Aastate kaupa: Aleksandr Tšaplõgin

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja selle juhid, keda süüdistatakse rahva "röövimises", korruptsioonis ja ebakompetentsuses. Kriitika on intensiivne, ulatudes poliitilistest erimeelsustest (maksupoliitika, rohepööre) kuni moraalsete süüdistusteni (bolševistlikud meetodid kirikute sulgemisel). Opositsiooniline seisukoht on kompromissitu, nõudes valitsuse tagasiastumist.

Opositsiooniline hoiak on äärmiselt intensiivne ja suunatud otse valitsusele, eriti peaminister Kaja Kallasele ja Reformierakonnale. Kriitika on nii poliitiline (majanduslik enesetapp, Rail Baltic) kui ka eetiline/isiklik (valetamine, Vene äride seosed, huvide konfliktid Ossinovskiga). Kompromissivalmidust ei ilmne, vaid valitsuse tegevust nimetatakse järjekindlalt vaeste "röövimiseks" ja riigi julgeoleku ohustamiseks. Kriitika laieneb ka ametnikele, kes saavad heldeid preemiaid puuduliku töö eest.