavad ikkagi tegema topelttööd. Nüüd veel üks aspekt. Üks kõige rangem nõue, mis ei tulene määrusest, on kolmeliikmelisuse nõue nõukogule ja kaheliikmelisuse nõue juhatusele. Seda nõuet ei ole määrus sätestanud. Probleem on selles, et Eestis ei ole sisuliselt inimesi, kes saaks seal nõukogus olla, kuna neil pole [vastavat] kvalifikatsiooni. Oleks vaja leida 160–200 [vastava] kvalifikatsiooniga inimest. On ka võimalus, et kui Finantsinspektsioon hakkab neid hindama, siis ta lihtsalt ei lase neid läbi. Kui [tekkis] küsimus, miks me võtame üle rangemalt, kui määrus seda ei nõua, teised riigid ei võta seda niiviisi üle, siis öeldi, et meie soovime ohtusid vähendada. Aga milliseid ohtusid? Mis on tavaliselt need põhiohud? Põhiohud krüptooperaatorite puhul ongi häkkimine, vargus, mingisugused pettused. Aga suurem nõukogu ei suuda neid riske kuidagi paremini kontrollida. Täna on ka kolme kaitseliini põhimõte, aga tegelikult audiitor kontrollib turvalisust ja ka sisulist protsesside toimimist. See on see koht, kus võib-olla neid nõudeid peaks [karmistama]. Näiteks on meil mitmed operaatorid, kes kasutavad seda nii-öelda rahakotiteenust, aga nendel endal ei ole ligipääsu sellele rahale, krüptovaluutale. Palun veel kolm minutit.

Jaa, kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! Üks parim näide on ettevõte Wolt, kus saab maksta krüptovaluutas, aga nemad ise tegelikult seda raha ei hoia, nad kasutavad muud operaatorit. Ja nüüd selle uue nõudega nemad ei saagi enam seda teenust pakkuda, kuna nemad lihtsalt ei leia neid [vastava kvalifikatsiooniga] inimesi, kes [vastaks] nõudele. Kahjuks meie enda ettevõtted saavad pihta. Üks [aspekt] veel, kolmas oluline aspekt. Kui rahanduskomisjonis käis Finantsinspektsiooni esindaja, siis mind täiesti hämmastas see, et ta ütles otse välja: meil täna puudub võimekus, tegelikult me ei jõua selleks ajaks leida inimesi, meil ei ole seda ressurssi, me tegelikult ei tea, kuidas me hakkama saame, kuidas me kõikide nende uute loamenetlustega hakkama saame, sest kõike ju hakatakse otsast peale tegema. Ja probleem on veel selles, et Rahapesu Andmebüroost ei saa ka inimesi nii-öelda [ära] anda, et nad appi läheksid. Praegu riik sellesama eelnõuga, selle ümberkorraldusega, mingil määral ka rapsimisega tekitab endale halduskoormust ja lisakoormust juurde. Aga üks asi on hea: rahanduskomisjon arvestas muudatusettepanekut, mille kohaselt on ülemineku tähtaeg pikem. Seda arvestati, ma arvan, et see on päris oluline. Aga veel üks aspekt, mis näitab valitsuse või ministeeriumi tänast suhtumist, oli see, et kui üks ametnik kaitses seda eelnõu ja samamoodi esitati küsimus, et miks me võtame niimoodi rangemalt üle, teised riigid ei pane selliseid nõudeid, siis vastus oli selline: see on vajalik selleks, et puhastada turgu. Ja teine lause oli: kui nende jaoks on nõuded liiga ranged, siis neil on alati võimalik minna mõnda teise liikmesriiki. Kahjuks need kaks lauset võtavad kokku selle suhtumise, et leiti veel üks majandusharu, mis valitsuse hinnangul ei ole Eestis vajalik. Põhimõtteliselt öeldaksegi, et las need investeeringud ja ressurss liiguvad teise riiki. Meie olemegi [esitanud], Andrei Korobeiniku nimel on esitatud väga sisulised, väga head muudatusettepanekud, mille üle oli ka väga sisuline arutelu, ja ministeerium sai aru, et need on olulised muudatusettepanekud. Need kindlasti me paneme praegu ka suures saalis hääletusele. Nendest Andrei juba rääkis, nendest rääkisin ka mina. Oleks väga tore, kui koalitsioon neid toetaks, et me sellega tegelikult aitaksime oma ettevõtjaid. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Maris Lauri. Palun!

