Istungi profiil: Urve Tiidus

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

2025-06-04

Poliitiline positsioon
Kõneleja peamine poliitiline roll on Majanduskomisjoni seisukohtade ja arutelude neutraalne edastamine, keskendudes liiklusseaduse muutmise eelnõude menetlemisele. Keskne poliitiline teema on kohalike omavalitsuste (KOV) õiguste laiendamine renditavate kergliikurite reguleerimisel, eriti kvootide ja vanusepiirangute kehtestamisel, millele Valitsus on vastu. Isiklikul tasandil rõhutab kõneleja, et lisaks seadustele on oluline tegeleda riskide hindamise võime ja linnakultuurikasvatusega, toetades samas keskkonnasäästlikke liikumisviise.

7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikku asjatundlikkust seadusandlikus protsessis, selgitades eelnõude menetlemist, hääletustulemusi ja viidates Põhiseaduse §-le 103. Sisuline ekspertiis on liiklusseaduse regulatsioonide ja KOV-ide volituste (nt § 190) alal, tuues esile tehnilisi ja õiguslikke vastuargumente kvoodinõuetele (halduskoormus, võrdne kohtlemine). Kasutatakse viiteid statistikale rikkumiste ja õnnetuste kohta, mis komisjonile esitati.

7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on väga formaalne, asjalik ja protseduuriline, keskendudes komisjoni arutelu, osalejate seisukohtade ja hääletustulemuste täpsele raporteerimisele. Toon on neutraalne ja analüütiline, vältides emotsionaalseid üleskutseid. Isiklikke arvamusi esitatakse harva ja need on selgelt märgistatud, pakkudes pigem filosoofilist ja kasvatuslikku vaatenurka riskikäitumisele.

7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Majanduskomisjoni raportöör, esitledes täiskogule mitme eelnõu arutelu kokkuvõtteid, mis toimusid kahel järjestikusel päeval (19. ja 20. mail). Tegevusmuster on keskendunud seadusandliku töö ja komisjoni otsuste edastamisele Riigikogu istungil.

7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kõneleja raporteerib Valitsuse (Kliimaministeeriumi) selget vastuseisu eelnõudele, mis sisaldavad kvoodinõudeid, kuna need on liiga jäigad ja tekitavad halduskoormust. Vastuseis on poliitika- ja menetluslik, rõhutades, et eelmisel aastal jõustunud regulatsioonide rakenduspraktikat pole veel piisavalt hinnatud. Kriitika on suunatud eelnõude sisulistele puudujääkidele, mitte isikutele.

7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja demonstreerib koostööd kajastades erinevate osapoolte (eelnõu algatajad, ministeerium, Tallinna linna esindajad) seisukohti ja argumente. Komisjonis saavutati konsensus eelnõude täiskogu päevakorda võtmise osas, kuid sisulistes küsimustes (eelnõu tagasi lükkamine) esinesid selged erimeelsused, mida kõneleja täpselt edastab.

7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Arutelu ja eelnõud keskenduvad valdavalt Tallinna linnale ja sealsetele kergliiklusega seotud probleemidele, tuues esile Tallinna abilinnapea seisukohti. Väiksemate omavalitsuste (Pärnu, Tartu) näiteid kasutatakse kontrastina, kus on edukalt rakendatud hea tahte kokkuleppeid rendiettevõtjatega.

7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated väljenduvad mures rendiettevõtjate halduskoormuse kasvu pärast, mida kvoodinõue põhjustaks. Samuti rõhutatakse, et liiga ranged piirangud võivad negatiivselt mõjutada säästlike liikumisviiside edenemist suurtes linnades, seades kahtluse alla lauskeeldude otstarbekuse.

7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on liiklusohutus ja alaealiste vastutus kergliikurite kasutamisel. Arutleti vanusekontrolli, juhilubade ja kiivri pakkumise nõuete üle, samuti hügieeni ja varguse probleemide üle rendikiivrite puhul. Kõneleja isiklikult rõhutab koduse kasvatuse ja riskide hindamise võime olulisust seadustest ja trahvidest laiemalt.

7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Legislatiivne fookus on Liiklusseaduse muutmisel, et anda KOV-idele õigus piirata renditavate kergliikurite arvu (kvoodinõue) ja kehtestada vanusepiiranguid. Kõneleja rõhutab, et eelmisel aastal jõustunud seadusemuudatus andis KOV-idele juba hulgaliselt volitusi (nt parkimisalade reguleerimine), mistõttu uute seaduste vajalikkus on küsitav enne olemasoleva regulatsiooni rakenduspraktika hindamist.

7 Analüüsitud kõnesid