Päevakorra profiil: Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu (535 OE) esimene lugemine
2025-02-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on majanduslikul õiglusel ja maksupoliitikal, nõudes tungivalt pangandussektori kasumimaksustamist ja toiduainete käibemaksu alandamist. Seisukoht on tugevalt vastanduv valitsuse poliitikale, mida kirjeldatakse kui rikaste kaitsmist ja vaeste röövimist. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades solidaarsuse ja õigluse puudumist praeguses maksusüsteemis. Kingitakse pankadele miljard eurot ja seejärel võetakse see miljard tagasi pensionäridelt ja lastelt.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi maksustruktuurist, tuues välja konkreetsed käibemaksu (22%, tõuseb 24%) ja pankade avansilise kasumimaksu (18%) määrad. Samuti rõhutatakse Euroala kõrgeimaid laenuintresse ja kommertspankade teenitud miljardieurost kasumit. Kasutatakse finantsandmeid, et toetada argumenti ebaõiglasest tulude teenimisest ja ebavõrdsest maksukoormusest.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitlev, emotsionaalne ja süüdistav, kasutades teravat moraalset keelt valitsuse ja pankurite kritiseerimiseks ("piinlik on kuulata," "häbitult tühjendades," "röövida vaeseid"). Kasutatakse tugevaid vastandusi (Rootsi pankurid vs nälgivad eestlased) moraalsete apellide loomiseks. Kõne on pigem väärtuspõhine ja emotsionaalne, mitte tehniline, eesmärgiga tekitada avalikku pahameelt.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Not enough data
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsuskoalitsiooni esindajad, keda kritiseeritakse teravalt rikaste kaitsmise ja vaeste maksustamise eest. Kriitika on suunatud ka Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumi vastu nende vaikimise ja tegevusetuse pärast pangandussektori ebaõiglase kasumi osas. Vastuseis on intensiivne ja süüdistab valitsust Rootsi pankurite eelistamises Eesti kodanikele.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja esindab Keskerakonna fraktsiooni seisukohta ja ettepanekut, mis viitab fraktsioonisisesele koostööle. Puudub igasugune viide valmisolekule kompromissiks või erakondadeülesele koostööle, kuna valitsuse poliitikat peetakse ebaõiglaseks ja vastuvõetamatuks.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikel majandusprobleemidel (Eesti pangandus, Eesti rahvas) ja rahvusvahelisel kontekstil (eurotsooni intressid, Rootsi pankurid). Puudub viide konkreetsetele piirkondlikele või kohalikele teemadele, rõhutades riigi tasandi maksupoliitikat ja sotsiaalset ebavõrdsust.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt suunatud tulude ümberjaotamisele, toetades pangandussektori kasumi maksustamist ebaõiglaste tulude tagastamiseks rahvale. Vastustatakse laialdast tarbimismaksude tõusu (käibemaks, aktsiisid) ja nõutakse maksukergendusi tavalistele inimestele (toiduainete käibemaks). Valitsuse poliitikat nähakse kui rikkaid kaitsvat ja vaeseid röövivat.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on majanduslik ebavõrdsus ja toiduga kindlustatus, rõhutades vajadust aidata inimesi, kes on sunnitud kõrgete hindade tõttu toidu pealt kokku hoidma. Sotsiaalne õiglus on seotud maksupoliitikaga, kus valitsus võtab raha pensionäridelt ja lastelt, et kaitsta panku.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Riigikogu otsuse eelnõul (535 OE) pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamiseks. Kõneleja on selle ettepaneku algataja ja tugev toetaja, eesmärgiga kehtestada panga kasumimaks ja samal ajal alandada toiduainete käibemaksu.
3 Analüüsitud kõnesid