Päevakorra profiil: Peeter Tali

Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

2024-11-05

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt Euroopa-meelne ja väärtuspõhine, rõhutades Eesti elulisi huve ühisturu tugevdamisel ja julgeoleku tagamisel. Kõneleja nõuab tungivalt Euroopa kaitsevõime kiiret suurendamist, tõstes kaitsekulutuste eesmärgi 3%-ni SKT-st, ning toetab Ukraina igakülgset abistamist. Oluline prioriteet on ka Euroopa Liidu bürokraatia vähendamine, rakendades põhimõtet "üks uus regulatsioon, kaks vana välja".

10 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi Euroopa Liidu õigusloome protsessist ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) tööst, rõhutades selle siduvat rolli valitsuse seisukohtade kujundamisel. Ta viitab autoriteetselt Enrico Letta, Mario Draghi ja Sauli Niinistö raportitele ning käsitleb detailselt kaitsekulutuste rahastamise mehhanisme ja regionaalseid taristuprojekte. Ta on teadlik Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise ja riigisisese õigusloome seostamise probleemidest.

10 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on ametlik ja otsene, rõhutades parlamendi vastutust ja Eesti huve Euroopas. Kõneleja kasutab nii loogilisi argumente (viidates seadustele ja protseduuridele) kui ka jõulist keelt, eriti Ungari Kremli-meelsuse ja sisepoliitilise opositsiooni kritiseerimisel. Ta kasutab meeldejäävaid metafoore, nagu "bürokraatiafestivali" ja "vagamad kui Rooma paavst", et rõhutada regulatsioonide ülevõtmise ohtusid.

10 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmuster on väga aktiivne, keskendudes ELAK-i tööle, mis hõlmas 53 istungit ja 56 Eesti seisukoha kujundamist EL Nõukogu kohtumisteks. Ta osaleb aktiivselt rahvusvahelises parlamentidevahelises koostöös, sealhulgas kohtumistel Vilniuses (Balti riigid ja Poola) ning COSAC-i täiskogul Budapestis. Ta rõhutab avalike arutelude korraldamist ja ministrite kaasamist komisjoni töösse.

10 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised kriitika objektid on Ungari valitsus ja selle Kremli-meelsus, mida peetakse Euroopa lõhestamise ohuks, ning mille suhtes väljendati Budapestis otsekohest pettumust. Sisepoliitiliselt kritiseeriti teravalt Mart Helmet tema seisukohtade pärast Ukraina sõja ja Eesti julgeoleku teemal, nimetades neid "kohatuks" ja "rumaluseks". Kriitika on valdavalt väärtuspõhine ja julgeolekupoliitiline.

10 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab laiapõhjalist koostööd Riigikogu sees, kutsudes üles valdkondlikke komisjone ja huvigruppe aktiivsemalt kaasama, et tagada seisukohtade läbimõeldus. Rahvusvaheliselt keskendutakse liitude ehitamisele Läänemere piirkonna riikidega (Läti, Leedu, Poola, Põhjala riigid) Eesti huvide kaitsmiseks Euroopa tasandil. Koostööd valitsusega ministrite kaudu peetakse ülioluliseks läbimõeldud seisukohtade kujundamisel.

10 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt rahvusvaheline ja regionaalne, rõhutades Läänemere piirkonna riikide (Eesti, Läti, Leedu, Poola) koostööd julgeoleku ja taristu vallas. Eestisisestest projektidest on esile tõstetud Rail Balticu ja Via Baltica (2+2 maantee Iklani) ülioluline tähtsus nii julgeolekule kui ka majandusele, kuna need parandavad Põhja-Lõuna ühendusi.

10 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on suunatud Euroopa ühisturu tugevdamisele ja konkurentsivõime parandamisele, nõudes tungivalt bürokraatia vähendamist 25% võrra. Toetatakse Euroopa tööstuse kaitsmist turumoonutuste eest, näiteks Hiina elektriautodele tollide kehtestamise kaudu. Rõhutatakse, et Eesti rahvas ei ole kunagi elanud nii hästi kui praegu tänu liitumisele Euroopa Liiduga.

10 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Not enough data

10 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise ja rakendamise tõhustamisele ning parlamendi rolli tugevdamisele otsustusprotsessis. Peamine eesmärk on vähendada halduskoormust ja bürokraatiat, tagades, et uute regulatsioonide ülevõtmisel kaotatakse vähemalt kaks vana. Samuti rõhutatakse vajadust siduda Eesti seisukohtade kujundamine Euroopa Liidu asjades riigisisese õigusloomega.

10 Analüüsitud kõnesid