Päevakorrapunktide kaupa: Vilja Toomast

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust Riigikogu menetlusreeglite ja Õiguskomisjoni töökorralduse osas. Kasutatakse täpseid tehnilisi termineid nagu "muudatusettepanekute tähtaeg," "teine lugemine" ja "lõpphääletus." Ekspertiis keskendub seaduseelnõu menetluslikule teekonnale, mitte ILO põhikirja sisulisele analüüsile.

Ekspertiis ilmneb seadusandliku protseduuri ja rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise valdkonnas, eriti ILO põhikirja muudatuste osas. Esitatakse tehnilisi detaile (nt haldusnõukogu liikmete arvu tõstmine) ning viidatakse ministeeriumi ekspertide kaasamisele. Kõneleja on pädev komisjoni töö ja arutelude sisu edastamisel.

Esineja näitab asjatundlikkust seadusandlikus protsessis ja õiguskomisjoni töö korralduses, edastades täpselt protokolli ja menetluslikke otsuseid. Ta edastab detailselt Justiitsministeeriumi juriidilisi argumente karistusõiguse sätte kehtetuks tunnistamise vastu, keskendudes koosseisu piiritletusele ja sätte eesmärkidele. Samuti on ta kursis menetluse lõpetamise ja vaidlustamise küsimustega.

Kõneleja näitab üles põhjalikku teadmist õiguskomisjoni menetlusprotsessidest, sealhulgas esitatud arvamuste (Prokuratuur, Kaubanduskoda, Ginter) ja muudatusettepanekute (Keskerakonna fraktsioon) detailset tutvustamist. Ta selgitab tehnilisi aspekte, nagu trahviühiku tõstmise loogikat ja trahvide osade kaupa tasumise võimalust. Ta suudab põhjendada, miks trahvide sissetulekuga sidumine jäi eelnõust välja (keerukus, sissetulekute varjamise oht).

Kõneleja demonstreerib põhjalikku teadmist karistusõiguse ja menetluskulude valdkonnas, käsitledes detailselt trahviühiku arvutamise ajaloolist loogikat (60 krooni, 4 eurot, potentsiaalne 27 eurot). Ta on teadlik mõjuanalüüside puudumisest ja IT-tehnoloogilistest väljakutsetest sissetulekupõhiste trahvide rakendamisel.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi vangistusõiguse, kriminaalpoliitika ja seadusloome menetluse alal. Ta selgitab detailseid muudatusi (nt üksikvangistuse regulatsioon, narkokontrolli seadmete ajakohastamine) ja viitab spetsiifilistele õigusallikatele, nagu Euroopa Kohtu otsused ja õiguskantsleri arvamused. Ekspertiis väljendub ka Justiitsministeeriumi esindajate argumentide täpses edasiandmises muudatusettepanekute tagasilükkamisel.

Eksperteadmised on seotud õiguskomisjoni töö ja seadusloome protseduuriga, sealhulgas muudatusettepanekute tähtajad ja eelnõu tehniline korrektsus. Kõneleja demonstreerib teadlikkust Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna spetsialistide kaasamisest. Rõhutatakse eelnõu keeletoimetaja poolt läbivaatamist, mis viitab detailitäpsusele.