Kuude kaupa: Kristo Enn Vaga

Kõneleja retooriline stiil on formaalne, lugupidav ("härra esimees", "lugupeetud härra Martinson") ja analüütiline. Rõhuasetus on loogilisel arutlusel ja poliitilistel küsimustel, tunnustades eelnevaid ideid ja otsides praktilisi lahendusi riiklike eesmärkide saavutamiseks.

Stiil on ametlik, asjalik ja tõsine, eriti julgeoleku teemadel, rõhutades valmisoleku ja teadlikkuse tähtsust. Kõneleja toetub loogilistele argumentidele ja statistikale (kaitsekulude summad), vältides liigseid emotsionaalseid üleskutseid. Ta esineb tihti Riigikaitsekomisjoni esindajana, mis nõuab detailset ja protseduurilist keelekasutust.

Stiil on terav, konfronteeriv ja protseduuriline, kasutades otseseid väljakutseid ja sarkasmi vastaste suunas. Süüdistab kolleege eelnõude mittetundmises ja ebaaususes (nt hääletuselt puudumine) ning kasutab väljendeid nagu "Ma nüüd harin teid natukene" ja "raiute sisse lahtisest uksest".

Stiil on valdavalt formaalne, asjalik ja protseduuriline, eriti Riigikaitsekomisjoni ettekannetes, kus esitatakse detailseid menetlusandmeid ja osalejaid. Toon on analüütiline ja keskendub faktidele ning riskide adresseerimisele, kasutades loogilisi apelle. Kasutab selgitavat keelt, et teha keerulised teemad (elutähtsad teenused) arusaadavaks ("maakeeli kokku võttev").

Stiil on väga formaalne, lugupidav ja protseduurikeskne, kasutades standardseid pöördumisi Riigikogu istungitel ("Auväärt minister!", "Head kolleegid!"). Kõneleja keskendub loogilisele argumentatsioonile ja faktide esitamisele (nt komitee otsused ja eelnõu sisu), olles ettevaatlik eksimise vältimisel ("ma ei taha siin puldis eksida").

Retooriline stiil on võitlev ja andmepõhine, kasutades statistikat valitsuse kaitsepoliitika õigustamiseks. Vastase kritiseerimisel kasutatakse sarkasmi ja isiklikke rünnakuid (nt Reinsalu "suurepärane tuuleveskistiil" ja "huvitav asjatundja"), samas rõhutades arutelu vajalikkust Riigikogu saalis.