Päevakorra profiil: Madis Timpson
Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta
2025-06-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud õigusriigi toimivuse ja kohtusüsteemi tõhususe parandamisele, rõhutades, et Eesti on õigusriik, kuigi alati saab paremini. Ta on konservatiivne suurte struktuurireformide (nt Konstitutsioonikohus, kohtunike eluaegsus) osas ja kaitseb kohtusüsteemi iseseisvust parem- ja vasakpoolsest ideoloogiast. Poliitiline raamistik on peamiselt poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes konkreetsete probleemide (nt haldusasjade järjekord) lahendamisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust kohtukorralduse, õigusreformide ajaloo ja menetluslike detailide osas (nt KrMS muudatused, haldusasjade järjekorrad). Ta valdab tehnilist terminoloogiat ja viitab konkreetsetele andmetele (nt Tallinna halduskohtu järjekord kaks aastat, riigilõiv 25 eurot). Ta on teadlik kohtunike kriitikast vana kohtute infosüsteemi suhtes ja toetab AI-lahenduste kasutuselevõttu.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on analüütiline ja tõhususele suunatud, väljendades muret süsteemi languse pärast. Stiil on kohati otsekohene ja veenev, kasutades piltlikke väljendeid (nt kohtunike ressurssi ei tohi raisata "tilulilu peale"). Rõhutatakse tungivat vajadust lõpetada pikk arutelu ja asuda otsustama, et süsteem saaks edasi liikuda.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandlikus töös, viidates KrMS muudatuste menetlemisele õiguskomisjonis sügisel. Ta on planeerinud Liina Kersnaga ühiskomisjoni istungi Tartus sügisel õigushariduse teemal. Samuti osales ta hiljuti Viljandis kohtunike täiskogul, mis näitab otsest suhtlust justiitsringkondadega.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastandub neile, kes väidavad, et Eesti ei ole õigusriik, lükates need väited veendunult tagasi. Kritiseerib ka kolleege, kes on kritiseerinud parempoolset maailmavaadet, kinnitades kohtusüsteemi iseseisvust. Lisaks kritiseerib riiki sõnamurdlikkuse eest kohtunike palga taastamise lubaduse täitmata jätmisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Näitab üles koostöövalmidust, mainides kokkulepet Liina Kersnaga õigushariduse teemalise ühisistungi korraldamiseks. Tunnustab kohtunike initsiatiivi tarbijakrediidivaidluse lahendamisel ja edastab Riigikohtu esimehe kaudu notarite mure. Rõhutab, et kaasamine tähendab ärakuulamist, mitte kõigi soovide 100% täitmist.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendub riiklikule kohtukorraldusele, kuid toob esile regionaalsed probleemid, eriti Tallinna haldusasjade järjekorra (pea kaks aastat). Rõhutab, et notariteenuse kättesaadavust tuleb vaadata üle-eestiliselt, nimetades lisaks Tallinnale ja Tartule ka Viljandit, Võrut ja Põlvat.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab maksupoliitikat, mis annab keskmist palka teenivatele inimestele maksuküüru kaotamise tõttu rohkem raha tagasi. Peab kõrgelt haritud kohtunike ressurssi kalliks ja nõuab selle mõistlikku kasutamist, vabastades nad ballastist. Rõhutab, et häid töötajaid tuleb hoida "kümne küünega kinni".
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne fookus on õigushariduse reformimisel (integreeritud õppe sisseviimine) ja tagamisel, et kodanikud tunneksid end Eesti riigi kodanikena ning saaksid kohtust õigust. Väljendab muret selle üle, et kohtusse pöördumine võib olla kallis.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on KrMS-i muudatuste menetlemisel protsessi kiirendamiseks ja uute e-lahenduste (AI-põhine infosüsteem) kasutuselevõtul kohtusüsteemis. Nõuab seadusandjalt kiiret tegutsemist tarbijakrediidivaidluse lahendamisel, märkides, et pall on nüüd seadusandja kätes. Samuti on prioriteediks õigushariduse integreeritud õppe teema.
3 Analüüsitud kõnesid