Päevakorrapunktide kaupa: Tanel Tein

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust maksupoliitika ja hasartmängusektori reguleerimise osas, kasutades spetsiifilisi termineid nagu "kaughasartmängu maksumäär" ja "Rahapesu Andmebüroo kooskõlastus". Ta esitab detailseid numbreid (0,5% aastas, 4% tasemeni 2029) ning selgitab uute fondide (nt spordiehitiste fond) loomise mehhanisme Kultuurkapitali juures. Ekspertiis hõlmab nii fiskaalpoliitikat kui ka sektori turvalisuse tagamise meetmeid.

Kõneleja demonstreerib teadmisi Rahapesu Andmebüroo (RAB) arendusplaanide ja rahastamise osas, rõhutades, et kavandatav massandmete töötlemise süsteem on maailmas esmakordne. Ta mõistab seadusandluse ja tehnoloogilise arenduse järjekorda, märkides, et seadus on vajalik masina loomise alustamiseks ja massandmetega tegelemiseks.

Kõneleja näitab teadmisi spordipoliitika ja riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" rakendamise protseduuriliste probleemide osas. Ekspertiis keskendub administratiivsetele takistustele ja struktuurilistele probleemidele, mis aeglustavad spordivaldkonna arengut. Ta viitab spordivaldkonna tugevatele ideedele ja eestvedajate olemasolule.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust digitaalsete lahenduste ja seadusloome protsesside ristumiskohas, rõhutades AI potentsiaali seaduseelnõude koostamisel ja juriidilise koormuse haldamisel. Ta on teadlik õigusosakonna suurest koormusest ja seaduste sagedasest muutumisest, mis nõuab kiiret ja täpset abi. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "AI", "seadusloome" ja "õigusosakond".

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust spordi rahastamise ja majandusliku mõju valdkonnas, kasutades konkreetseid numbreid ja viidates Arenguseire Keskuse uuringutele. Ta esitab detailse analüüsi eraraha kaasamise potentsiaalist (1 miljard eurot võimalik, 0,5% realiseeritud) ning pakub välja konkreetse lahenduse kaughasartmängumaksu disaini reformimiseks, mis võiks tuua üle 1 miljardi euro maksutulu 10 aasta jooksul. Samuti toob ta esile tervishoiu- ja sotsiaalkulude ennetamise majandusliku kasu (1 euro investeeringu 46-kordne tagasitulek haiguste ennetamisel).

Kõneleja näitab asjatundlikkust tervishoiu ökonoomika valdkonnas, tuues esile erameditsiini efektiivsuse eeliseid suurte haiglate ees. Kasutatakse konkreetseid andmeid, viidates uuringute ja vereülekannete puhul võimalikule 30% hinnaerinevusele. Ekspertiis keskendub teenuste osutamise mudelite võrdlemisele ja kulude analüüsile.

Kõneleja näitab teadmisi pangandussektori konkurentsi, investeerimiskliima ja majandusliku potentsiaali teemal. Rõhutatakse signaalide saatmise mõju uute pankade Eestisse meelitamisele ning paremate tingimuste loomist tavaklientidele ja äridele. Kasutatakse mõisteid nagu "sisemine konkurents" ja "maksutulu potentsiaal".

Kõneleja näitab teadmisi kinnisvara suurusest, mainides Tartu vangla ehitise ligikaudset mahtu (circa 40 000 ruutu). Ekspertiis on suunatud riigivara ülalpidamiskulude ja finantsriski hindamisele, kasutades terminit "tühikulu".

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika ja riigieelarve planeerimise valdkonnas, keskendudes aktsiiside, ettevõtete kasumite ja tulumaksu laekumiste vastastikusele mõjule. Ta nõuab konkreetsete stsenaariumipõhiste arvutuste esitamist, mis näitaksid, milline maksustamisviis on riigile tulutoovam. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "tulumaksu pool" ja "laekumised".

Esinejad näitavad üles detailset teadmist spordi katusorganisatsioonide (EKSL, Jõud) rollist ja rahastamise süsteemidest. Toodi esile spetsiifilised andmed rahastuse suuruse (0,5 miljonit eurot) ja laste spordis osalemise protsentide kohta (15% vs. 50% harrastajaid tänapäeval). Jarko Koorti selgitused (mida Tein refereerib) keskenduvad rahastamise muudatuste ajaloolisele kontekstile ja eesmärgile.

Näitab asjatundlikkust alternatiivsete rahastusmudelite ja tulumaksuseaduse alal, mis puudutab ettevõtete annetusi. Ta esitab konkreetsed andmed kehtiva seaduse ebatõhususe kohta, märkides, et 100 000 kasumit teenivast ettevõttest toetab sporti ja kultuuri vaid 0,5%, kuigi potentsiaal on ligi 1 miljard eurot. Pakub välja riiklikult stimuleeritud koostöövormi (sarnaselt pensionisüsteemile) probleemi lahendamiseks.

Ekspertiis väljendub konkreetsete energiatransitsiooni tähtaegade (2040) ja ressursside kättesaadavuse küsimuses. Speaker püüab kontrollida väidetavat fakti gaasi kadumise kohta, näidates huvi energiapoliitika detailide vastu.

Kõneleja näitab asjatundlikkust spordi rahastamise mehhanismide, eriti tulumaksuvaba annetamise seaduse puudujääkide osas, tuues välja konkreetseid finantsandmeid (0,5% ettevõtetest annetab, 1 miljard eurot potentsiaali). Ta käsitleb detailselt spordiklubide ja koolivõrkude infrastruktuuri probleeme ning pakub lahendusi, viidates rahvusvahelistele mudelitele (Kanada sihtasutus). Ta rõhutab spordi majanduslikku mõju, tuues näiteks korvpalliturniiri 46 miljoni eurose mõju.

Kõneleja näitab teadmisi riiklikest majanduse toetusmeetmetest, mainides spetsiifiliselt suurinvesteeringute toetust ja EAS-i rolli. Kasutatakse tehnilist detaili, viidates olemasolevale toetuse piirmäärale (3 miljonit eurot). Ekspertiis on keskendunud majandus- ja infotehnoloogiaministri valdkonna poliitikate detailidele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust Riigikogu menetluskorra ja komisjonide töö osas, selgitades täpselt kultuurikomisjoni otsust ja selle tagamaid. Eelkõige on tegemist teadmistega Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamise protseduuridest ja fraktsioonide esindusõigustest.

Kõneleja näitab huvi keerukate välispoliitiliste rahastamisstruktuuride vastu, viidates Euroopa Ülemkogu otsusele ja küsides abi jaotuse (sõjaline vs. muu) kohta. Ekspertiis on suunatud suurte finantsmehhanismide ja nende praktilise jagunemise mõistmisele.

Kõneleja demonstreerib teadmisi teadusrahastuse ja erasektori kaasamise mehhanismidest, viidates konkreetsele poliitilisele otsusele umbes viis aastat tagasi. Ta kasutab spetsiifilisi termineid nagu "eraraha kaasamine" ja "teaduse rahastamise protsent" ning on kursis kultuurikomisjonis toimunud aruteludega.