Päevakorrapunktide kaupa: Tanel Tein

Andmeid ei ole piisavalt.

Otsest vastasseisu ei väljendata, kuid tõstatatakse küsimusi võimalike ohtude ja vastuseisu kohta, mis võivad tulla menetluslikest puudujääkidest ("kas me oleme täna teinud piisavalt kaasamist") või presidendi poolt. Kriitika on suunatud protseduurilistele riskidele, mitte konkreetsetele poliitilistele vastastele.

Kriitika on suunatud olemasolevale administratiivsele struktuurile, mis takistab spordivaldkonna kiiret arengut. Otsest vastuseisu või isiklikku kriitikat ministri suhtes ei väljendata, vaid küsitakse lahenduste järele, mis viitab protseduurilisele vastuseisule status quo'le.

Andmeid on ebapiisavalt.

Kriitika on suunatud varasemale poliitikale, mis on jätnud spordi arengu "poliitiliste tõmbetuulte kätte" ja keskendunud ühekordsetele otsustele süsteemse plaani asemel. Samuti kritiseeritakse riigi rahalist olukorda, mis on takistanud uuenduslike plaanide käivitamist, kuigi tunnistatakse, et maksude tõstmine ei ole populaarne. Kõneleja kritiseerib ka senist seaduse mõtte mittetöötamist, mis lubab ettevõtetel annetada 10% kasumist tulumaksusoodustusega ühingutele.

Kõneleja vastandub avaliku suurhaigla projekti toetajatele, kritiseerides plaani poliitikapõhiselt, tuues esile selle võimalikku ebaefektiivsust ja vajaduse puudumist. Kriitika on suunatud projekti majanduslikule otstarbekusele, mitte isikutele.

Vastuseis on suunatud konkreetsele seaduseelnõule (pangamaksule), mida peetakse potentsiaali pärssivaks ja valeks signaaliks pangandussektorile. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes negatiivsetele tagajärgedele uute pankade Eestisse tuleku osas. Isiklikku kriitikat eelnõu esitajate suhtes ei esitata.

Andmeid ebapiisavalt. (Kõneleja esitab küsimusi ministrile, kuid ei kritiseeri otseselt poliitikat ega vastaseid, vaid jätkab Anti Poolametsa algatatud teemat.)

Kriitika on suunatud valitsuse (või ministeeriumi) suunas, kuna puudub nähtavasti terviklik majandusanalüüs aktsiisitõusude tagajärgede kohta. Vastuseis on poliitikapõhine, nõudes tõenduspõhiseid arvutusi, mis arvestaksid nii aktsiisitulu kui ka tulumaksu laekumise mõju riigieelarvele.

Peamine kriitika on suunatud Kultuuriministeeriumi otsuse vastu lõpetada EKSL-i ja Spordiliidu Jõud rahastamine, mida Belobrovtsev peab ootamatuks ja edukalt toiminud süsteemi lõpetamiseks. Ministeerium (Koort) omakorda kritiseerib katusorganisatsioone, väites, et need on teinud 20–30 aastat samu asju ega vasta tänapäeva laste vajadustele. Tein selgitab, et Ministeeriumi eesmärk on leida üles need 50% lapsi, kes spordiga ei tegele, vastandudes olemasolevate ürituste korraldamisele.

Ei kritiseeri otseselt poliitilisi vastaseid, vaid suunab kriitika kehtiva tulumaksuseaduse ebatõhususe vastu, mis ei suuda stimuleerida eraraha kaasamist. Väljendab arusaamatust, miks uusi makse, nagu suhkrumaks, ei sildistata kindlatele valdkondadele, et tagada sihipärane rahastamine.

Ebapiisavad andmed.

Otsest vastuseisu ministrile ei väljendata, vaid kritiseeritakse teravalt kehtivaid süsteeme ja seadusi, mis ei tööta (nt tulumaksuvaba annetamise seadus ja laste spordihariduse tase). Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes ebaefektiivsusele ja kasutamata potentsiaalile, ning nõutakse kiiret muutust.

Vastuseis on suunatud valitsuse kavandatavatele muudatustele suurinvesteeringute toetamise süsteemis, mille kohta nõutakse põhjendust. Kriitika on poliitikapõhine, küsides otse, kas olemasolev süsteem ei tööta hästi.

Ebapiisav teave.

Andmeid pole piisavalt.

Puuduvad andmed.