Istungi profiil: Jaak Valge
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-02-07
Poliitiline positsioon
Poliitiline rõhuasetus on tugevalt suunatud kõrghariduse eestikeelsuse tagamisele ja demograafilisele kriisile lahenduste leidmisele. Kõrghariduse eelnõu on raamitud vajadusena tõsta õppekvaliteeti ja viia see vastavusse Eesti tööturu vajadustega, vastandudes ideoloogilisele rahvusvahelistumisele. Sotsiaalpoliitikas on esikohal sündimuse suurendamine riiklikult tagatud õppelaenu kustutamise kaudu, pidades seda strateegiliselt olulisemaks kui lõpetajate varajast tööturule jõudmist.
14 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi kõrgharidusseadusandlusest ja rahvastikuteaduslikust analüüsist, viidates konkreetsetele seadusesätetele ja varasematele õigusaktidele. Argumentatsiooni toetavad andmed (nt doktorantide keeleline jaotus, meesüliõpilaste osakaal) ning tsiteeritakse autoriteete nagu Jaak Aaviksoo, Villu Kõve ja Martin Ehala. Eraldi rõhutatakse rahvusteaduste alafinantseerimise probleemi, tuues näiteks monograafiate madala punktisüsteemi.
14 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on analüütiline, struktureeritud ja järjekindel, kasutades korduvalt mudelit: eelnõu säte, valitsuse reaktsioon, kõneleja vastureaktsioon. Toon on kriitiline valitsuse tegevusetuse suhtes, eriti seoses lubatud "terviklahenduse" puudumisega, mida on oodatud kaks aastat. Kasutatakse palju tsitaate ja andmeid, mis annab esitusele akadeemilis-loogilise iseloomu, samas on kriitika valitsuse suunal intensiivne ja süüdistav ("ülimõttetu", "piinlik").
14 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on Riigikogu täiskogul aktiivne, esitades kaks eelnõu ja vastates mitmele küsimusele. Tegevusmustrisse kuulub sarnaste eelnõude korduv esitamine (kolmandat korda), põhjendades seda valitsuse lubatud terviklahenduse puudumisega. Kõneleja on valmis tunnistama eelnõu tehnilisi vigu, mis on parandatavad kolme minutiga.
14 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on valitsuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga (HTM), keda kritiseeritakse lubatud terviklahenduse esitamata jätmise ja eelnõude mõjuanalüüsi nõudmise pärast, pidades seda "piinlikuks". Kriitika on poliitika- ja menetluskeskne, vastandudes valitsuse seisukohale rahvusvahelistumise prioriteetides ja demograafiliste meetmete osas. Valitsuse vastuseid nimetatakse "copy-paste-lauseteks".
14 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on keskendunud oma eelnõude kaitsmisele ja kolleegide küsimustele vastamisele, näidates üles valmisolekut dialoogiks. Puuduvad viited erakondadeülesele koostööle või kompromisside otsimisele valitsusega, kuid tunnistatakse eelnõu väiksemaid tehnilisi vigu ja tänatakse nendele tähelepanu juhtimise eest.
14 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklik, keskendudes Eesti kõrghariduse, tööturu ja rahvastiku probleemidele. Rahvusvahelised teemad (nt välistudengid, õpiränne) on käsitletud peamiselt Eesti siseriiklikke huve silmas pidades, kritiseerides Eesti maksumaksja raha eest teiste riikide spetsialistide koolitamist. Kasutatakse rahvusvahelisi näiteid (Zimbabwe, USA) ebaõiglase globaliseerumise illustreerimiseks.
14 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated rõhutavad riiklike ressursside säästlikku kasutamist, kritiseerides välistudengite õpetamise "priiskamist", kui nad Eestisse tööle ei jää. Toetatakse õppelaenu maksimummäära olulist tõstmist (8200 euroni), et vähendada üliõpilaste vajadust töötada õpingute ajal. Pikaajaline majanduslik kasu nähakse sündimuse kasvatamises, mis toob tulevikus kaasa tööealiste maksumaksjate arvu suurenemise.
14 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne rõhuasetus on sündimuse suurendamisel, pakkudes õppelaenu osalist kustutamist laste sündimise eest, pidades seda strateegiliseks prioriteediks. Samuti juhitakse tähelepanu soolisele ebavõrdsusele kõrghariduses, kus meesüliõpilaste osakaal on langenud 39%-ni, ning seostatakse seda hariduse madala kasuga tööturul. Toetatakse Eesti kodakondsuse omandamist soodustavaid meetmeid.
14 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja on algataja rollis, keskendudes kahe eelnõu esitamisele: kõrgharidusseaduse muutmine eestikeelse õppe osakaalu reguleerimiseks (8%, 20%, 30% piirmäärad) ja ülikoolide deideologiseerimiseks. Teine eelnõu puudutab õppelaenu süsteemi reformi, tõstes laenu määra ja lisades laenukustutuse tingimused laste sünni korral (50% esimese lapse eest, 100% kolmikute eest).
14 Analüüsitud kõnesid