Istungi profiil: Jaak Valge
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-01-23
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevale kriitikale majandus- ja teaduspoliitika ebaefektiivsuse osas, rõhutades tööjõu tootlikkuse langust. Peamine vastuseis on suunatud odavtööjõu massimigratsioonile, mida peetakse innovatsiooni pärssivaks ja majanduse lihtsama tootmise suunas liikumise põhjuseks. Nõutakse fundamentaalseid muutusi teaduspoliitikas, et see oleks Eesti-kesksem ja deideologiseeritud. Poliitika raamimine on peamiselt tulemuspõhine, keskendudes investeeringute ja tegeliku väljundi lahknevusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust teadus- ja arendustegevuse poliitika ning majandusnäitajate osas, kasutades võrdlevaid andmeid tootlikkuse ja SKP suhte kohta ning tuues välja võrdlusi Läti, Poola ja Ungariga. Eriti detailne on teaduse hindamise mehhanismide (Eesti Teadusagentuur, rahvusvahelised eksperdid) ja publikatsioonikultuse kriitika, viidates autoriteetsele Leideni manifestile. Analüüs on tehniline ja keskendub süsteemsetele vigadele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja tugevalt andmepõhine, toetudes loogilistele argumentidele ja statistilistele võrdlustele. Toon on kriitiline ja murelik, eriti süsteemsete vigade ja ideoloogilise kallutatuse osas teaduses. Detailidele keskendumine ("Saatan peitub sagedasti detailides") ja autoriteetsete allikate tsiteerimine annavad kõnele iseloomuliku akadeemilis-kriitilise tooni.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb täiskogu istungil, esitades peaministrile terava küsimuse ja pidades seejärel detailse ettekande. Viited varasematele aruteludele ("millest olen ka varem palju rääkinud") näitavad, et teadus- ja majanduspoliitika teemad on kõneleja püsivas fookuses. Muster hõlmab süsteemsete probleemide esiletoomist ja nende seostamist laiemate majandusnähtustega.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud valitsuse majanduspoliitikale, mis soodustab odavtööjõu sissevoolu, ning Eesti Teadusagentuuri (ETA) tegevusele. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, kritiseerides hindamiskriteeriume, rahvusvaheliste ekspertide kasutamist ja ideoloogilist kallutatust (sh soolise võrdõiguslikkuse nõue). Kriitika on intensiivne, nõudes suuri muutusi ja ausat analüüsi.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on peamiselt kriitiline ja iseseisev, kuid kõneleja väljendab nõustumist eelkõnelejaga vajaduse osas vähendada projektipõhisust, bürokraatiat ja pakkuda väiksemaid grante. Puuduvad viited laiemale erakondadeülesele koostööle või kompromissivalmidusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklik, keskendudes Eesti majanduse spetsiifikale, ühiskonna vajadustele ja eesti keele positsioonile teaduskeelena. Rahvusvahelisi võrdlusi (Läti, Poola, Ungari) kasutatakse peamiselt Eesti kehva tootlikkuse esiletoomiseks ja poliitika ebaefektiivsuse tõestamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated rõhutavad tootlikkuse ja teadusmahuka innovatsiooni tähtsust, vastandudes odavtööjõu sissevoolule, mis pärsib ettevõtete panustamist teadus- ja arendustegevusse. Kuigi erasektori osakaalu kasv R&D-s on kiiduväärne, peab kõneleja olulisemaks raha kasutamise efektiivsust ja teaduse teisalduvust Eesti majandusse.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalvaldkonnas kritiseeritakse eesti keele osatähtsuse vähenemist teaduskeelena ja humanitaar- ning sotsiaalteaduste liigset ideologiseeritust. Kõneleja kritiseerib ka teadusagentuuri soolise võrdõiguslikkuse nõuet teadushindamisel kui teadustaset segavat ja ideoloogilist kriteeriumit. Immigratsiooni käsitletakse peamiselt majandusliku ohuna ("odavtööjõu massimigratsioon").
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud teaduspoliitika reformile ja struktuurimuutustele, nõudes ausat analüüsi ja suuri muutusi. Prioriteetide hulka kuulub bürokraatia vähendamine, projektipõhisuse leevendamine ning hindamiskriteeriumide muutmine rahvusteaduste ja Eesti vajadustega paremaks sidumiseks. Vajalikuks peetakse ka doktoriõppe tõhususe ja atraktiivsuse kasvatamist ilma doktoritaseme devalveerumiseta.
2 Analüüsitud kõnesid