Päevakorrapunktide kaupa: Tarmo Tamm

Andmeid pole piisavalt.

Kõneleja näitab teadmisi Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) direktiivi ja selle rakendamise kohta merelaevanduses. Ta kasutab spetsiifilist terminoloogiat (CO2 heide, direktiivi osaline ülevõtmine) ning viitab regulatsiooni võrdsele kohaldamisele ja välisele toetusmehhanismile (Šveitsi valitsuse abi).

Kõneleja demonstreerib teadmisi panganduse ja finantsjärelevalve valdkonnas, keskendudes spetsiifilisele regulatsioonile seoses ettevõtete kontode sulgemise ja raha tagastamise tähtaegadega (kolm aastat). Kasutab detailset teadmist pangapraktikatest ja õiguslikest tähtaegadest.

Näitab kõrget asjatundlikkust EL-i kliimaõiguse ja HKS-i (heitkogustega kauplemise süsteem) direktiivi ülevõtmise osas, viidates konkreetsetele määrustele ja rakendusotsustele (nt 12.10.2023 delegeeritud määrus). Esitab detailseid andmeid laevandusettevõtetele kehtestatavate kohustuste ja kompensatsioonimeetmete (umbes 8 miljonit EUR maks, 25 miljonit EUR keskkonnatoetuseks) kohta. Tugineb oma seisukohtade põhjendamisel Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna arvamustele õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtete kohta.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) rakendamisest laevandussektoris, kasutades spetsiifilisi termineid ja andmeid. Esitatakse detailid jääklassilaevade erandite, HKS-i tulu jaotamise korra ning erinevate heitkoguste kompenseerimise mahtude kohta (nt 50% vs 100% katvus). Samuti tuuakse välja konkreetsed finantsprognoosid Eesti laevandussektori kulu (8 miljonit eurot) ja riigi tulu (15 miljonit eurot) kohta.

Kõneleja näitab asjatundlikkust jahinduse ja suurkiskjate reguleerimise valdkonnas, kasutades termineid nagu "nuhtlusisendid" ja viidates Keskkonnaameti volitustele. Nad toetuvad ekspertide arvamusele küttimisvajaduse osas ning esitavad konkreetseid andmeid kahjude kohta (üle 100 000 euro kahju, 57 murtud veist Soomaal). Samuti on teadlik relvalubade tühistamise protseduuridest ja selle mõjust riigikaitsele.

Kõneleja näitab teadmisi seadusandlikest detailidest, käsitledes spetsiifilisi protsentuaalseid piirmäärasid (50% ja 20%). Ekspertiis on seotud komisjonitöö ja pikaajalise regulatiivse planeerimisega finantsvaldkonnas.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust ühistranspordi regulatsiooni ja hüvitusmehhanismide osas, viidates uuringutele, mis näitavad vedaja kahju (45–46% piletihinnast). Kasutatakse tehnilisi termineid seoses andmete kontrolli ja säilitamisega, rõhutades vajadust koguda soodustatud isikute isikukoode ja säilitada andmeid kuus kuud.

Kõneleja näitab asjatundlikkust keskkonna- ja majandusstatistika vallas, kasutades konkreetseid võrdlevaid andmeid (CO2 jalajälg ruutkilomeetri kohta, elurikkuse seisund Euroopas). Ta valdab teemasid nagu elurikkus, kaitsealade osakaal ja SKT inimese kohta, toetades oma argumente kvantitatiivsete väidetega.

Kõneleja näitab asjatundlikkust ühistranspordi regulatsiooni, Euroopa Kohtu otsuste finantsmõjude (hinnanguliselt 4 miljonit eurot) ja seadusloome protseduuride (majanduskomisjon, esimene lugemine) osas. Eraldi rõhutatakse IT-lahenduse vajalikkust kompensatsiooni maksmise korra kehtestamisel, tuues esile erinevad ajakulu hinnangud.

Kõneleja näitab teadmisi haldusprotseduuride ja bürokraatia teemal, viidates vastamistähtaegade ajaloolisele kontekstile ("paberipakkidega samas rütmis"). Rõhk on protseduurilisel efektiivsusel ja vastutajate sundimisel keskenduma, et vältida ebavajaliku lisainformatsiooni nõudmist. Spetsiifilist tehnilist või statistilist andmestikku peale tähtaegade (30 vs 15 päeva) ei kasutata.

Kõneleja näitab huvi makromajandusliku planeerimise ja pikaajaliste kasvustrateegiate vastu, käsitledes valitsuse ambitsioonikat majanduse kahekordistamise eesmärki. Ta pöördub eksperdi poole, et hinnata plaani teostatavust ja saada konkreetseid soovitusi, mis viitab pigem poliitilisele huvile kui tehnilisele detailiekspertiisile.

Kõneleja näitab asjatundlikkust panganduse ja makromajanduse teemadel, käsitledes panku kui majanduse vereringet ja kasumit kui investeerimise ainukest isetekkeline ressurssi. Kasutab majanduslikke termineid (nt euribor, väikeaktsionärid) ja hoiatab tagantjärele maksustamise pretsedendi eest, mis võiks laieneda teistele sektoritele ja eraisikutele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust seadusandliku menetluse ja ajakavade osas, eriti rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise kontekstis. Ta on autoriteetne majanduskomisjoni töö ja menetluslike otsuste selgitamisel, kasutades täpseid termineid nagu "muudatusettepanekute esitamise tähtaeg" ja "menetluslikud otsused".

Kõneleja näitab asjatundlikkust majandusstrateegia, innovatsiooni juhtimise ja regulatsioonide muutmise vallas. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "teadusmahukas tööstus," "metaandmed," "rohekokkulepe" ja "äridiplomaatia." Rõhutatakse vajadust luua asekantsleri roll teaduspõhise tööstuse edendamiseks, mis viitab sügavale teadmisele haldusstruktuuride vajadustest.

Kõneleja näitab teadmisi majanduskomisjoni töökorraldusest ja seaduseelnõude menetlemise protseduuridest. Otsene sisuline asjatundlikkus puudub, kuna toetutakse Kliimaministeeriumi spetsialistide (minister ja osakonnajuhataja) antud ammendavale ülevaatele.