Istungi profiil: Toomas Uibo
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-05-06
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugev toetus haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele ning tema jõulistele reformidele, eriti eestikeelsele haridusele üleminekule. See seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades eesti keele ja kultuuri staatuse tugevdamist riigis. Toetatakse kiiret ja vankumatut reformide elluviimist, lükates tagasi ajapikendused ja erandid.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab autoriteeti hariduspoliitika ja süsteemsete reformide juhtimise alal, loetledes detailselt algatatud muudatusi. Erialane teadmine hõlmab maa-algkoolide toetusmeetmeid, eksamikorralduse muutmist ning õpetajate karjääri- ja palgamudeli väljatöötamist. Rõhutatakse, et eestikeelsele haridusele üleminek on pikk, mitmeaastane protsess, mis nõuab põhjalikku ettevalmistust.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on valdavalt võitlev ja ülistav, kiites ministrit tema pädevuse ja argumenteerimisoskuse eest ("Lausa lust!"). Kasutatakse nii emotsionaalseid apelle (viited Eesti iseolemisele ja vaba vaimu ründamisele) kui ka loogilisi apelle, loetledes konkreetseid reforme ja saavutusi. Toon on reformimeelne ja optimistlik, kuid vastaste suhtes terav.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmustrid viitavad ministri intensiivsele tööle ja kohapealsele kaasamisele, tuues esile, et minister on külastanud enam kui sadat Eestimaa kooli. Rõhutatakse, et reformide positiivne mõju on tunda alles aastate pärast, mis viitab pikaajalisele planeerimisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis on suunatud Keskerakonnale ja EKRE-le, keda süüdistatakse umbusalduse algatamises ja eestikeelsele haridusele ülemineku torpedeerimise katses. Kriitika on intensiivne ja sisuline, süüdistades vastaseid ka varasemate haridussüsteemi probleemide kuhjamises ja "Vene jutupunktide" rääkimises. Ajapikendus reformide elluviimisel lükatakse kategooriliselt tagasi.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Minister on portreteeritud kui partnerluspõhine juht, kes on soovinud reformides partneritega põhjalikult kokku leppida, mitte asju ülevalt alla kehtestada. Mainitakse, et minister seisis õpetajatega samal poolel streigi lõpetamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on üleriigiline, rõhutades, et eestikeelne haridus peab laienema "Eesti Vabariigi igas nurgas." Konkreetselt tuuakse esile toetus 18 kodulähedasele maa-algkoolile, kuid samas lükatakse tagasi regionaalsed erandid keeleüleminekul (Narva, Lasnamäe).
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on seotud haridusreformidega, mille eesmärk on lahendada õpetajate järelkasvu mure ja parandada kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust Eesti majanduses. Mainitakse kutsehariduse reformi kui olulist sammu tööjõu kättesaadavuse parandamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on haridus ja keelepoliitika, rõhutades vajadust pakkuda kõigile Eesti lastele kvaliteetset eestikeelset haridust. See on vajalik, et lapsed saaksid funktsioneerida täisväärtuslike ühiskonna liikmetena, olenemata nende emakeelest.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud Eesti ajaloo suurima haridusreformi (eestikeelsele haridusele üleminek) edukale juhtimisele ja elluviimisele. Prioriteetide hulka kuulub ka põhikoolide lõpetamise korra muutmine ning õpetajate karjääri- ja palgamudeli väljatöötamine, mille otsused vajavad Riigikogus vastuvõtmist.
2 Analüüsitud kõnesid