AI Profiileerimine: Vilja Toomast

Poliitiku positsioon on järjepidevalt toetav Vabariigi Valitsuse algatatud õigusloome suhtes, hõlmates nii rahvusvahelise õiguse ratifitseerimist kui ka siseriiklike menetlusseadustike tehnilist ajakohastamist. Tema poliitiline raamistik on valdavalt protseduuripõhine ja poliitikakeskne, rõhutades eelnõude normitehnilist korrektsust, konsensuslikku lähenemist ja kiiret menetlemist, isegi mõjuanalüüside puudumisel. Karistuspoliitika (nt trahviühiku tõstmine) osas on tema seisukohad tugevalt tulemuspõhised, seades esikohale seaduskuulekuse suurendamise ja avaliku korra kaitse.

Poliitiku asjatundlikkus on eranditult koondunud õigusvaldkonda, domineerides Karistusõiguse ja kriminaalpoliitika teemadel, kus ta käsitleb detailselt nii seadusemuudatusi (nt trahviühikud, vangistusmenetlus) kui ka huvigruppide ettepanekute analüüsi. Läbivalt demonstreerib ta sügavat menetluslikku ekspertiisi, tundes põhjalikult Õiguskomisjoni tööprotseduure, eelnõude menetlemist ja rahvusvaheliste lepingute (ILO, kriminaalõigus) ratifitseerimise nüansse. Asjatundlikkust rõhutab spetsiifilise tehnilise terminoloogia ("normitehniliselt korrektne," "koosseisule mittevastavus") järjepidev kasutamine ja suutlikkus viidata konkreetsetele seadustele, ametnikele ning ministeeriumide vastutusaladele.

Kõneleja retooriline stiil on läbi vaadeldud perioodi äärmiselt formaalne, protseduuriline ja tehniline, olles rangelt allutatud komisjoni ettekandja rollile parlamendis. Rõhk asetub eranditult loogilisele argumentatsioonile, faktipõhisele aruandlusele ja menetluse detailide selgitamisele, eelistades objektiivsust veenmisele. Toon on valdavalt neutraalne, objektiivne ja informatiivne, vältides järjekindlalt emotsionaalseid või isiklikke apelle, mis rõhutab pühendumist puhtalt aruandluslikule teabe edastamisele.

Poliitiku tegevusmuster on tugevalt seotud Riigikogu seadusandliku rütmiga, olles peaaegu eranditult Õiguskomisjoni ettekandja rollis. Tema tegevus hõlmab regulaarseid esinemisi täiskogule, kus ta vahendab komisjoni istungite tulemusi, menetlusotsuseid ja muudatusettepanekute hääletustulemusi. See viitab püsivale ja intensiivsele protseduurilisele tööle seaduseelnõude menetlemisel, ulatudes komisjoni siseistungitest (sh väljasõidud, nt Tallinna Vanglasse) kuni saalis küsimustele vastamiseni. Tema kommunikatsioonimuster on seega peamiselt suunatud parlamendi sisesele aruandlusele ja seadusloome edasiviimisele.

Poliitiku vastasseis on valdavalt poliitikapõhine, keskendudes seaduseelnõude sisulisele põhjendatusele, nagu trahvimäärade tõstmine, julgeoleku kaalutlused ja mõjuanalüüside vajadus. Peamised vastased on Keskerakonna fraktsioon ja üksikud komisjoni liikmed, kes hääletavad valitsuse eelnõude vastu või algatavad ebamõistlikuks peetavaid seadusemuudatusi (nt Kalle Grünthal). Kriitika on pragmaatiline ja suunatud konkreetsete muudatusettepanekute tagasilükkamisele, vältides isiklikke rünnakuid ning rõhutades konsensuslikku lähenemist ebamõistlike algatuste puhul.

Poliitiku koostööstiili iseloomustab tugev konsensuslikkus, kus enamik õiguskomisjonisiseseid otsuseid, sealhulgas menetluslikud ettepanekud, võetakse vastu ühehäälselt või ühiselt. Ta tegutseb avatud ja pragmaatilise ettekandjana, kes edastab täiskogule põhjaliku arutelu tulemused, arvestades erinevate fraktsioonide muresid. Koostöö on laialdane ja ametkondadevaheline, hõlmates tihedat sidet Justiitsministeeriumi, õiguskantsleri ja teiste ministeeriumidega, tunnustades samas ka spetsialistide panust. Tema pragmaatiline lähenemine tagab, et komisjon lükkab ühiselt tagasi eelnõuga mitteseotud või ebapiisavalt analüüsitud ettepanekud.

Poliitiku tegevusprofiili iseloomustab tugev keskendumine riiklikule seadusandlusele ja rahvusvahelistele suhetele, eriti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ja rahvusvahelise õiguse valdkonnas. Konkreetsed regionaalsed või kohalikud huvid puuduvad primaarse fookusena, mistõttu puudub ka süstemaatiline regionaalne eestkõnelemine. Kohalikke omavalitsusi ja piirkondi (nt Tallinn, Võru, Viru, Pärnu) mainitakse eranditult vaid illustreerivate näidetena, toetamaks arutelu riikliku karistus- ja trahvipoliitika üle.

Poliitiku majandusvaateid iseloomustab tugev fiskaalne vastutustundlikkus ja järjekindel püüdlus vältida riigile kulusid tekitavaid asjaolusid, olgu need siis õigusrikkumistest tulenevad kahjuhüvitised või ettevaatlikkus rahvusvaheliste kohustuste võtmisel. Ta toetab rangelt "kasutaja maksab" põhimõtet, rõhutades, et õigusrikkujad peaksid kandma menetluskulud, et mitte koormata maksumaksjaid. Riigieelarve tulude suurendamiseks pooldab ta trahviühiku tõstmist, pidades seda proportsionaalseks keskmise palga kasvuga, kuid suhtub ettevaatlikult trahvide sidumisse sissetulekuga, kartes sissetulekute varjamist. Üldiselt on tegemist eelarvedistsipliini rõhutava lähenemisega, mis keskendub kulude vältimisele ja tulude kogumisele trahvide kaudu.

Poliitiku sotsiaalne profiil on tugevalt suunatud avaliku korra ja seaduskuulekuse edendamisele, rõhutades karistuspoliitika (sh trahvide) distsiplineerivat ja hoiatavat mõju väiksemate rikkumiste puhul. Oluline teema on julgeoleku ja isikuvabaduste tasakaalustamine, mida käsitletakse nii kinnipeetavate õiguste (üksikvangistuse piiramine) kui ka avaliku korra tagamise (agressioonisümboolika keelustamine) kontekstis. Üldiselt keskendutakse profiilis kriminaalõiguse, regulatiivse distsipliini ja rahvusvaheliste tööstandardite rakendamise mehhanismidele, jättes kõrvale traditsioonilised sotsiaal-eetilised teemad nagu immigratsioon või perepoliitika.

Poliitiku seadusandlik tegevus keskendub valdavalt justiits- ja karistusõiguse valdkonnale, hõlmates Karistusseadustiku (trahviühik, sümboolika) ja vangistusseaduse muudatusi ning rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist (ICC, ILO). Tema peamine roll on protseduuriline ja toetav, tegutsedes õiguskomisjoni ettekandjana, kes juhib eelnõude kiiret menetlemist, muudatusettepanekute läbivaatamist ja lõpphääletusele viimist. Kuigi ta on enamasti toetaja, näitas ta 11.2024 ka võimet olla juhtiv vastuseisja, tehes ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis viitab aktiivsele ja mõjukale positsioonile seadusloome suunamisel.