Istungi profiil: Kadri Tali
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-02-21
Poliitiline positsioon
Kõneleja võtab tugeva seisukoha kultuurivaldkonna rahastusmehhanismide reformimise poolt, vastandudes praegusele eelnõule, mis suunab raha ümberjaotamisele ja maksustamisele sotsiaalsete garantiide sildi all. Poliitiline fookus on poliitikapõhine, rõhutades vajadust luua finantsmehhanisme, mis soodustavad kasvu, innovatsiooni ja loovust, mitte ei muuda valdkonda abivajajaks. Ta rõhutab tungivalt, et kultuuri ei tohi segi ajada sotsiaalvaldkonnaga.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejal on sügav asjatundlikkus kultuurivaldkonna rahastamise ja juhtimise alal, tuginedes 26-aastasele rahvusvahelisele töökogemusele mänedžerina erinevates riikides. Ta kasutab ajaloolisi näiteid (1919. aasta arutelud, Kultuurkapitali algne seadus) ja tehnilisi termineid (stipendium, pajuk, eraraha kaasamine), et põhjendada vajadust kasvutingimusi loovate mehhanismide järele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõnekeel on formaalne, analüütiline ja asjalik, kasutades nii ajaloolist konteksti kui ka loogilist argumentatsiooni rahastuspõhimõtete selgitamiseks. Toon on kriitiline kehtiva eelnõu suhtes, kuid püüab jääda lugupidavaks, öeldes, et ta ei soovi tänaseid algatusi maha teha. Rõhk on loogilisel apellil, keskendudes finantsmehhanismide eesmärgipärasusele ja efektiivsusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja esineb täiskogu istungil ettekandega, mis käsitleb kultuuri rahastust. Ta viitab oma osalemisele Kultuurikomisjoni töös, kus ta sai infot Kultuurkapitali juhi Margus Allikmaa käest. Muud regulaarsed tegevusmustrid või sagedus ei selgu.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud kehtiva eelnõu ja selle taga oleva rahastamispõhimõtte vastu, mis keskendub jaotamisele ja maksude uuesti maksustamisele sotsiaalsete garantiide loomise sildi all. Vastuseis on poliitikapõhine, kuna kõneleja leiab, et see lähenemine takistab kasvu ja muudab kultuurivaldkonna abivajaja näoliseks. Ta kritiseerib ka kõrvaltegevuste kasvavat toetamist, mis ei puutu kokku loominguga.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab aktiivset koostööd kolleegidega (sh Tanel Tein) ja Arenguseire Keskusega, et töötada välja eraraha kaasamise potentsiaali kalkulaatorit kultuuri- ja spordivaldkonnas. See näitab avatust lahendustele orienteeritud koostööle alternatiivsete rahastusmudelite loomisel, rõhutades riigi ja erasektori koostööd.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklik, käsitledes Eesti kultuuri rahastamist, Kultuurkapitali seadust ja riigieelarve jaotust. Eesmärk on luua Eestile parim ja viljakam pinnas kultuuri- ja spordivaldkonna arenguks. Puudub viide konkreetsetele piirkondlikele või kohalikele küsimustele.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt suunatud kasvule, innovatsioonile ja eraraha kaasamisele kultuuri- ja spordivaldkonda, et tuua need majandusharuna täie potentsiaaliga areenile. Kõneleja vastandub riigipoolsele maksude uuesti maksustamisele ja ümberjaotamisele, leides, et need ei loo kasvuks vajalikke tingimusi. Ta pooldab finantsilist mehhanismi, mis motiveeriks ettevõtjaid panustama.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalküsimusi käsitletakse kaudselt, rõhutades vajadust eristada kultuurivaldkond sotsiaalvaldkonnast, kuna kultuur põhineb loovusel ja andekusel, mitte sotsiaalsel abivajadusel. Ta mainib ajaloolist konteksti seoses loovisikute sotsiaalsete garantiidega (pajuk, pensionikassa), kuid kritiseerib praegust suundumust sotsiaalsete garantiide loomiseks maksustamise kaudu.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Kultuurkapitali rahastust puudutava eelnõu kriitika ja alternatiivsete rahastusmehhanismide loomise edendamine. Eesmärk on luua parim finantsiline mehhanism kultuuri ja spordi rahastuseks, kaasates eraraha, milleks arendatakse välja eraraha kaasamise potentsiaali kalkulaatorit. Kõneleja on kriitiline oponent praegusele eelnõule ja algataja uutele lahendustele.
2 Analüüsitud kõnesid