Päevakorra profiil: Jaak Valge
22 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele
2024-05-06
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, rõhutades Eesti haridussüsteemi väidetavat "suurimat kriisi iseseisvuse taastamise järgsel ajal." Kriitika on suunatud ministri tegevuse (kulukad visiidid) ja poliitiliste prioriteetide vastu, seades kahtluse alla, kas kõrgharidus vajab reforme või ainult rahastamist. Fookus on valdavalt tulemuspõhine ja väärtuspõhine, kritiseerides ministri tegevuse pädevust kriisi ajal.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust kõrghariduse rahastamise ja reformivajaduste osas. Kasutatakse konkreetseid andmeid, viidates OECD arvestustele erasektori panuse ja kõrgharidusest saadava palgalisa madaluse kohta Eestis. Samuti tuuakse esile fakt, et Eestis on üle kahe korra rohkem kõrgharidusega lihttöölisi kui Euroopa Liidus keskmisena.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav ja küsitlev, kasutades korduvalt retoorilisi küsimusi ministri otsuste ja väidete tõsimeelsuse kahtluse alla seadmiseks ("kas teie väidate tõsimeelselt...?"). Stiil on formaalne, kombineerides eetilist kriitikat (diktatuuririikide külastamine) konkreetsete andmete ja statistikaga (OECD).
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja viitab ministri korduvvisiitidele diktatuuririikidesse, kritiseerides seda tegevusmustrit Eesti hariduskriisi taustal. Enda tegevusmustrid piirduvad ministri tegevuse ja poliitika küsimuse alla seadmisega Riigikogu istungil.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on haridus- ja teadusminister, kelle tegevust kritiseeritakse nii poliitiliselt (reformide eitamine) kui ka eetilistel alustel (koostöö diktatuuririikidega). Kriitika intensiivsus on kõrge, seostades ministri tegevuse haridussüsteemi suurima kriisiga ja rõhutades visiitide kulukust.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja mainib, et kõrgharidusõppe reformivajaduste määratlemiseks on loodud lugematul hulgal töögruppe ja komisjone, sealhulgas Riigikogu toetusgrupp. Kõneleja enda koostöövalmiduse või -stiili kohta andmed puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on jagatud riiklike teemade (Eesti haridussüsteemi kriis, kõrghariduse rahastamine) ja rahvusvahelise tegevuse vahel. Rahvusvaheliselt keskendutakse kriitiliselt ministri visiitidele diktatuuririikidesse, tuues näiteks Araabia Ühendemiraadid.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad kõrghariduse majanduslikule efektiivsusele ja reformivajadusele. Rõhutatakse madalat erasektori panust ülikoolidesse ja kõrgharidusega kaasneva palgalisa väiksust Eestis, vihjates vajadusele struktuursete muudatuste järele.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsete teemade puhul rõhutatakse akadeemilise vabaduse puudumist ja naiste õiguste karmilt piiramist diktatuuririikides, kasutades seda ministri visiitide eetiliseks kritiseerimiseks. Domineeriv sotsiaalne teema on haridussüsteemi kriis Eestis.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud kõrgharidusõppe reformi vajaduste määratlemisele, vastandudes ministri väitele, et reforme pole vaja. Märgitakse ära, et reformivajaduste määratlemiseks on loodud palju töögruppe ja komisjone.
2 Analüüsitud kõnesid