Head kolleegid! Mul ei olnud plaanis siia tulla, aga kuna meile esitati kallutatud vaatenurka, siis korrigeerin mõningaid asju, [selgitan] mõningat vaadet, mis meie riigil on olnud. Eestil on olnud väga halb kogemus krüptoturuga, nende ettevõtetega. Nendega seotud riskid on ülimalt kõrged ja need riskid on endiselt üleval. Ka selle eelnõu menetluse ajal tuli välja järjekordne probleem, järjekordne kriminaaljuhtum. See on väga kõrgete riskidega valdkond ja seetõttu on põhjendatud väga selge järelevalve: korralik ja põhjalik järelevalve. Eesti reeglistik ei ole rangem, kui määrused ette näevad. Meil on Eesti õigussüsteemist tulenevad teatud eripärad, mida me rakendame. See puudutab ettevõtete juhtimistasandit. See on see koht. Nii et väita seda, et me teeme mingi oluliselt rangema reeglistiku – see ei ole isegi võimalik, lähtudes direktiivist ja lähtudes Euroopa määrusest. Määrused on teatavasti otsekohalduvad. Kui Eesti seadustik oleks vastuolus, siis ta lihtsalt ei kehtiks Euroopa Liidus. On olemas teatud õiguslikud asjad, mida igas riigis tuleb jälgida. Eestis on ettevõtete puhul olemas teatud reeglistikud, mis puudutavad finantsvaldkonda, neljasilmajärelevalve, et ei tehtaks riskantseid tehinguid, et ei käidaks vastutustundetult ja pahatahtlikult ümber klientide varaga. Ma rõhutan: just nimelt klientide varaga. Ja veel kord, ka komisjonis sai korduvalt rõhutatud, et mitte kõik krüptovaraga tehtavad tehingud ei lähe selle määruse ja direktiivi järelevalve ja ka selle seaduse alla. Siin puldis toodud hiljutine näide ei käi selle alla. Nii et teatud valdkondade kohta, kus toimub lihtsalt nii-öelda vahetustegevus, ei käi see tõesti – seal ei nõuta ei põhjalikumat juhatust ega nõukogu. See on nõutav sel juhul, kui tegeldakse natuke keerulisemate ja suurema riskiga krüptoteenuste osutamisega. Need lahendused on läbi kaalutud, läbi mõeldud ja paremat ei ole praktiliselt võimalik saada. Ka andmete üle tõstmisel, nagu ma enne seletasin, on see praktiline lahendus. Ka mulle meeldiks, kui andmeid peaks [ainult] üks kord esitama, aga praegusel üleminekuperioodil, kuna valdav osa andmeid tuleb esitada täiendavalt, on see lahendus ka riigirahanduslikult mõistlik. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Kokku on esitatud 16 muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on esitatud Andrei Korobeiniku poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt. Teine muudatusettepanek on esitatud rahanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitanud Andrei Korobeinik, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Andrei Korobeinik, palun!

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja võimalusel toetada.

Head kolleegid, asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, oleme eelnõu 398 muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 8, vastu 48, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Järgnevalt muudatusettepanek nr 4, esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitaja Andrei Korobeinik, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Andrei Korobeinik, palun!

No ma väga loodan, et selle ettepanekuga läheb paremini kui eelmisega. Ma paneks selle hääletusele ja kuna nüüd inimesed saavad aru, et seda võiks toetada, siis ma loodan, et nad teevad seda.

Aitäh! Me asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Kas me võime minna hääletuse juurde? Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega 8 poolt, 48 vastu ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Järgnevalt muudatusettepanek nr 6, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 7, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 8, esitaja rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 9, esitanud Riigikogu liige Andrei Korobeinik, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Andrei Korobeinik, palun!

Austatud istungi juhataja, ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne hääletust palun hoolikalt mõelda, kas seda võib-olla (Naer saalis.) tasuks siiski toetada.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Hääled saalist.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 8, vastu 48, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Järgnevalt muudatusettepanek nr 10, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 11, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 12, esitanud Andrei Korobeinik ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Andrei Korobeinik, palun!

Austatud istungi juhataja! Kuna siin saab veel midagi päästa, siis ma palun seda ettepanekut hääletada.

Aitäh! Head kolleegid, kas võime asuda hääletuse juurde? (Hääled saalist.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 12, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 8, vastu 47, erapooletuid 1, ei leidnud ettepanek toetust. Järgnevalt 13. muudatusettepanek. See on päris pikk meil siin, see on väga pikk ettepanek. Selle on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 14. muudatusettepanek, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 15. ettepanek, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 16. muudatusettepanek, esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Me oleme kõik 16 muudatusettepanekut üle vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 398 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.