Päevakorra profiil: Jaak Valge
Kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (291 SE) esimene lugemine
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on Eesti kõrghariduse kriisil, rõhutades õppekvaliteedi langust, spetsialistide mittevastavust tööturu vajadustele ja kiiret ingliskeelestumist. Seisukoht on tugevalt eestikeelse õppe tagamise ja ülikoolide deideologiseerimise poolt, pidades praegust süsteemi Eesti maksumaksja raha "priiskamiseks". Eelnõu esitatakse korduvalt, kuna valitsus pole lubatud terviklahendust esitanud, mis näitab tugevat survet poliitika muutmiseks.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust kõrghariduspoliitika ja -seadusandluse alal, viidates konkreetsetele seadusesätetele (Keeleseaduse § 26 lg 4) ja statistikale (nt Haridussilma andmed doktorantide keeleõppe kohta). Argumente toetatakse akadeemiliste autoriteetide (Jaak Aaviksoo, Martin Ehala) tsiteerimisega. Eraldi tuuakse välja rahvusteaduste finantseerimise probleemid, näiteks monograafiate alafinantseerimine teadusinfosüsteemis.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on struktureeritud ja loogiline, esitades argumente süstemaatiliselt (eelnõu säte – valitsuse reaktsioon – kõneleja vastus). Kasutatakse tugevaid ja kriitilisi väljendeid ("täielik priiskamine", "ülimõttetu", "alandav") ning apelleeritakse rahvuslikele huvidele ja ratsionaalsusele. Tone on asjalik, kuid samas tungiv, rõhutades vajadust parandada õigusaktide vigu.
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on teema osas järjekindel, märkides, et sarnast eelnõu on esitatud juba kolmandat korda, kuna valitsus pole suutnud pakkuda lubatud terviklahendust. See näitab püsivat seadusandlikku survet valitsusele ja ministeeriumile.
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on valitsus ja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), keda kritiseeritakse protseduuriliste viivituste eest ja kõrghariduse ideoloogilise rahvusvahelistumise toetamise eest. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust arengu pidurdamises ja maksumaksja raha raiskamises. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid rõhutatakse kohustust seaduse vigu esile tuua.
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Ei ole piisavalt andmeid.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklik (Eesti kõrgharidus, tööturu vajadused, eesti keele ja kultuuri edendamine) ning rahvusvaheline (välisüliõpilaste mõju, õpiränne, võrdlus arenenud riikidega). Puudub konkreetne rõhuasetus kohalikele omavalitsustele või piirkondadele Eestis.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated rõhutavad haridusinvesteeringute efektiivsust ja riiklikku kasu, kritiseerides raiskamist (priiskamist) välisüliõpilastele, kes Eestisse ei jää. Toetatakse hariduse vastavusse viimist Eesti tööturu vajadustega, et tagada lõpetajatele kõrgem palgalisa, ning nõutakse, et rahastamine arvestaks õppekvaliteeti, mitte ideoloogilist rahvusvahelistumist.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne fookus on eestikeelse kõrghariduse säilitamisel ja kvaliteedi tõstmisel, et toetada Eesti kultuuri ja teadust. Märgitakse ka süvenevat soolist ebavõrdsust ülikoolides, kus noormeeste osakaal on langenud 39%-le, ning vajadust ülikoolid deideologiseerida.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik prioriteet on Kõrgharidusseaduse muutmine (eelnõu 291 SE), et kehtestada protsentuaalsed piirmäärad võõrkeelsele õppele kõigil astmetel (sh doktorantuuris). Samuti on fookuses rahvusvahelistumise ja mobiilsuse näitajate eemaldamine ülikoolide missioonist ja tulemusrahastamise kriteeriumidest. Kõneleja on eelnõu algataja ja tugev toetaja.
6 Analüüsitud kõnesid