Riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse (riigilõivud tervise- ja sotsiaalvaldkonnas) eelnõu (502 SE) esimene lugemine

Läheme tänase viimase, kaheksanda päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse (riigilõivud tervise- ja sotsiaalvaldkonnas) eelnõu 502 esimene lugemine. Ettekandeks palun [kõnepulti] terviseminister Riina Sikkuti. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seadust, mis näeb ette Sotsiaalministeeriumi haldusalas ehk Sotsiaalkindlustusametis, Terviseametis ja Ravimiametis riigilõivude tõstmise järgmisest aastast, et viia need paremasse vastavusse tegelike menetluskuludega. Uuendatud riigilõivud puudutavad peamiselt tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenusepakkujaid ja ettevõtjaid, kes taotlevad teenuse osutamiseks tegevusluba. Näiteks tõusevad ravimite tootmise ning hulgimüügi, apteegiteenuse, perearsti- ja eriarstiabi ning sotsiaalteenuste osutamisega [seonduvate] tegevuslubade riigilõivud. Need on sageli sellised taotlused, mida tehakse kas ainult ühe korra või harva. Näiteks ravimite valmistamise õiguseta uue apteegi tegevusloa riigilõiv on praegu 150 eurot. See tõuseb 500 euroni. Ravimite hulgimüügi tegevusloa riigilõiv tõuseb 1000 eurolt 2000 euroni. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- ja väljaveo lubade riigilõiv tõuseb 10 eurolt 30 euroni. Sotsiaalteenuste osutamise tegevusloa tasu tõuseb seniselt 32 eurolt 100 euroni. Nende riigilõivude korrigeerimisel on arvestatud, et need kajastaksid paremini tegelikke kulusid, aga ei muutuks takistuseks teenuse osutamisel või tegevusloa taotlemisel. Nende tasude tõstmine on vajalik, et avalikke teenuseid [osutada] ja täita paremini ootusi nende avalike teenuste suhtes. Paljud muudetavatest riigilõivudest on püsinud pikka aega, on tõesti 10–15 aastat olnud muutmata ning ei vasta ammu enam tegelikele kuludele, mis kulub ametite töötajatel nende toimingute jaoks. Näiteks Terviseameti puhul on riigilõivumäärad püsinud 10 aastat muutmata. Ravimiametil on [lõive], mis on 8 aastat [püsinud samad]. Mõned neist katavad väga väikese osa, vahel vaid 10% tegelikest kuludest. Aga tõsi, ka uute määrade puhul katavad lõivud järgmisel aastal umbes 45% Ravimiameti menetluskuludest, ülejäänud kaetakse asutuse eelarvest. Kokku on muudatustest prognoositav tulu ligi 139 000 eurot ja see [tuleb] kokku Terviseameti, Ravimiameti ja Sotsiaalkindlustusameti riigilõivude tõusust, aga peamiselt Ravimiameti ja Terviseameti toimingute riigilõivude muutmisest. Palun teil eelnõu toetada. Aitäh!

Teile on ka küsimus. Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Väga tubli! Päev hakkab lõpule jõudma ja te olete vapralt vastu pidanud. Mul on tõesti ainult üks küsimus – rohkem täna ei küsi teie käest – bürokraatia kohta. Siin on kohati üle 100% kasvu nendel riigilõivudel. Kas bürokraatia on tõepoolest nii kalliks läinud pidada?

