Istungi profiil: Urve Tiidus
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-01-24
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt protseduurikeskne ja kvaliteedile orienteeritud, nõudes ranget kinnipidamist hea õigusloome põhimõtetest, mis on sätestatud dokumendis "Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030". Kõneleja rõhutab riigi minimaalset sekkumist ja ülereguleerimisest hoidumist, seades esiplaanile põhiseadusest lähtuva õiguskorra tagamise. Fookus on poliitika- ja tulemuspõhine, hinnates 2022. aasta tegevusi seatud eesmärkide valguses.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi õigusloome protsessidest, viidates konkreetsetele dokumenditele ja terminitele nagu järelhindamine, põhiseaduspärasuse analüüs ja regulatiivne koormus. Ta tunneb hästi seletuskirjade kvaliteedi ja uute regulatsioonide vajalikkuse põhjendamise nõudeid, toetudes Justiitsministeeriumi ja õigusekspertide (Jõks, Ginter) hinnangutele. Kuigi kõneleja märgib, et ta ei ole erialalt jurist, on tema käsitlus detailne ja autoriteetne.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõnekeel on formaalne, analüütiline ja konstruktiivselt kriitiline, keskendudes protsesside parandamisele ja vigadest õppimisele. Stiil on loogiline ja tugineb tugevalt dokumentidele ja faktidele, kasutades tsitaate visioonidokumendist ja viiteid ministri ettekandele. Lõpetuseks lisatakse lüüriline kõrvalepõige ajaloolise näitega (kuningas Hammurapi seadustekogu), et rõhutada seadusloome pikaajalist perspektiivi.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõne on esitatud Riigikogu täiskogu istungil, kus arutati õigusloomepoliitika põhialuste täitmist 2022. aastal. Kõneleja mainib osalemist õiguskomisjoni arutelul, mis näitab aktiivsust seadusloome järelevalve faasis. Muud tegevusmustrid või sagedused kõnest ei selgu.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsest poliitilist vastasseisu ei väljendata; kriitika on suunatud protseduurilistele puudujääkidele, eriti seaduseelnõude põhiseaduspärasuse analüüsi tagasihoidlikule kvaliteedile. Kriitika intensiivsus on mõõdukas, rõhutades, et alati saab paremaks minna ja viidates ekspertide (Jõks ja Ginter) üleskutsele võtta põhiseadust tõsiselt.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja märgib positiivsena Justiitsministeeriumi ja Tartu Ülikooli koostööd juristide koolitamisel põhiseaduspärasuse analüüsi oskuste toetamiseks. Ta väljendab soovi, et selline hariduslik koostöö laieneks edaspidi ka asjast huvitatud parlamendiliikmetele.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklikul tasandil õigusloome poliitikal ja Eesti õiguskorra tagamisel. Mainitakse Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime tagamist õiguskorra abil. Piirkondlikke või kohalikke teemasid kõnes ei käsitleta.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated toetavad konkurentsivõimet tagavat õigusraamistikku, mis kaitseb omandit ja ettevõtlust ning tagab inimeste heaolu. Rõhutatakse regulatiivse koormuse tuntavat vähendamist ja hoidumist ülereguleerimisest. Eelistatakse lahendusi, mis ei piira ülemäära kaalutlusõigust, omandit ja ettevõtlust.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalküsimusi käsitletakse üldiselt heaolu ja ühiskonna turvalisuse kontekstis, mis peaksid olema tagatud kvaliteetse õiguskorraga. Rõhutatakse, et õigusraamistik peab tagama üldiste huvide kaitse, kahandamata inimeste endi vastutust ja vabadusi. Konkreetseid sotsiaalpoliitilisi teemasid ei puudutata.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on protseduurilisel kvaliteedil, rõhutades vajadust parandada seaduseelnõude seletuskirjade kvaliteeti, põhiseaduspärasuse analüüsi ja järelhindamise praktikat. Kõneleja on olemasoleva õigusloomepoliitika raamistiku toetaja, kes nõuab selle eesmärkide rangemat ja tõhusamat täitmist. Ta rõhutab, et uusi eelnõusid ei tohiks algatada kergekäeliselt, vaid probleem peab olema selgelt sõnastatud.
2 Analüüsitud kõnesid