Päevakorra profiil: Madis Timpson
Riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse (riigilõivud tervise- ja sotsiaalvaldkonnas) eelnõu (502 SE) esimene lugemine
2024-10-24
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja positsioon on menetluslik ja neutraalne, keskendudes sotsiaalkomisjoni arutelu ja otsuste edastamisele riigilõivude tõstmise eelnõu osas. Ta toetab konsensuslikke otsuseid eelnõu esimese lugemise lõpetamiseks ja täiskogu päevakorda võtmiseks. Eelnõu raamistik on poliitiliselt suunatud riigilõivude kaasajastamisele, kuna neid pole tõstetud pea kümme aastat.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles asjatundlikkust seadusandlikus menetluses ja komisjoni töö kokkuvõtmisel, esitades detailse ülevaate küsimustest ja vastustest. Ta edastab täpselt finantsandmeid (ravimituru maht 400 miljonit ja riigilõivude tõusu lisakulu 79 000 eurot) ning viitab õiguslikule kontekstile (Riigikohtu lahendi kooskõla). Asjatundlikkus on pigem protseduuriline kui sisuline poliitika kujundamine.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, struktureeritud ja menetluslik, keskendudes sotsiaalkomisjoni arutelu objektiivsele kokkuvõttele ja otsuste hääletustulemuste edastamisele. Esitlus on faktipõhine ja loogiline, vältides emotsionaalseid apelle. Kõneleja lisab lühikese isikliku märkuse aja olemasolu kohta, et korrigeerida eelnevat väidet.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandlikus komiteetöös, osaledes sotsiaalkomisjoni istungil 14. oktoobril ja esitades selle aruande täiskogule 23. oktoobril. Tegevusmuster hõlmab detailset menetluslikku aruandlust ja komisjoni esindamist. Ta on määratud juhtivkomisjoni esindajaks (Madis Timpson).
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kõneleja ise ei väljenda vastuseisu, vaid edastab neutraalselt komisjonis esitatud kriitilisi küsimusi (nt Riina Solmani küsimus kärpeülesande seose kohta ja Kert Kingo küsimus ravimite hinnatõusu prognoosi kohta). Vastuseis on suunatud pigem eelnõu tagamaade ja mõju selgitamisele, mitte selle menetluse peatamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on konsensuslik ja menetlust toetav, rõhutades, et enamik otsuseid (eelnõu päevakorda võtmine ja esimese lugemise lõpetamine) võeti komisjonis vastu konsensusega. See viitab valmisolekule leida ühine menetluslik tee erinevate poliitiliste jõududega. Madis Timpsoni määramine komisjoni esindajaks võeti vastu hääletusega (7 poolt, 2 vastu).
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on rahvusvahelistel võrdlustel, tuues esile riigilõivude taseme Lätis ja Soomes võrreldes Eestiga, et õigustada Eestis kavandatavat tõusu. Puudub konkreetne kohalik või regionaalne rõhuasetus Eestis.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on esitatud Sotsiaalministeeriumi seisukohtade kaudu, mis peavad riigilõivude tõusu mõju ravimiturule marginaalseks (0,02% 400 miljonist). Toetatakse riigilõivude kaasajastamist, kuna neid pole tõstetud pea kümme aastat. Eesmärk on tagada riigilõivude vastavus tegelikele kuludele.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalne fookus on tervise- ja sotsiaalvaldkonna halduskuludel, täpsemalt ravimite müügilubade ja muude teenustega seotud riigilõivudel. Arutelu keskendub ravimitootjate turule tuleku tingimustele ja riigilõivude mõjule ravimite hindadele.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse muutmise seaduse (eelnõu 502 SE) menetlemine. Kõneleja on eelnõu menetluse toetaja, tehes ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Eesmärk on kaasajastada riigilõive, mida viimati tõsteti 2015. aastal.
2 Analüüsitud kõnesid