Päevakorra profiil: Toomas Uibo
22 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele
2024-05-06
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt reformimeelne, keskendudes vankumatule üleminekule eestikeelsele haridusele ilma eranditeta. Rõhutatakse vajadust viia ellu pikalt oodatud reforme (nt õpetajate palgamudel, kutseharidusreform), seades esikohale eesti keele ja kultuuri staatuse tugevdamise riigis. Poliitiline raamistik on nii väärtuspõhine (eesti keele olulisus) kui ka tulemuspõhine (ministri efektiivsuse kiitmine).
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejad näitavad autoriteeti hariduspoliitika valdkonnas, käsitledes detailselt eestikeelsele haridusele ülemineku protsessi pikkust ja probleeme. Samuti käsitletakse õpetajate karjääri- ja palgamudeli väljatöötamist, kutsehariduse reformi ning maakoolide toetusmeetmete väljatöötamist. Rõhutatakse ministri pädevust ja argumenteerimisoskust haridusküsimustes.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on toetav, optimistlik ja vastaste suhtes teravalt võitlev, eriti ministri kaitsmisel umbusaldusavalduse eest. Kasutatakse tugevaid väärtuspõhiseid argumente (eesti keele ja kultuuri tähtsus) ning loetletakse konkreetseid poliitilisi saavutusi (nt 18 maakooli toetamine). Toon on formaalne ja keskendub pigem poliitilisele analüüsile kui isiklikule jutustamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Ministri tegevusmustrid viitavad intensiivsele välitööle ja partneritega suhtlemisele, kuna ta on külastanud üle saja Eestimaa kooli. Samuti on ta tegelenud jõuliselt otsuste elluviimisega, mis puudutavad positiivselt paljusid Eesti inimesi.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on umbusaldusavalduse algatajad Keskerakond ja EKRE, keda süüdistatakse eestikeelsele haridusele ülemineku nurjamise katses. Kriitika on intensiivne, süüdistades vastaseid varasemate haridussüsteemi murede kuhjamises ja "Vene jutupunktide" rääkimises. Ajapikendus üleminekul lükatakse kategooriliselt tagasi.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Ministri koostööstiil on partnerlust rõhutav, kus ta on soovinud kõikides reformides partneritega asjad põhjalikult kokku leppida, selle asemel et asju ülevalt alla kehtestada. Ta on võtnud igat partnerit hariduses võrdsena.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus hõlmab nii riiklikke reforme kui ka spetsiifilist tähelepanu maakoolide elujõulisuse toetamisele, tuues näiteks 18 kodulähedast maa-algkooli. Samuti rõhutatakse eestikeelsele haridusele ülemineku vältimatust Narvas ja Lasnamäel.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated on seotud haridusreformidega, mille eesmärk on lahendada õpetajate järelkasvu mure ja parandada kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust Eesti majanduses kutsehariduse reformi kaudu.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne küsimus on haridusreform, mille eesmärk on pakkuda kõigile lastele kvaliteetset eestikeelset haridust, olenemata nende emakeelest. Samuti tegeletakse õpilaste ja vanemate mõttetu stressi vähendamisega põhikoolide lõpetamise korra ja eksamite varasemaks toomise kaudu.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamisele ja elluviimisele, mis on Eesti ajaloo suurim haridusreform. Prioriteetide hulka kuuluvad ka õpetajate karjääri- ja palgamudeli väljatöötamine ning põhikoolide lõpetamise korra muutmine.
2 Analüüsitud kõnesid