Päevakorra profiil: Rain Epler
Arupärimine teedeehituse ja neljarealiste teede kohta (nr 408)
2024-10-07
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Mõlemad kõnelejad võtavad tugeva opositsioonilise seisukoha valitsuse teede- ja transpordipoliitika suhtes, keskendudes eelkõige rahastamise vastuoludele. Esimene kõneleja kritiseerib Rail Balticu ülemäärast prioriseerimist, eriti CO2 kvoodi müügi tulude arvelt, pidades seda ebaotstarbekaks. Teine kõneleja kritiseerib valitsuse tegevust kui tühja retoorikat ja rõhutab vastuolu eelarve (teehoiuraha vähenemine) ja seatud prioriteetide vahel. Poliitiline raamistik on selgelt tulemuslikkusele ja eelarve vastutusele suunatud.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejad näitavad teadmisi infrastruktuuri rahastamise ja eelarveprotsesside osas, eriti seoses teedeehituse ja suurprojektidega. Esimene kõneleja demonstreerib spetsiifilist teadlikkust CO2 kvoodi müügi mehhanismidest, selle hinnalanguse põhjustest (tööstuse kokkupakkimine) ja selle mõjust Kliimaministeeriumi keskkonnaprojektidele. Teine kõneleja on kursis valitsuse seatud tähtaegadega (Via Baltica 2030) ja teehoiuraha vähenemise faktidega.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on terav, kriitiline ja kohati sarkastiline, eriti teisel kõnelejal. Esimene kõneleja esitab otseseid, faktipõhiseid küsimusi rahastamise ümberpaigutamise kohta, kasutades konkreetseid summasid (200 miljonit eurot). Teine kõneleja kasutab irooniat ja põlglikku kokkuvõtet, et naeruvääristada ministri vastuseid, võrreldes neid tühjade loosungitega ("tuleb teha plaan").
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõned on peetud arupärimise käigus Riigikogus 7. oktoobril 2024, mis näitab aktiivset osalemist parlamendi kontrollimehhanismides. Muud andmed kõneleja sageduse või rütmi kohta puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised kriitika sihtmärgid on minister Svet, valitsuse eelarvepoliitika ja laiemalt koalitsioon, keda süüdistatakse ebapädevuses ja vastuolulistes prioriteetides. Kriitika on poliitikapõhine ja protseduuriline, rõhutades vastuolusid eelarve ja seatud eesmärkide vahel. Teine kõneleja laiendab kriitikat, viidates ka Eesti 200 esindajatele ja Riigikogu esimehele, kes on kasutanud sarnast "tuleb teha plaan" retoorikat.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmed puuduvad. Kõned on individuaalsed ja keskenduvad ministri kritiseerimisele, koostöö märke teiste kolleegidega ei ole.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikel ja rahvusvahelistel infrastruktuuriprojektidel, nagu Rail Baltic ja Via Baltica Eesti osa. Konkreetset kohalikku või piirkondlikku rõhuasetust ei ole, rõhk on riiklikul transpordistrateegial.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõnelejad rõhutavad vajadust suurendada riiklikke investeeringuid kriitilisse infrastruktuuri (teedeehitus) ja kritiseerivad eelarvepoliitikat, mis seda raha vähendab. Esimene kõneleja on mures CO2 kvoodi tulude ebaefektiivse jaotamise pärast, mis viitab nõudmisele fiskaalse distsipliini ja tulude otstarbeka kasutamise järele.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Andmed puuduvad. Kõned keskenduvad infrastruktuurile, eelarvele ja keskkonnarahastusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookus on arupärimisel teedeehituse ja neljarealiste teede kohta, mis näitab prioriteeti transpordi ja infrastruktuuri valdkonnas. Kõnelejad tegutsevad opositsioonilise kontrolli rollis, nõudes valitsuselt selgust ja vastutust rahastamise ja projektide täitmise osas.
2 Analüüsitud kõnesid