Aitäh! Iseenesest on see trend, et hinnad ja kulud tõusevad, meil kõigis valdkondades. Aga tegelikult väga sageli on menetlused väga spetsiifilised. Kui me räägime näiteks ravimitootmise inspekteerimisest või tõesti sellistest valdkondadest, mis on rahvusvaheliselt reguleeritud, ja protsess, mida tuleb järgida, on rahvusvaheline, kehtib kõigi ravimitootjate jaoks ja me rakendame seda ka Eestis, siis seda ei suuda teha igaüks, vaid peab olema koolitatud inimene. Samamoodi on väga paljude tegevuslubade [menetlejate] puhul nii, et neil peab olema vastav taust ja väljaõpe. Kahtlemata võib olla nende inimeste töötund ka kulukas. Aga nii nagu ma kõnes mainisin, ühelt poolt on need riigilõivud pikalt olnud samal tasemel ja nüüd me neid tõstame, aga et riigilõivu suurus ei muutuks takistuseks tegevusloa taotlemisel või müügiloa taotlemisel, siis on silmas peetud, et see oleks ikkagi jõukohane. Nii et keskmiselt ainult 45% kuludest katavad [riigilõivud]. Me kõiki kulusid, mis menetlemisega kaasnevad, edasi ei kanna taotlejale. Selline tasakaalupunkti otsimine käib.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh! Edasi, juhtivkomisjonis toimunud arutelu palun ette kandma sotsiaalkomisjoni esimehe Madis Timpsoni.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Antud teema oli sotsiaalkomisjonis 14. oktoobril käesoleval aastal. Minister tegi analoogse ettekande, nagu ta siin puldiski tegi, ja arutelu oli viljakas. Ja ma parandan ühe vea ära. Riina enne ütles, et kõik tahavad koju minna. Ei taha, mul on aega küll. Võite küsida. Aga asja juurde. Peale [ministri] eelnõu tutvustust küsis komisjoni esimees, millal viimati nimetatud riigilõive tõsteti. Minister vastas, et viimati tõsteti nimetatud riigilõive 2015. aastal. Peale selle soovis Riina Solman teada, kas see eelnõu on tõusetunud seoses kärpeülesandega, mille peale proua minister vastas, et seoses kärpeplaanidega Sotsiaalministeeriumile riigilõivude tõstmise kohustust ei pandud. Kuna teisteski valitsemisalades vaadati riigilõive üle, siis ka Sotsiaalministeeriumil tekkis plaan neid kaasajastada, seda enam, et seda pole tehtud pea kümme aastat. Irja Lutsar soovis teada, kuidas nimetatud riigilõivud suhestuvad teiste Euroopa riikide riigilõivudega. Ja teiseks [ütles ta], et temale teadaolevalt ravimitootjad ei too mõnda ravimit turule, sest ei taheta maksta riigilõive. Proua Sikkut vastas, et temal puudub küll info, et mõni ravimitootja oleks riigilõivu tõttu jätnud Eesti turule tulemata. Ministriga kaasas olnud nõunik Mari Amos lisas, et Lätis on nimetatud riigilõivud kohati kõrgemad ja Soomes on riigilõivud tuhandete võrra kõrgemad kui Eestis. Kert Kingol oli ka küsimus: kas Sotsiaalministeeriumil on tehtud prognoos, kui palju riigilõivude tõus ravimite hindasid tõstab? Minister vastas, et ravimituru maht Eestis on circa 400 miljonit ja riigilõivude tõstmisega seonduv täiendav kulu müügiloa taotlejale või tootjale on 79 000 eurot. Sotsiaalministeerium peab seda mõju marginaalseks. Siis küsis Kalle Grünthal ministri arvamust, kuidas ta hindab riigilõivu tõstmise kooskõla Riigikohtu lahendiga, mille peale minister vastas, et riigilõivude tõstmine on kooskõlas Riigikohtu lahendiga. Sellega meie arutelu sel teemal ka lõppes. Komisjoni esimees pani hääletusele menetluslikud otsused ja otsustati järgmist. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. oktoobril 2024. aastal. See võeti vastu konsensusega. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Madis Timpson – poolt 7 ja vastu 2. Ja kolmandaks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. See võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Küsimusi teile ei ole. Aitäh!

Aitäh!

Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 502 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 6. november kell 17.15. Tänane istung on lõppenud. Turvalist koduteed kõigile!