Täiskogu istungite kaupa: Tanel Tein

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust maksupoliitika, hasartmängusektori regulatsioonide ja riigi rahastamisskeemide osas. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu kaughasartmängu maksumäär, audiitorkontroll ja Rahapesu Andmebüroo kooskõlastus. Ekspertiis on suunatud läbimõeldud maksupoliitilise sammu põhjendamisele ja uute fondide loomise detailsele selgitamisele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust rahapesu tõkestamise, andmetöötluse ja Euroopa Liidu rahastuse valdkonnas. Ta kasutab spetsiifilisi termineid nagu "massandmed" ja "Rahapesu Andmebüroo" ning rõhutab projekti innovaatilisust, märkides, et tegemist on maailmas veel olematu tehnoloogiaga.

Kõneleja näitab teadmisi spordipoliitika halduslikest kitsaskohtadest ja valdkonna sisemisest dünaamikast. Ta rõhutab, et kuigi spordivaldkonnas on olemas tugevaid ideid ja eestvedajaid, ei liigu asjad ministeeriumi ühise struktuuri tõttu õige kiirusega. Ekspertiis keskendub valitsemisstruktuuri mõjule spordivaldkonna arengule.

Kõneleja näitab üles huvi ja teadmisi tehisintellekti rakendamise vastu seadusloomes ning tunneb muret Riigikogu õigusosakonna suure töökoormuse pärast. Rõhutatakse vajadust kiiresti hallata pidevalt muutuvaid seaduse detaile, nagu protsendid, mis viitab praktilisele kogemusele seadusandliku tööga. Samuti tunnistatakse isiklikku vajadust abi järele keeruliste eelnõude koostamisel.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust spordi rahastamise uuenduslike lahenduste, eriti eraraha kaasamise mehhanismide ja kaughasartmängumaksu disaini osas. Kasutab järjepidevalt Arenguseire Keskuse uuringutele ja numbrilistele andmetele tuginevaid argumente, näiteks potentsiaalset 1 miljardi eurost maksutulu kümne aasta vaates ja 46-kordset haiguste ennetamise kasu. Eraldi rõhutatakse laste spordihariduse mõiste defineerimise vajadust.

Kõneleja näitab asjatundlikkust tervishoiukorralduse ja haiglate majandamise valdkonnas, võrreldes avaliku ja erasektori efektiivsust. Kasutatakse konkreetseid andmeid ja näiteid, viidates uuringute ja vereülekannete hinnaerinevusele, mis võib olla lausa 30% odavam erameditsiinis.

Kõneleja näitab asjatundlikkust pangandussektori, maksupoliitika ja majandusliku potentsiaali teemadel. Kasutatakse termineid nagu "sisemine konkurents", "maksutulu" ja "potentsiaal", rõhutades regulatsioonide mõju investeerimiskliimale. Fookus on sektori arengul ja konkurentsivõime parandamisel.

Kõneleja näitab teadlikkust kinnisvara suurusest, märkides Tartu vangla ehitise mahuks ligikaudu 40 000 ruutmeetrit. Ekspertiis puudutab riigi kinnisvara haldamist, suurte hoonete ülalpidamiskulude (tühikulu) planeerimist ja alternatiivsete kasutusvõimaluste leidmist.

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika ja riigieelarve laekumiste teemal, nõudes ministeeriumilt konkreetseid arvutusi aktsiiside ja tulumaksu stsenaariumide kasulikkuse võrdlemiseks. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu tulumaks, aktsiisid ja laekumised, rõhutades vajadust majandusliku modelleerimise järele.

Näitab detailset teadlikkust spordi ja kultuuri rahastamise mehhanismidest, eriti huvitegevuse toetuste summadest ja koolispordi ümberjaotamise loogikast. Esitab tehnilisi andmeid tulumaksuseaduse annetuste regulatsioonide kohta, märkides ära 10% maksuvaba annetuslimiidi ja ligi 1 miljardi euro suuruse potentsiaali. Samuti väljendab huvi energeetika tulevikuküsimuste vastu (gaasi kadumine 2040).

Kõneleja näitab asjatundlikkust spordi rahastamise, eriti eraannetuste maksuseaduse (10% tulumaksuvaba annetuse piir) ja selle rakendamata potentsiaali osas. Ta kasutab majanduslikke termineid ja andmeid (nt 46 miljoni euro suurune majanduslik mõju, 0,5% annetavaid ettevõtteid) ning toob näiteid rahvusvahelisest praktikast (Kanada sihtasutus). Eksperditeadmised on tugevalt seotud eraettevõtluse ja probleemide plaanipärase lahendamise mentaliteediga.

Kõneleja näitab teadlikkust riiklikest investeerimismehhanismidest, keskendudes suurinvesteeringute toetusele ja mainides spetsiifilist EAS-i toetuse piirmäära (3 miljonit). See viitab teadmistele riigiabi ja investeerimispoliitika valdkonnas.

Ekspertiis ilmneb Riigikogu protseduurireeglite tundmises, viidates kultuurikomisjoni otsusele ja lõpphääletuse nõudele. Samuti näitab ta teadlikkust Euroopa Ülemkogu suurtest finantsotsustest ja nende jagunemise küsimustest, küsides täpselt sõjalise abi osakaalu kohta.

Kõneleja näitab teadmisi teaduse rahastamise ajaloo ja mehhanismide kohta, rõhutades erasektori kaasamise ja riikliku toetussignaali (vedur) olulisust. Ekspertiis puudutab ka kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamise potentsiaali, viidates avalikkusele antud sõnumi mõjule.